3-05-1035/1

3-05-1035 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-1035 (endine number 3-1426/2005) Haldusasi L.L.i kaebus Tervishoiuameti toimingutele Menetlusosalised ja nende kaebuse esitaja L.L. esindajad RESOLUTSIOON HkMS § 11 lg 3 alusel tagastada L.L.i kaebus. Edasikaebamise kord HkMS § 11 lg 8 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peab määruskaebus olema esitatud kohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel kohtusse posti saabumise ajast, mitte aga postitempli kuupäevast. 1. L.L. on 07.11.2005.a esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse Tervishoiuameti toimingute peale ning taotlenud: esiteks Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi komisjoni kohustamist hinnangu andmiseks perearst N. ja medõde Saari tegevusele M.S.’le ravimite (uimastite) määramisel psühhiaatri asemel ning nimetatud meditsiinitöötajate toimingutele M.S. suhtes AA Hooldekodus 07.05.2004.a.; teiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 37 õigusvastaseks tunnistamiseks ja Sotsiaalministeeriumi järelevalve taastamiseks tervishoiuteenuste osutamise üle ning kolmandaks Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Mardna trahvimist mittenõuetekohase vastamise eest 04.08.2004.a kaebusele. 2. 22. detsembri 2005.a määrusega tagastas kohus kaebuse HkMS § 11 lg 4 alusel nõude osas tunnistada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 37 õigusvastaseks ja taastada Sotsiaalministeeriumi järelevalve tervishoiuteenuste osutamise üle ning nõude osas trahvida Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhatajat. Sama määrusega jättis kohus kaebuse ülejäänud nõuete osas käiguta ning andis kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruses nõudis kohus, et kaebuse esitaja

1. a)näitaks ära, milles seisneb tema põhjendatud huvi P. Mardna vastuse õigusvastasuse tuvastamiseks;
2. b)kohustamisnõude esitamise soovi korral näitaks ära, millal sai kaebuse esitaja kätte Tervishoiuameti 30.08.2004.a kirja nr 5-1AKEA/889 ning vajadusel esitama tähtaja ennistamise taotluse ning tähtaja möödalaskmise põhjused;
3. c)märkima, kas ja millal on ta pöördunud arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni poole;
4. d)tooma välja, miks ta leiab, et arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni poolt M.S.le osutatud raviteenuste kvaliteedi kontrollimata jätmine on õigusvastane;
5. e)näitama ära, kuidas rikub L.L.i õigusi see, et arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon ei ole M.S.le osutatud arstiabi kvaliteeti kontrollinud. 3. Kohus saatis määruse kaebuse esitaja poolt näidatud aadressile, ent postiasutus tagastas selle hoiutähtaja möödumisel 28.01.2006.a. Kaebuse esitaja L.L. on 20.02.2006.a. saanud kohtust kätte kohtumääruse ja saatnud halduskohtule 07.03.2006.a kaebuse täpsustuse. 4. Kaebusest ja kaebuse täpsustusest mõistab kohus, et kaebuse esitaja taotleb arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni kohustamist hinnangu andmiseks M.S.le osutatud raviteenustele. Kuivõrd kaebuse täpsustusest ei nähtu, et kaebuse esitajal oleks Tervishoiuameti (või konkreetselt selle järelevalve osakonna juhataja) toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks muud põhjendatud huvi, tuleb asuda seisukohale, et õigusvastasuse tuvastamine ongi vajalik üksnes kohustamisnõude eeldusena. Kuivõrd selline õigusvastasuse tuvastamise nõue on kohustamisnõudega hõlmatud, siis puudub edaspidi vajadus analüüsida muu täiendava põhjendatud huvi olemasolu. 