Näidanud ette WC-poti ostu tõendava kassatšeki, tegi tarbija müüjale ettepaneku välja vahetada WC-pott kvaliteetse vastu. Kuid müüja keeldus tarbija seaduslikku nõuet täitmast, viidates sellele, et antud hetkel pole kaupluse juhatajat kohal ning tegi talle ettepaneku tulla kaebuse lahendamiseks kohale järgmisel päeval. Järgmisel päeval esitas V.K kaupluse juhatusele vastavalt Tarbijakaitseseaduse § 19 lg 3 sätetele kirjaliku avalduse, osutades kauba puudusele ning kauba asendamise nõudega. 07.07.2004.a sai V.K OÜ Demitol direktori L D poolt allkirjastatud vastuse, milles kategooriliselt keelduti ebakvaliteetset kaupa välja vahetamast, viidates vaid sellele, et „WC-pott oli müüja poolt üle vaadatud ning esitatud ülevaatuseks tarbijale“. Kuid
i § 221 lg 1 p 2 sätete kohaselt „võib tarbija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale“. WC-pott, mille tarbija kaupluses soetas, oli keraamiline. Keraamika on traditsiooniline materjal WC-pottide valmistamisel olmeotstarbel kasutamiseks. Selle kvaliteet määratakse eelkõige tooraine, põletuse ja tehnoloogia täiuslikkuse alusel. Ebaühtlane, mitte sügav põletus on mitmete varjatud puuduste põhjuseks, millest võib kujuneda pragu. Müüja poolt tarbijale esitatud 28.01.2002.a „Sanitaar-epidemioloogilisest kokkuvõttest“ nr võib teha järelduse ainult nimetatud toote kiirgusohutuse kohta, kuid sellest ei saa teavet WC-poti vastavuse kohta nimetatud kaubaliigile esitatavatele nõuetele. Pragu võis tekkida ka kauba veol tootja juurest müüja juurde või juba müüja laos, sest pakend, milles WC-pott oli, ei taganud selle kindlat asendit. WC-poti pakend kujutab endast pehmest papist karpi, mille maht on tunduvalt suurem WC-poti enda mõõtmetest. See võimaldab WC-potil veo või ümberpaigutuse ajal karbi sees vabalt liikuda. Pragu WC-potil paiknes samas kohas, mida müüja tarbijale kauba näitamisel käega varjas. Kaupluse direktori L D väidet selle kohta, et pragu tekkis tarbija süül, pole millegagi tõendatud. See järeldus on põhjendamatu ja paljasõnaline. Kaupluse juhatuse otsus ei arvestanud mingil moel tarbija huve ning juhindudes Tarbijakaitseseaduse §-st 21 oli V.K sunnitud pöörduma kohaliku omavalitsuse poolega palvega kaasa aidata nimetatud probleemi lahendamisele. Kohaliku omavalitsuse organ omakorda soovitas pöörduda otse kohtusse. Seejärel pöördus V.K Tarbijakaitseameti kohaliku talituse poole kaebusega müüja toimingute peale. Tarbijakaitseameti inspektor E.K selgitas V.K antud kirjalikus vastuses, et direktor L.D pakkus oma variandi probleemi lahendamiseks – „tarbija ostab uue WC-poti hinnaalandusega“. Kuid direktori L.D pakutud probleemi lahenduse variant ei rahuldanud tarbijat, kuna ta juba ostis sellelt müüjalt ühe WC-poti ning teise ostmiseks vajadus puudub. Nagu on osutatud
i § 222 lg 1 „kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist...“, mitte aga uue kauba ostmist. V.K ei leia juba pikemat aega kaitset Tarbijakaitseametilt, kes seaduse mõttes peaks vaidluses müüjaga kaitsma tema kui tarbija huve, kuna nendevahelistes suhetes on ta majanduslikult vähemkaitstud pool. Müüja püsiv tahtmatus täita Tarbijakaitseseaduse sätteid tekitab V.K materiaalset kahju, mis väljendub vajaduses: kanda kulusid kirjavahetuse pidamisel müüja ning riigiasutustega; tasuda juriidilise abi, konsultatsioonide eest. 2 2-05-1191 Peale selle tekitab antud ebameeldiv olukord V.K ka mittevaralist kahju, mis väljendub V.K hingelistes läbielamistes seoses müüjate soovimatusega asendada ebakvaliteetne kaup kvaliteetse vastu. Samuti seetõttu, et V.K on sunnitud selles olukorras ennast õigustama ning taluma alandusi kaupluse direktori L.D poolt, kes kategooriliselt keeldub antud probleemi lahendamast V.K kui tarbija huve arvestades. Pikema aja jooksul (5 kuud) on V.K sunnitud taluma ebamugavaid olmetingimusi kuna, et tal puudub võimalus välja vahetada WC-pott, samuti taluma enda suhtes solvamist ja ülekohut osaühingu Demitol poolt vaatamata sellele, et ta on olnud mitme aasta jooksul nimetatud kaupluses alaline ostja. Sellel emotsionaalse ärevuse ja läbielamiste perioodil kõrgenes V.K korduvalt arteriaalne vererõhk ning selle probleemiga on ta korduvalt pöördunud arstiabi järele. Seoses sellega aitab V.K arvates rahaline hüvitis summas 10 000 krooni temal hingerahu tagasi saada ning tagab temale tekitatud mitterahalise kahju hüvitamise. Ülaltoodu alusel ja juhindudes Tarbijakaitseseaduse §-dest 3, 4 lg 2, 19 lg 3, 21, 28 lg 5 ning Võlaõigusseaduse §-dest 218 lg 2, 221 lg 1 p 2, 222 lg 1 palub hageja: 1) kohustada kostja asendama hagejale ebakvaliteetne kaup (WC-pott) teise samast mudelist WC-poti vastu; 2) määrata rahalise hüvitise suuruseks hagejale kostja poolt tekitatud mittemateriaalse kahju 10 000 (kümme tuhat) krooni; 3) sisse nõuda kostjalt hagejate kasuks kõik tema poolt antud asjas kantud kohtukulud. Kostja vastus Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Vastuse vastuväidete kohaselt klosetipott ja selle juurde kuuluv loputuskast vastasid täielikult lepingutingimustele. Oma avalduses V.K väidab, et kaupleja pettis teda, müües tarbijale mõradega klosetipoti. See ei ole tõene väide. Tarbija tagastas klosetipoti kauplusele pragudega, milles oli tumedat värvi prahti (eeldatavasti ehituspraht), ning nõudis toote asendamist. Ostja nõustus tõigaga, et pragude tekkepõhjuseks oli mehhaaniline mõjutamine, keeldudes samas ka ekspertiisi tegemisest. Pragude suurus ei võimalda neid käega varjata. Valget värvi klosetipoti taustal ei ole võimalik tumedaid mõrasid mitte märgata. Kostja on seiskohal, et taolise hagi esitamiseks puudub seaduslik alus. Toote valmistamise kvaliteet ja pakendi sobivus pakendatavale kaubale ning selle vastuvõetavus tarbijale ei võinud olla pragude tekkepõhjuseks, kuna tarbija väidab, et kaup oli juba enne näitamise ja müümise protseduuri pragudega. Tarbija hagiavalduse sisu on sarnane Tarbijakaitseametile esitatud V.K avalduse sisuga. OÜ Demitol juhatuse otsus on tehtud kaupluse töötajate küsitluse põhjal. V.K teenindanud müüjad J.D ja I.T on valmis tõendama, et klosetipotti kontrolliti tarbija juuresolekul ning kaup müüdi tarbijale puudusteta ja vigastusteta. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Avaldas, et tahab pöörata kohtu tähelepanu kostja poolsete tunnistajate ütlustele selles mõttes, et ei müüjal ega teisel tunnistaja ei ole kindlad, kuidas pott asetses, kas tööosaga ülevalpool või allpool. Hageja ostjana täpselt mäletab, et tööosa oli ülevalpool ja seepärast oli müüjal võimalus võtta potti niimoodi näidata, et ta kattis prao käega kinni. Nagu väitis tunnistaja, usaldas müüjat, ise kiirustasin. Müüja näitas potti, lootis, et ta müüb