Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
. Hagejal, kes viibis kohtuistungil, on õigus esitada otsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest või hiljemalt 5 kuu jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik 1 2-05-3788 Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlg 26 994,40 krooni ja kohtukulud. Kostja toimunud eelistungile ei ilmunud. Kohtukutse on
kohtutäituri vahendusel kostja emale kätte toimetatud.
Samuti on kohus edastanud kohtukutse lihtkirjaga kostja registris märgitud aadressile koos selgitusega, et vastavalt
Hagimaterjalid on kostja eelnevalt samal aadressil kätte saanud ja tähtaegselt esitanud kohtule vastuse hagile. Seega elas kostja kohtule avaldatud ja registris märgitud aadressil ning aadressi muutumisel jätnud täitmata oma seaduses sätestatud teavitamise kohustuse, mistõttu kohtule avaldatud aadressile edastatud kohtukutse puhul kohus loeb, et see on kostjale kätte toimetatud. Kostja mitteilmumise põhjus kohtu määratud istungile ei ole kohtule teada. Kostjat on hoiatatud, et tema mitteilmumisel eelistungile võidakse kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsus kostja kahjuks. Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendus
kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse.
sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad
lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud
§-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 2100 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja menetlusdokumendi kättetoimetamise kulu kohtutäituri kaudu 295 krooni. Maimu Laumets Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.