3-05-930/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-930 Haldusasi N.T.G OÜ kaebus AS Falck Eesti 21.09.2005 otsuse nr VTO 100917 tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 25.05.2006 otsus haldusasjas nr 305-930 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus N.T.G OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja N.T.G OÜ, esindajad Aleksei Ratnikov ja Vadim Dementjev Vastustaja AS Falck Eesti, esindaja Paavo Paal RESOLUTSIOON Jätta N.T.G OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.05.2006 otsus haldusasjas nr 3-05-930 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 21.09.2005 kell 12.01 koostas parkimisjärelevalvet teostava AS Falck Eesti töötaja viivistasu otsuse nr VTO 100917, mille kohaselt oli sõiduk Mercedes-Benz numbrimärgiga xxx XXX pargitud aadressil x ning tasutud parkimisaega oli ületatud 16 minutit. Nimetatud viivistasu 3-05-930 otsuse kohaselt oli autole asetatud parkimispilet nr BA 505550, maksumusega 6 krooni, millele oli märgitud parkimise algusajaks kell 11.
5. N.T.G OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada 21.09.2005 viivistasuotsus nr VTO
6. Kaebuse kohaselt parkis sõiduki kasutaja V. D 21.09.2005 sõiduauto Mercedes-Benz ML 400CDI reg.märk xxx XXX aadressil x ning asetas sõiduki aknale kaks parkimispiletit (nr 505550 ja 505551), mõlemal puhastatud väljad, mis märgivad parkimise algusajaks 11.
7. Aadressil x maksab parkimine 3 krooni=15 minutit. Parkimispiletid oli 6 kroonised, seega kahest 6 kroonisest piletist piisab 1 tunniks parkimiseks, s.o kella 12.15-ni. Sõidukile koostati viivistasu otsus kell 12:01, seega 14 minutit varem kui parkimispiletil märgitud aeg täis sai. Kuna viivistasuotsuses on märgitud, et tasutud parkimisaega on ületatud 16 minutit, siis on võimalik, et viivistasu otsuse koostanud ametiisik ei arvestanud parkimistasuga antud piirkonnas, milleks on 12 krooni 1 tund, sest sellisel juhul oleks 12 kroonise parkimispileti eest saanud parkida pool tundi, s.o kella 11.45-ni ning seega oleks antud piirkonnas parkimisel olnud tegemist õigusrikkumisega. Sõiduki armatuurlauale asetatud parkimispiletid võisid teineteist osaliselt katta, kuid olid loetavad.
8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.
9. Tallinna Halduskohtu 25.05.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. LS § 50 2 lg 1 (alates 24.04.2005 kehtivas redaktsioonis) kohaselt määratakse viivistasu juhul, kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigutatud vastavalt LS § 50 1 lg-s 4 1 sätestatule. LS § 50 1 lg-s 4 1 esimese lause kohaselt parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigutatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Kaevataval viivistasuotsusel on asjaolude lühikirjelduses märgitud, et ületatud on tasutud parkimise aega 16 minutit. Kohus leidis, et kaebaja seadusjärgse esindaja vande all antud seletusega on tõendatud, et kohtule esitatud kaks parkimispiletit olid asetatud sõiduki esiklaasi alla ning mõlemad piletid olid täidetud parkimise alustamisel. Vastustaja vastupidist seisukohta tõendanud ei ole. Vastustaja väidet ei saa tõendada vaid kaevatava viivistasuotsuse