hagejale korralikku potti. Hageja on mitu aastat selle poe teenuseid kasutanud ja ei olnud varem pretensioone. Seetõttu palus müüja näidata potti, kui ta selle tõstis, las tal see tagasi asetada ja karbi kinni panna. Pärast seda, kui müüja oli poti üle vaadanud, hageja enam ei vaadanud, lootis, et müüja vaatas seda üle. Veel täpsustas hageja, et ostmise hetkel, olid kahekesi, hageja koos tunnistaja Vladimiriga, siis kui tagasi tõid, siis oli juba kaks inimest koos hagejaga. Nagu tunnistajad ütlesid, nad ei ole kindel, kuidas see kõik täpselt oli. Kostja teeb oma järelduse enda töötajate ütlustele. Nad on tema alluvad ja ei ole kindlust selles, mida nad täna räägivad - nad ei mäleta kuidas seisis pott kolm aastat tagasi, aga mäletavad sõnasõnalt seda, mida hageja neile ütles. Hageja isiklikult näitas, kuidas müüja demonstreeris potti ja tal oli võimalus seda näidata, et 3 pragu varjata. 2-05-1191 Kostja esindaja jäi oma vastuväidete juurde. Avaldas, et müüjatel ei olnud põhjust varjata pragu, sest selle aja jooksul neilt ei olnud kunagi kahju välja mõistetud. Need inimesed on piisaval määral professionaalid sellel alal, sest nad müüvad WC-potte sada tükki aastas. Müüja D, kes tunnistuse andis, keda hageja süüdistab valetamises, ei valetanud, on kindel oma ütluses. Kui praod oleks mustuseta, ehk puhtad, võiks eeldada, et müüja ei märganud neid. Isegi juhul, kui võtta aluseks hageja sõnad, et WC pott asend oli tavaasend, siis kui karp avatakse ja pott võetakse välja, nende kahe tegude vahel on aeg et näha pragusid, ja aus müüja näeb neid. Siis kui müüja pani karbi kinni pärast kaupa näitamist, ta võttis potist käed eemale. Hageja ei eita, et ta tõi potti, millel olid mustad praod. Teine müüja, kes oli kõrval, väidab, et poti müümise hetkel pragusid ei olnud. Mis puudutab tunnistajate sõnu selle kohta, mida hageja ütles, kui ta poti tagasi tõi, ei kahtle nendes tunnistustes, sest on veel tunnistajad, kes tõendasid ja kuulsid, et hageja ütles neid või samasuguseid sõnu, direktori kabinetis ja mänedžeri juuresolekul. Hageja ei olnud lõplikult avameelne ja aus nendega. Selle alusel võtsid direktor ja mänedžer otsuse keelduda hageja palves vahetada WC-pott. Kohtu põhjendused Vaidlust ei ole, et 01.07.2004.a. ostis hageja kostjalt klosetipoti (WC poti) hinnaga 730 krooni. Võlaõigusseaduse (
) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 4 järgi on tarbijale müük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Poolte vahel on vaidlus, kas WC-potis olev pragu oli seal enne ostu-müügilepingu sõlmimist või tekkis see hiljem.
lg 1 alusel peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele.
lg 2 p 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi; ja p 5 kohaseltasi ei vasta lepingutingimustel, kui vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil. Sama paragrahvi lõike 2 p 6 kohaselt asi ei vasta lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige reklaamimisel või etikettidel.
lg 2 järgi vastutab müüja tarbijale müügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijale müügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.
lg 4 järgi müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.
lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. 4 2-05-1191
lg 1 alusel võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale.