5. Kohus märkis 22.12.2005.a määruses, et kui kaebuse esitaja soovib esitada nõuet mingisuguste toimingute sooritamiseks kohustamiseks, peab kaebuse esitaja näitama ära, millal sai ta kätte Tervishoiuameti 30.08.2004.a kirja nr 5-1AKEA/88. Kaebusest nähtub, et L.L. pöördus Sotsiaalministeeriumi poole 04.08.2004.a kirjaga, mis edastati Sotsiaalministeeriumist vastamiseks Tervishoiuametile. Tervishoiuamet vastas L.L.le 30.08.2004.a kirjaga. Sotsiaalministeeriumile adresseeritud kirjas ei taotlenud L.L. sõnaselgelt arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni poolset hinnangu andmist M.S.le osutatud raviteenuste kohta, samuti ei nähtu, et L.L. oleks vastavasisulise taotluse esitanud muul ajal. Seega asjaolust, et arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon ei ole tema avalduse (04.08.2004.a avaldus Sotsiaalministeeriumile) põhjal M.S.le raviteenuste osutamist kontrollinud, pidi kaebuse esitaja teadma Tervishoiuameti 30.08.2004.a kirja kättesaamisel. Seetõttu tuleks kohustamisnõude tähtaega arvutada selle kirja kättesaamisest ning seetõttu pidas kohus vajalikuks, et kaebuse esitaja HkMS § 10 lg 2 p 4 kohaselt täpsustaks, millal ta Tervishoiuameti vastuse sai. Seda kaebuse esitaja kaebuse täpsustuses teinud ei ole ning seega on kaebuse esinenud puudus kõrvaldamata. Kaebuse esitaja on kaebuse täpsustuse struktureerinud lähtudes 22. detsembri 2005. a. kohtumäärusest. Kaebuse täpsustuse punktis 6 märgib kaebaja järgmist: „6. 20.10.2004.a. Olin pöördunud kaebusega Tallinna Halduskohtusse. Kaebuse oli tagastanud kohtunik Kuuse, kes peatas asja seoses vaidlusega kaebaja ja Tallinna Linna vahel, seega palun tähtaja ennistamis kohustuse nõue täitmiseks.“ Sellisest sõnastusest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas kaebuse esitaja soovib väita, et sai Tervishoiuameti kirja kätte 20.10.2004 või esitas ta sellel päeval Tallinna Halduskohtule mõne kaebuse. Kuivõrd sõna „Olen“ on tsiteeritud lõigus kirjutatud suure algustähega, võiks aru saada, et eeltoodud kuupäev 20.10.2004 ei puuduta otseselt järgnevat lauset ning seda kuupäeva võiks seega põhimõtteliselt vaadelda kirjast teadasaamise kuupäevana. Samas nähtub näiteks kaebuse täpsustuse punktist 5, et kaebuse esitaja kasutab ajuti suurt algustähte ka lause keskel (Palun kohustama Tervishoiuameti esitama kohtule 2004.a. Komisjoni kokkusaamise graafiku .). Selgusetust lisab ka kaebuse täpsustuse 6. punkti teine lõik, mis algab sõnadega „Õige, et 07.08.2004.a. Kaebaja oli oma kaebusega pöördunud […]“. Kohus leiab, et kaebuse esitaja peab suutma kaebuses esinevad puudused kõrvaldada korrektselt ning kui kaebuse esitaja on kaebuse käiguta jätmise määrusesse suhtunud lohakalt ega ole puudusi korrektselt kõrvaldanud, tagastab kohus kaebuse. Siinjuures märgib kohus, et kaebusega halduskohtu poole pöördumine ei ole L.L.ile võõras, samuti oli halduskohtu 22. detsembri 2005. a. määruses selgelt ja ühemõtteliselt kirjas, et kaebuse esitaja peab puuduse kõrvaldamiseks märkima, millal ta Tervishoiuameti 30.08.2005.a kirjast teada sai. Kõrvaldatuks saaks puuduse lugeda juhul, kui kaebuse täpsustusest oleks võimalik üheselt aru saada. See oleks võimalik näiteks siis, kui kaebuse esitaja kasutaks kirjalikus kaebuse täpsustuses korrektseid täislauseid. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja olnud ilmselgelt hooletu ega ole suhtunud kaebuse puuduste kõrvaldamisse täie tõsidusega. Kaebuses esinenud puudus on jäänud kõrvaldamata. 