endaga, kuna selle õiguspärasuse üle käib vaidlus, samuti ei mäletanud kõnealusest sündmusest vahetult midagi tunnistaja H. G, kes kaevatava haldusakti kohaselt viibis viivistasu otsuse koostamise juures. Kaebaja seadusjärgne esindaja andis vande all ütlusi ka selle kohta, et üks parkimispilet oli osaliselt teisega kaetud ja osad andmed ei olnud loetavad. Vaadeldes kohtutoimikus olevaid parkimispileteid (täidetud väljade asukohti), nähtub, et parkimispileti osalise varjamise korral ei ole võimalik näha andmeid, mis võimaldaksid tuvastada üheselt parkimise aja, so nii aasta, kuu, kuupäeva kui kellaaja. Seega on kaebaja seadusjärgse esindaja vande all antud ütlustega tõendatud, et üks parkimispiletitest ei olnud paigutatud LS § 50 1 lg 4 1 esimese lause kohaselt. Seega oli 2 3-05-930 nõuetekohaselt paigutatud parkimispileti alusel tasutud parkimine kuni kella 11.45-ni. Kuigi kaevataval viivistasuotsusel ei ole tehtud ristikest kasti nr 4 „tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigutatud vastavalt LS § 50 1 lg-le 4 1“, ei saa lugeda viivistasuotsust sellel põhjusel õigusvastaseks, kuna nõuetekohaselt parkimispileti paigutamata jätmine tähendab sisuliselt ka tasutud parkimisaja ületamist. Kohtumenetluses on tõendatud, et esinesid faktilised asjaolud, mis seaduse kohaselt said kaasa tuua viivistasu määramise. Kasutatud parkimise aja eest parkimistasu maksmist tõendav sai olla üksnes nõuetekohaselt paigutatud parkimispilet. Vastustaja on eksinud viivistasuotsuse koostamisel selle põhjendamise kohustuse vastu, jättes ühe otsuse aluseks oleva faktilise asjaolu fikseerimata. HMS § 58 annab võimaluse jätta haldusakt kehtetuks tunnistamata, kui haldusakt ei vasta vorminõuetele või rikuti menetlusnõudeid ning see viga ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud juhul ei ole alust kaevatava haldusakti tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10. N.T.G OÜ apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 25.05.2005 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohus leidis, et kaebaja seadusjärgse esindaja vande all antud seletustega on tõendatud, et kohtule esitatud kaks parkimispiletit olid asetatud sõiduki esiklaasi alla ning mõlemad piletid olid täidetud parkimise alustamisel. Seega on kohus jõudnud järeldusele, et kaebaja asetas sõiduki esiklaasi alla kaks õigesti täidetud parkimispiletit. Lähtuvalt eeltoodust ja võttes arvesse, et vaidlusaluses viivistasuotsuses on märgitud, et esiklaasile oli asetatud 6-kroonine parkimispilet ning viivistasu otsusel ei ole tehtud risti kasti nr 4 „tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigutatud vastavalt LS § 501 lg-le 41“, on viivistasu otsus valesti koostatud ja tuleb tühistada. Kohus ei ole selgitanud välja, kas parkimise õigust tõendav dokument oli paigaldatud nii, et oli võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Samuti ei teinud kohus kindlaks, kas need andmed, mida ei olnud teise parkimispiletiga kaetud parkimispiletil näha, takistasid parkimisaja kindlakstegemist või mitte. Kohus ei ole välja selgitanud, kas vorminõuete rikkumine viivistasu otsuse koostaja poolt mõjutas otsuse tegemist või mitte.
