järgi kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldisega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutusele.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
AÕS § 71 lg 1 järgi on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. AÕS § 80 lg 1 tulenevalt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama sätte lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostja ebaseaduslikust valdusest tuleb välja mõista eluruum asukohaga Kunderi 34/ Laulupeo 11 korter 7 Tallinnas. Valduse kaasomanike vaheline määratlus väljub käesoleva hagi ainest. Tagaseljaotsus kuulub TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamata täitmisele. Kohus leiab, et tagaseljaotsuses puudub vajadus täitmise viisi kindlaksmääramiseks. Väljatõstmine, kui täitmise viis, on täitemenetluse osis. Täitmise viis, kord on reguleeritud täitemenetluse seadustikuga. TMS § 180 lg 1 järgi, kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. TMS § 180 lg 3 sätestab, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 120,00 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv) TsMS § 60 lg 1 alusel, kuna hagi rahuldati. Õigusabikulude väljamõistmine tagaseljaotsusega ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole 3 2-05-1178 määratlenud õigusabikulude summat ega esitanud kuludokumenti, mis tõendaks esindaja poolt osutatud õigusabi eest tasumist või tasumise kohustust. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 158,10 krooni. Epp Haabsaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.