lg 1 järgi, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et müüja teadis või pidi teamda WC- potis olevast praost. Tunnistajate Y D ja I T ütlustega on tõendatud, et müügi hetkel klosetipotis pragu ei olnud ja et ostja vaatas enne ostmist klosetipoti üle. Hageja ei ole esitanud kohtule veenvaid tõendeid, et müüja demonstreerides klosetipotti teadlikult varjas hageja kui ostja ees seal väidetavalt olemasolevat pragu. Kohus ei saa usaldusväärsete tõenditena hinnata poolte poolt erinevat klosetipoti näitamise viisi (klosetipoti esiosast kinni hoidmine või klosetipoti alt äärest kinnihoidmine) hinnata, sest klosetipoti demonstreerimisel pole põhjust välistada kumbagi näitamise viisi. Samas on kohus veendunud, et ükskõik kummal viisil klosetipotti demonstreeriti oleks võimalik sealolevat pragu näha. Ei saa välistada, et kätega on võimalik pragu klosetipoti näitamisel kinni katta, kuid klosetipoti demonstreerimisel potile käte asetamisel või käte äravõtmisel, on kohtu arvates igal juhul siiski pragu kohe märgata. Pooled ei vaidle, et klosetipotil olev pragu on tume ja silmale selgesti märgatav. Tunnistajate I T ja Y D ütlustega on tõendamist leidnud, et klosetipott, mis kauplusesse tagasi toodi oli määrdunud ja seal oli selgelt näha must pragu. Vaidlust ei ole, et klosetipott oli müümise hetkel puhas ja ka ostja ise ei märganud klosetipoti juures mingeid vigu. Ka tunnistaja V D ütlustega, kes oli hagejaga koos klosetipotti ostu sooritamas, on tõendatud, et klosetipott vaadati üle, et seal pragusid ei oleks. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et müüja müüs talle teadlikult defektiga klosetipoti, sest pragu, mis klosetipotis on, on igaühele kergesti märgatav. Hageja ei ole tõendanud, et klosetipoti müümise hetkel oli seal pragu. Samuti ei ole tõendatud, et müüja pidi teadma klosetipotis olevast praost, sest kohtus ei ole leidnud tõendamist millal ja mil viisil võis klosetipotti tekkida pragu. Pooled ei vaidle, et pragu võis tekkida mehaaniliste mõjutuste tagajärjel, kuid kes on nendes mehaanilistes mõjutuste põhjustaja ja seega vastutaks klosetipoti mittevastavuse eest kohtus tõendamist ei leidnud. Hageja pole tõendanud, et pragu võis tekkinud olla ka kauba veol tootja juurest müüja juurde või müüja laos. Kohus ei hinda kauba pakendamisest tulenevaid võimalikke vigastusi, sest hageja väited on oletuslikud ja nendele tuginedes ei saa kohus järeldusi teha, kas klosetipoti pragu võis tekkida ebaõigest pakendist või klosetipoti liikumisest pakendis. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et klosetipott ei oleks olnud originaalpakendis, samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et klosetipoti mõra tekkis klosetipotile pakendis liikumise tõttu transportimisel. Hageja pole seega tõendanud, et kaup on vigastatud müüja poolt. Või et müüja on hagejale müünud lepingutingimustele mittevastava klosetipoti. Kohtule esitatud sertifikaat (tl 85) ja arve-saateleht (tl 86) tõendavad vaid asjaolu, et kostja on ostnud klosetipoti OÜ-lt Feofanis. Hageja ei ole tõendanud, et pragu klosetipotis võis sinna tekkida ebaõige tehinilise töötluse tagajärjel. Vaidlust ei ole, et hageja on keeldunud ekspertiisi tegemisest. 5 2-05-1191 Hageja viited kostjapoolsetele tarbijakaitseseaduse rikkumistele, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, sest hagejale on tagatud seadusest tulenev õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kuna kohtus pole leidnud tuvastamist, et kostja oleks oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud ja müünud hagejale lepingutingimustele mittevastava klosetipoti, siis ei ole põhjendatud hageja nõue asendada klosetipott teise samast mudelist klosetipoti vastu ja hageja selline nõue tuleb jätta rahuldamta.
lg 1 sätib, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
Lõike 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg 1 alusel võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kohus leiab, et hageja moraalse kahju nõue 10 000 krooni on tõendamata, sest kohtus pole leidnud tuvastamist kostjapoolne lepingust tuleneva kohustus rikkumine. Samuti selgitab kohus, et hageja nõuab mittevaralist kahju ost-müügilepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest oleks ka siis põhjendamata kui kohtus oleks leidnud tõendamist kostja lepingust tuleneva kohustuse rikkumine, sest ostu-müügilepingu sisuks ei ole olnud mittevaralise huvi järgmine kuna kohus leiab, et mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa müüja eeldada, et WC-poti tootmisdefektist tulenevalt lasuks müüjal ka mittevaralise kahju hüvitamise kohustus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohtunik Iris Kangur 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.