3-05-1100/1

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. jaanuar 2006, Jõhvi 3-05-1100 (endine nr. 3-254/2005) O. D. (isikukood x ) kaebus Sillamäe Linnavalitsuse (registrikood 75003909) sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 18.10.2005 otsuse nr. 11-1.4/345-16063 tühistamiseks ning Sillamäe Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks
2. detsember 2005 O. D. ja Sillamäe Linnavalitsuse esindaja Sergei Politšev RESOLUTSIOON
3. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
4. Jätta poolte kohtukulud nende enda kanda.
5. Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 10.10.2005 esitas O. D. Sillamäe Linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale avalduse (t.l. 19) oktoobri eest toimetulekutoetuse saamiseks, näitas selles oma perekonnaliikmena kooli nr. 5 õpilase A. D. ning lisas avaldusele oma töötasu ja eluaseme kulutusi tõendavad dokumendid (t.l. 20-23 ja 26). Sillamäe Linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Tatjana Fedorenkova 18.10.2005 otsusega nr. 11-1.4/345-16063 (t.l. 5-7) keelduti O. D. toimetulekutoetust maksmast. Otsuses märgiti, et O. D. esitab pidevalt võltsandmeid ja on loobunud töötamisest, mis tõendab sotsiaalhoolekande põhimõtete rikkumist. Seda seisukohta põhjendati asjaoludega, et tema tööleping on sõlmitud oma mehega, et töötasu ei vasta töölepingus kokku lepitule, kuid ta pole tööandjale selle kohta pretensioone esitanud ega Tööinspektsiooni pöördunud, et töötasu pole kunagi üle kantud panga arveldusarvele ning selle saamise tõenduseks pole esitatud raamatupidamise algdokumente ning, et pole esitatud kokkuleppeid palgatingimuste muutmise kohta ega tööaja arvestust. Veel märgiti, et O. D. pole esitanud dokumente, mis tõendavad elatise sissenõudmist V. D., on oma avalduses keeldunud dokumentide esitamisest ehkki nii tema kui A. D olid elatise sissenõudmise vajadusest teadlikud ning märgiti ära ka see, et avalduse kohaselt puudub A. D. sissetulek, kuigi tema nimele esitatud arved kooku summas 616,50 krooni on makstud ja juhiloa saamiseks tasus ta 1140 krooni riigilõivu. Otsuses viidati perekonnaseaduse § 60 lg. 2 ja § 63 lg. 1, sotsiaalhoolekande seaduse § 223 lg. 3 p. 2, § 30 lg. 1 ja 6, § 31 lg. 1, haldusmenetluse seaduse § 6 ja § 15 lg. 2 sätestatule ning märgiti, et viimati paluti O. D. esitada elatise nõudmist kinnitavad dokumendid 15.09.2005, kuid ta keeldus nõudmise tähtaja möödumise põhjendusel. 18.11.2005 esitas O. D. Jõhvi Halduskohtule kaebuse (t.l. 2-3). Seoses kohtute ühendamisega on kaebus alates 01.01.2006 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja menetluses. Kaebuses palus kaebaja, et halduskohus tühistaks tema suhtes tehtud otsuse ja kohustaks Sillamäe Linnavalitsust toimetulekutoetuse taotlust uuesti läbi vaatama. Ta märkis, et ei nõustu ühegi otsuse põhjenduse ega järeldusega ning selgitas, et tal puudub kohustus esitada toetuse taotlemisel raamatupidamise algdokumente ja tal pole ka elatise nõudmise õigust, sest A. D. on juba täisealine. Veel märkis kaebaja, et A. D. pole keeldunud alimentide nõudmisest, vajalikud paberid olid tegemisel ja on käesolevaks ajaks juba kohtusse sisse antud. Sillamäe Linnavalitsus pidas oma kirjalikus vastuses (t.l.16-18) kaebuse esitaja nõudeid alusetuteks, märkis sotsiaalhoolekande seaduse § 223 lg. 3 p. 2 viidates, et toimetulekutoetuse võib jätta määramata isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub seda nõudmast või elatise saamist tõendavat dokumenti esitamast ning lisas, et õigus toimetulekutoetuse saamiseks on objektiivne õigus, mille olemasolu peab igal konkreetsel juhul tõendama. Seejuures märgiti, et A. D. on õigus saada elatist oma isalt V. D., kelle töötasu oli septembris 11 684 krooni ning lisati, et väide dokumentide kogumisest on paljasõnaline ega saa nõuda niipalju aega. Veel viidati A. D. poolt tasutud kommunaalteenuste arvetele ja leiti, et O. D. on toetuse taotlemisel varjanud tema sissetulekuid. Samuti viidati FIE V. D. poolt esitatud töötasu tõendile ja märgiti, et O. D. on ajavahemikus 01.09.2005 kuni 16.09.2005 töötanud ainult 27 töötundi ja saanud 426 krooni, kuigi tal peaks olema 5-tunnine tööpäev 15,90 kroonise tunnitasuga, mis teeks 11 tööpäeva eest vähemalt 874,50 krooni. Kohtuistungil jäid kaebaja ja Sillamäe Linnavalitsuse esindaja kirjalike väidete ja taotluste juurde. O. D väitis, et nõue elatise