järgi kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 järgi võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda.
lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega, samuti kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa.
lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldisega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutusele. Eluruumi tagastamata jätmisel kuulub kostja seega väljatõstmisele.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
AÕS § 80 lg 1 tulenevalt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama sätte lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjat tuleb kohustada tagastama hagejale eluruum asukohaga Puhangu 10-78 Tallinn. Tagaseljaotsus kuulub TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamata täitmisele. Kohus leiab, et tagaseljaotsuses puudub vajadus täitmise viisi kindlaksmääramiseks. Väljatõstmine, kui täitmise viis, on täitemenetluse osis. Täitmise viis, kord on reguleeritud täitemenetluse seadustikuga. TMS § 180 lg 1 järgi, kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 555,00 krooni, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 60,00 krooni, kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200,00 krooni ja 295,00 krooni kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest, kuna hagi rahuldati. Epp Haabsaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.