6. Mis puutub kaebuse esitaja väitesse, et ta oli Tallinna Halduskohtule esitanud kaebuse, milles alguses menetlus peatati ning mis hiljem talle tagastati, siis isegi juhul kui kaebuse täpsustusest nähtuks selgelt, millal kaebuse esitaja Tervishoiuameti kirja kätte sai, ei saaks ainuüksi sellise väite pinnalt võtta seisukohta kaebetähtaja ennistamise kohta. Kohus märkis 22.12.2005.a määruses, et kui kaebuse esitaja sai Tervishoiuameti kirja rohkem kui 30 päeva enne halduskohtu poole pöördumist, peab ta vastavalt HkMS § 10 lõikele 4 esitama tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Kaebuse täpsustusest ei selgu, kuidas seondub väidetav varasem halduskohtu poole pöördumine kaebetähtaja möödalaskmisega käesolevas asjas. Seega ei saa pelgalt väidet, et kaebuse esitaja oli varem halduskohtu poole pöördunud ning tema kaebus oli talle tagastatud, pidada põhjenduseks tähtaja möödalaskmise kohta, mis tähendab, et kaebuse esitaja ei ole tähtaja möödalaskmise põhjusi kaebuses ega selle täpsustuses esitanud. 7. Kaebuse esitaja ei ole täpsustanud sedagi, kuidas rikub tema õigusi see, et arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon ei ole M.S.le osutatud arstiabi kvaliteeti kontrollinud. Kaebuse täienduses selgitab L.L. oma õiguste rikkumist vaid sellega, et ta oli M.S. eestkostja ning on M.S. pärija. Sellise väite pinnalt ei saa asuda seisukohale, et kaebuse esitaja oleks kõrvaldanud puuduse, mis seisnes HkMS § 10 lg 2 p 4 rikkumises ehk teisisõnu ei ole ka pärast kaebuse käiguta jätmise määrust kaebuse esitaja märkinud, milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav toiming rikub või milliseid vabadusi piirab. Siinjuures ei nõustu kohus kaebuse esitaja seisukohaga, et eestkostjal on kõik eestkostetava õigused. Sisuliselt on eestkoste esindussuhe ning eestkoste lõppeb igal juhul eestkostetava surmaga. Eestkostetava õigused ja kohustused, mida eestkostja täidab, ei muutu eestkostja õigusteks ning selliste õiguste kaitseks saab eestkostja seaduses sätestatud korras pöörduda kohtu poole eestkostetava seadusliku esindajana, mitte aga oma nimel. Õige ei ole ka väide, et L.L.il on samad õigused, mis M.S.l seoses sellega, et L.L. on M.S. pärija. Pärimisseaduse § 2 kohaselt on pärandiks pärandaja vara ning pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Käesoleval juhul ei ole L.L. kaebuse täienduses ära näidanud, milliseid tema subjektiivseid õigusi Tervishoiuameti tegevus (tegevusetus) rikkunud on. Kaebuse täpsustuse esimeses lõigus avaldab kaebuse esitaja rahulolematust 22. detsembri 2005. a. kohtumääruse selle osa üle, millega kohus kaebuse osaliselt tagastas. Kohus jätab selle osa kaebuses täpsustusest tähelepanuta, kuivõrd kaebuse osalise tagastamise peale oli kaebuse esitajal võimalus esitada määruskaebus (erikaebus), ent kaebuse tagastamise peale halduskohtule vastuväidete esitamist seadus ette ei näe. Samas nähtub kaebuse täienduse nimetatud lõigust, et õigused, mille rikkumisele L.L. kaebuses tugineb, puudutavad M.S.le raviteenuste osutamist, ent kaebuse esitaja õiguste rikkumise kohta kaebus ja selle täpsustus vaikivad. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole kaebuses esinenud puudust kõrvaldanud. 8. HkMS § 11 lg 3 sätestab, et kui kaebuse või protesti esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale. Arvestades asjaolu, et kaebuses ei esinenud puudusi, mille kõrvaldamine oleks nõudnud eriteadmisi ning pidades silmas, et L.L. on pikaajalise kohtumenetluse kogemusega isik, kes pidi 22. detsembri 2005. a. määrusest tulenevalt olema suuteline piisava hoolikuse korral kaebuses esinenud puudused korrektselt kõrvaldama, ei pea kohus otstarbekaks anda kaebuse esitajale teistkordset tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Seejuures arvestab kohus kaebusest ja selle täpsustusest nähtuvaga, et kaebus on esitatud seoses M.S., mitte aga kaebuse esitaja õiguste rikkumisega. 9. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et HkMS § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse või protesti tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Lea Kuuse Kohtunik