11. Vastustaja AS Falck Eesti kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik, ringkonnakohus nõustub selles toodud põhjenduste ja järeldustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13. Kaebaja leiab, et halduskohus ei selgitanud välja, kas parkimispiletid olid paigutatud selliselt, 3 3-05-930 et viivistasu otsuse koostajal ei olnud võimalik näha kõiki nendel olevaid andmeid parkimisaja kontrollimiseks. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on otsuses tuginenud kaebaja seadusliku esindaja ja 21.09.2005 mootorsõiduki parkinud isiku poolt antud seletusele. V. D selgitas kohtus, et ta pani piletid auto armatuurlauale lohakalt, üks pilet jäi osaliselt teise varju, teine pilet oli küll näha, kuid osad andmed ei olnud loetavad. Eeltooduga on halduskohus põhjendatult lugenud tuvastatuks, et teine parkimispilet ei olnud auto armatuurlauale paigutatud LS § 50 1 lg-s 4 1 esimese lause kohaselt, mis nõuab, et parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigutatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Halduskohus ei pidanud asuma koguma täiendavaid tõendeid selle kohta, millised andmed olid teisel parkimispiletil nähtaval ning kas nende abil oleks saanud viivistasu otsuse koostaja tuvastada teise parkimispileti kehtivuse ning teha kindlaks parkimisaja. Esiteks poleks selline kohtu tegevus ajafaktorit arvestades tõenäoliselt olnud edukas, kuna asja kohtuliku läbivaatamise ajaks oli viivistasu otsuse koostamisest ja sellega seotud sündmustest möödunud enam kui seitse kuud. Teiseks oleks kaebaja pidanud vastava informatsiooni olemasolul selle ise kohtule teatavaks tegema. Antud juhul ei ole ka apellatsioonkaebuses välja toodud, millised andmed olid teisel parkimispiletil kaebaja hinnangul nähtavad. Arvestades, et viivistasu otsuse koostaja ei mäletanud asja kohtulikul läbivaatamisel sündmuse ajaoludest midagi, jääb arusaamatuks, milliste tõenditega oleks halduskohtus pidanud tuvastama, kuidas täpselt oli teine parkimispilet esimese poolt kaetud.
14. Viivistasu otsusel oli selle tegemise alusena märgitud asjaolu, et parkimisaega oli ületatud 16 minutit. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et LS § 50 1 lõike 4 1 märkimata jätmine viivistasu otsuse koostamise alusena ei ole selle tühistamise aluseks. Viivistasu otsuse tegijal polnud dokumendi koostamise ajal võimalik kontrollida, kas teine parkimispilet, mis asus esimese all, oli koostatud nõuetekohaselt ning sama parkimisperioodi suhtes või oli tegemist mõne vana parkimispiletiga, mida polnud pärast selle kasutusotstarbe möödumist armatuurlaualt eemaldatud. Seega oli põhjendatud tema tegevus, millega ta luges kehtivaks üksnes pealmise parkimispileti. Arvestades, et viivistasu otsuse näol pole tegemist kaalutlusotsusega, ei saa vorminõuete rikkumised üldjuhul selle otsuse õiguspärasust mõjutada.
15. Kaebaja rõhutas täiendavalt kohtuistungil, et tema poolt oli parkimistasu tegelikult tasutud ning isikut ei tohiks karistada teo eest, mida ta pole toime pannud. Sellega seonduvalt märgib ringkonnakohus, et LS § 502 lg 1 punkt 4 (tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt LS § 501 lõikes 41 sätestatule) on iseseisvaks viivistasu määramise aluseks ning vastava viivistasu otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas isikul on tasulise parkimise õigust tõendav dokument tegelikult olemas või mitte. Mootorsõidukijuht, parkides oma sõiduki tasulise parkimise alale, peab olema piisavalt hoolas ning täitma LS § 501 lõikes 41 sätestatud kohustust, so paigutama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisele järgnevat karistusliku iseloomuga haldussunnivahendi kohaldamist ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning vastav kord on mõistlik ja proportsionaalne. Ringkonnakohus märgib, et taoline lihtsustatud menetlus paneb ka parkijale kohustuse olla parkimiskorda järgides eriliselt hoolas. Lihtsustatud menetlusega 4 3-05-930 kooskõlas ning mõistlik on parkija kohustamine veendumaks, et ta paigutab parkimist lubava dokumendi nõuetekohaselt autole. Selle kohustuse täitmist tagab LS § 502 lg 1 punkt 4 ning kui isik kohustust ei täida, on tegemist parkimiskorra rikkumisega ja viivistasu otsuse koostamine on seega põhjendatud. Viive Ligi Ivo Pilving Kaire Pikamäe 5