← Eesti

2-05-15389/2

Obsah (5)§ 173§ 272§ 206§ 207§ 222

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-15389 Otsuse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Eesti Vabariigi hagi O F`i (F´i), F

§ 173lg 1, § 207, § 222 lg 1 ja 2, § 272, Ha

S § 362 lg 2 ja 3, VÕS RakS § 11 ning ÕTÕLS § 30. KOSTJATE VASTUSED Kostjad M M, F P ja M O oma vastustes hagi ei tunnista, kuna O F on lubanud ise võlgnevuse tasuda. Kostja O F oma vastuses tunnistab hagi ning on nõus võlgnevuse tasuma. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja esindaja haginõude juurde, kuna võlgnevust ei ole tänaseni kustutatud. Hageja palus hagi rahuldada ja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse ning menetluskulud. 2 Kostja O F tunnistas hagi ning on nõus võlgnevust tasuma. Kostjad M. M, F. P ja M. O jäid kohtule esitatud vastuste juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tutvunud kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu poolt on tuvastatud, et AS Ühispanga ja O F`i vahel /tl. 8-9/ on 01.12.1999 sõlmitud õppelaenuleping, mille alusel on kostja saanud õppelaenu summas 30 000 krooni /tl 10/. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjatega F P`iga, M O`ga ja M M`ga sõlmitud käenduslepingud /tl. 11-15/. Kostja F P´i vastutus on piiratud 15 000 krooniga ja kostjate M O ja M M vastutus on piiratud 30 000 krooniga. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.juulit 2002.a., kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust.

§ 272

lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teise poole (laenaja) omandusse raha, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha tagastama.

§-i 173 lg 1 kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. viisil ja kindlaksmääratud

§ 206

lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt.

§ 207lg.

1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Vastavalt HaS §-ile 362 lg 2 kui riik on HaS § 362 lg. 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Vastavalt HaS § 362 lg 3 riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja riigile intressi 5%. Kostja O F tunnistas kohtuistungil hagi ning oli nõus võlgnevust tasuma. Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning on õiguslikult põhjendatud ka

§ 222

. Seega kuulub kostja O F´ilt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele võlgnevus 37 158,35 krooni, sellest solidaarselt F P´iga 15 000 krooni ning solidaarselt M O ja M M`ga 30 000 krooni. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne

  1. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
  2. juulil
  3. Kooskõlas enne
  4. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdselt rahuldatud nõuete suurusega. 3 Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjatelt solidaarselt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2800 krooni ning õigusabikulu 1200 krooni. Enne
  5. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hagi rahuldati kostja O F´i suhtes summas 37158,35 krooni ning 5% sellest moodustab 1857 krooni ning seega kuuluvad hageja õigusabikulud kostjalt välja mõistmisele täies ulatuses. Lähtuvalt kostjatelt F P´ilt, M O´lt ja M M´lt solidaarselt O F´iga hageja kasuks välja mõistetud nõuete suurusest leiab kohus põhjendatud olevat välja mõista O F´ilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud summas 4000 (2800 + 1200) krooni, sellest solidaarselt F P´iga 1800 krooni (riigilõiv 1050 krooni + õigusabikulud 750 krooni) ning solidaarselt M O ja M M´ga 3300 krooni (riigilõiv 2100 krooni + õigusabikulud 1200 krooni). Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 632 rahuldab kohus hagi osaliselt. Helgi Vinni Kohtunik: 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.