saamiseks esitati kohtusse novembris, põhjendas selle hilist esitamist koolivaheajaga ning märkis, et pojal oli psüühiliselt raske isa vastu kohtusse minna. Sergei Politšev selgitas, et töötasu algdokumente nõudsid uurimisprintsiibist lähtuvalt. KOHTU PÕHJENDUSED Toimetulekutoetuse määramise tingimused ja kord on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses. Selle seaduse § 22 lg. 1 ja 2 sätestatu järgi on toimetulekutoetust õigus saada üksielaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri ning toetuse määramise aluseks on taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulek. Sama seaduse § 21' lg. 2 ja 3 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse avalduses märkida toetuse saamisel arvesse võetavate isikute nimed ja esitada dokumendid, taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise kuu sissetulekute ja jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluruumi alaliste kulude kohta. O. D. on oma käesoleva aasta oktoobrikuu toimetulekutoetuse avalduses (t.l. 19) märkinud enda ja poeg A. D. nime ning lisanud avaldusele dokumendid oma töötasu, pangaarvete ja eluaseme kulude kohta. Seejuures on ta väitnud, et A. D. õpib ega oma sissetulekut ja selgitanud, et dokumendid elatise kohtu kaudu sissenõudmiseks on ettevalmistamisel. Kohtuistungil ta kinnitas oma teadmist elatise nõudmist tõendavate dokumentide esitamise vajalikkusest, kuid põhjendas nende mitteesitamist koolivaheajaga (t.l. 34). Sotsiaalhoolekande seaduse § 3 lg. 1 p. 2 ja 3 sätestatud põhimõtete kohaselt on isik vastutav enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest ning riigi kohustus abi andmiseks tekib alles siis, kui isiku ja perekonna võimalused ei ole piisavad. Perekonnaseaduse § 49 ja § 60 lg. 2 sätestatust tulenevalt on mõlemad vanemad kohustatud oma põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivat last ülal pidama ka peale tema täisealiseks saamist. Kaebaja kinnituste kohaselt õpib tema poeg A. D. gümnaasiumis (t.l. 19) ja seega on tal vaatamata täisealisusele õigus saada ülalpidamist esmalt oma isalt ja alles siis, kui on tehtud kõik isikust endast olenev elatise taotlemiseks, võib pöörduda toimetulekutoetuse saamiseks linnavalitsuse poole. See, et toimetulekutoetust ei pea määrama isikule, kellel on õigust elatist saada, kuid kes keeldub selle saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast, on sõnaselgelt sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse § 223 lg. 3 p.
6. Antud juhul pole A. D. küll otsesõnu keeldunud elatise sissenõudmisest, kuid täisealiseks sai ta juba 09.05.2005 ja pikaajalist põhjendamatut viivitamist vastava nõude kohtusse esitamisel tuleb samuti käsitleda elatise nõudmisest keeldumisena. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 149 lg. 4 on sätestatud võimalus puudulikult esitatud hagiavalduse hilisemaks täiendamiseks, ei saa kaebajat kuidagi vabandada asjaolu, et vahepeal oli tema pojal koolivaheaeg ja tõendi koolis õppimise kohta saadi kätte alles septembris. O. D. poolt kohtus antud seletused (t.l. 34) kinnitavad, et tegelikult pole kaebaja üldse tahtnudki oma poja isa vastu kohtulikku nõuet esitada. Sotsiaalhoolekande seaduse § 223 lg. 3 on loetletud need juhud, kui toetuse määramisest tuleb keelduda. Kuna eespool juba nimetatud põhjustel oli elatise nõudmist kinnitavate dokumentide esitamine vajalik ja O. D. oli sellest asjaolust teadlik, oli Sillamäe Linnavalitsuse pädeval ametiisikul olemas kõik vajalikud alused, et keelduda sotsiaalhoolekande seaduse § 223 lg. 3 p. 2 tuginedes toetuse määramisest. Lisaks omab tähendust ka sotsiaalhoolekande seaduse § 30 lg. 6 sätestatu, mis välistab toetuse maksmise, kui taotleja on esitanud valeandmeid või varjanud neid. Kaebaja enda poolt kohtuistungil öeldud sõnade (t.l. 34) kohaselt on A. D. saanud mõnede teenuste ja kaupade muretsemisel abi oma isalt. Seega oli tal tegelikult olemas sissetulek, mida kaebaja teadis, kuid toetuse taotlemisel ei avaldanud. Eeltoodud alustel tuleb Sillamäe Linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Tatjana Fedorenkova 18.10.2005 otsus nr. 11-1.4/345-16063 lugeda õiguspäraseks, mistõttu jääb O. D. kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulud sama seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt poolte enda kanda. /allkiri/ Raili Randllane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik