) § 35 lg 4 sätestatut ja väljastama hagejale garantiikirja summale 170665 krooni (taastusremondi maksumus vastavalt ASkalkulatsioonile);
lg 4 alusel nõuda kostjalt hageja kasuks sisse viivis summas 1 86649,78 krooni; sisse nõuda kostjalt hageja kasuks kulud, mis on seotud dokumentaalsete tõendite saamisega (OÜ Autoeksperdi Grupp poolt läbi viidud ekspertiis) summas 900 krooni ja kulud juriidilise abi eest. Hageja palus end täielikult vabastada riigilõivu maksmisest, kuna hageja materiaalne olukord ei võimalda seda tasuda. Hagiavalduse kohaselt toimus 14.01.2004.a. liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai hageja auto Opel Omega reg. nr AR37298 (edaspidi auto) vigastada. Kostja võttis vastu otsuse et auto saab remonditud OÜ Siletel töökojas. Kostja andis 23.04.2004.a. hagejale garantiikirja nr K46/2334 OÜ Siletel nimele. Garantiikirjas oli fraas „Salva Kindlustuse AS garanteerib Teile sõiduki Opel Omega, reg. märk AR 37 298 v.l. aasta 1998, tehase tähis W0LOVBM35W1170894, avariieelsesse seisukorra taastamise remondi maksumuse tasumise vastavalt EV Liikluskindlustuse seadusele. Teie poolt 22.04.04 esitatud eelkalkulatsiooni nr 122 järgselt kuni kooskõlastatud summani …..- krooni“. 30.04.2004.a. sai hageja OÜ Siletel eelkalkulatsiooni nr 122, millele viitas kostja garantiikirjas nr K4-6/2334. Selles eelkalkulatsioonis ei olnud äranäidatud auto taastamiskulude maksumust. Lahtrites SUMMA (nagu ka erinevates positsioonides kui ka üldsummas) oli näidatud “0.00“. Garantiikirja saamise momendil hageja omas juba informatsiooni auto taastamiskulude maksumusest, kuna 18.03.2004.a. oli aktsiaseltsi „Žur“ (registrikood 10186477) poolt koostatud eelkalkulatsioon remont- taastustööde kohta summale 170 665 krooni. Omades informatsiooni et remont- taastustööde kulu on küllalt suur rahasumma, pöördus hageja kostja poole nõudmisega anda välja korrektselt vormistatud garantiikiri. Hageja nõudis kostjalt, et garantiikirjas oleks äranäidatud auto taastamiskulu summa, mida kostja garanteeris maksta töökojale. Antud nõue oli seotud sellega, et hagejal puudus võimalus teha kindlaks, millisele taastamistööde mahule oli koostatud OÜ Siletel kalkulatsioon ning sellest lähtuvalt kui suure töömahu on OÜ Siletel kohustatud täitma kostja garantiikirja alusel; hagejal oli kahtlus, et remont- taastustööde läbiviimise tagajärjel ei taastata autot seisukorda, mis eelnes kindlustusjuhtumile. 25.05.2004.a. kirjas nr K4-6/2878 kostja teatab hagejale, et taastusremondi maksumus vastavalt kostjal olemasolevale kalkulatsioonile on 54981 krooni. Ja
28.05.2004.a. kostja kandis hageja arvele üle summa 36148,51 krooni auto taastuskulude hüvitamiseks ja 420 krooni auto pukseerimiskulude hüvituseks. Kostja poolt välja makstud summa tagastas hageja kostja pangaarvele. Hageja leiab, et kostja, võttes kahju hüvitamise aluseks kalkulatsiooni summale 59481 krooni, ei võtnud arvesse auto taastamistööde kogu mahtu. Auto oli ülevaadatud ainult AS Žur töökoja esindajate poolt, kes määrasid auto taastusremondi maksumuse 170665 krooni, teiste remondifirmade esindajad auto ülevaatust ei teostanud, seega kalkulatsioon, mida omab kostja summale 59481 krooni oli koostatud ilma auto ülevaatuseta. Auto ülevaatust teostas OÜ Autoeksperdi Grupp ekspert Jegor Timoštšenko. Kostja poolt väljamakstud kindlustushüvituse ja auto taastusremondi faktilise maksumuse mittevastavuse fakt saab kinnitust eksperdi otsusega. Vastavalt tema otsusele auto taastamisremont ületab 80 % tema avariiliselt maksumusest, sõiduki avariieelne maksumus oli 139000 krooni, avariilise sõiduki jääkväärtus on 42000 krooni. Sel moel ekspert kinnitas, et pole võimalik taastada autot 2 kindlustusjuhtumile eelnevasse seisukorda kostja poolt väljamakstud summa eest. Auto avarii järgse jääkmaksumuse 42000 krooni määras ekspert, lähtudes võimalusest müüa auto varuosadena. Avariiseisundis auto turumaksumus ei ületa 25 000 krooni. Hageja pani selle avariiseisundis auto müüki ja sel moel oli kindlaks tehtud tema turuhind. Liikluskindlustuse seaduse § 35 lg 1 kuni 25.03.2004.a. kehtivas redaktsioonis on näidatud: asja kahjustamisest tekkinud kahju on selle taastamisremondi kulud. Vastavalt
lg 3 varakahju hüvitamisel seatakse eesmärgiks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine. Hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. Hageja arvates kostja õigusvastaselt arvestas maha auto taastamiseks vajalike varuosade maksumusest proportsionaalse nende tehnilise kulumi osa. Autol oli enne kindlustusjuhtumit valmistaja tehase poolt paigaldatud originaaldetailid. Hageja leiab, et viide
lg 5 ei ole piisav selleks, et vigastatud detailide hüvituse arvestamisel kindlustajal oli igal juhul õigus arvestada maha taastusremondi jaoks vajalike varuosade maksumusest proportsionaalse nende tehnilise kulumi osa. See on põhjendatud vaid siis, kui peale proportsionaalse tehnilise kulumi osa maha arvestamiseta auto seisukord hüvitamise tulemusel on oluliselt paremas seisukorras kui kindlustusjuhtumi eel. Kahju hüvitamisel kaebuse esitajale varuosade ja vara taastamisteenuste maksumused peavad olema hüvitatud ilma vähendamiseta käibemaksu osas, kuna hageja on eraisik. Eraisik ei ole maksukohustuslik käibemaksu osas, seega ei ole õigus võtta arvesse makstud käibemaksu. Vastavalt
lg 4 kostja oli kohustatud andma kaebuse esitajale garantiikirja auto taastamiskulude maksmise kohta. Garantiikiri- kohustus, mille alusel garant on kohustatud võlausaldaja nõudmisel täitma garanteeritud kohustust. Kostja, garantiikirja väljastamisel, omab kohustuslikke suhteid ainult garantiikirjas märgitud summa piires. Kostja poolt 23.04.2004.a. garantiikiri nr K4-6/2878, kohustuse summa äranäitamiseta, ei garanteerinud auto taastamiskulude maksmise kohustuse täitmist kostja poolt, mis on
10.05.2005.a. kohtule esitatud avalduses palus hageja vabastada teda osaliselt riigilõivu maksmisest. Hagejal on võimalik tasuda nõutavast riigilõivust, s.o.5560 kroonist 2000 krooni. Narva Linnakohus 01.06.2005.a. kohtumäärusega (tl 32-33) rahuldas hageja taotluse ja vabastas hageja osaliselt riigilõivu tasumisest, kohustades hagejat tasuma riigilõivu summas 2000 krooni hiljemalt 01.07.2005.a. Hageja tasus riigilõivu summas 2000 krooni 10.06.2006.a. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja oma kirjalikus vastuses (tl 41-43) hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. 14.01.2004.a. toimus Narva linnas Kreenholmi tänava ja Kerese tänava ristmikul liiklusõnnetus, milles põrkasid kokku hageja juhitud sõiduauto Opel Omega reg. märk AR 37 298 ja Roman Vellamo juhitud kiirabiauto Volvo 765, reg. märk 698 ANR. Hageja sõiduk vaadati üle
lg 1 hüvitatakse vara rikkumise korral selle taastamisremondi-ja muud otsesed kulud, mis vara valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas pärast liikluskahju sõidukile kannatanu päästmiseks tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud. Kostja garanteeris sõiduki taastamise eest tasumise, kusjuures kostja ei välistanud täiendavate kulude kandmist sõiduki taastamisel. Hageja väide, et kostja poolt pakutava töö kvaliteet sõiduki taastamisel ei ole piisav, on asjakohatu, kuna vastavalt
lg 4 peab kindlustusandja tagama, et tehtud töö ja kasutatud materjali kvaliteet on nõuetekohane.
lg 5 sätestab, et kui kannatanu ei nõustu taastamis- või asendamiskulude hüvitamisega kindlustusandja poolt otsustatud vormis, teostatakse rahaline hüvitamine. Rahalise hüvitamise piirmääraks on kindlustusandja poolt pakutava taastamis-või asendamiskulude summa. Juhul kui kannatanu ei esita dokumente vara taastamis-või asendamiskulude kohta, hüvitatakse taastamiseks vajalike varuosade maksumus, millest on lahutatud nende tehnilise kulumiga proportsionaalne osa. Samuti hüvitatakse taastamise teenuse hind, mida on vähendatud osas, mis vastab ettevõtja suhtes kohaldatavatele maksudele. Eeltoodu alusel hüvitas kostja hagejale 35148 krooni ja 51 senti ja sõiduki pukseerimiskulu summas 420 krooni. Eeltoodut arvestades on kostja täitnud Liikluskindlustuse seadusest tulenevad kohustused hageja ees. Kostja leiab, et hageja nõuded on õiguslikult põhjendamatud ja tõendamata. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja jätta kohtukulud hageja kanda. 4 KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja esindaja sõnul on hageja probleemi põhialus olnud see, et hageja ei soovinud sõidukit taastada seal kus Salva Kindlustus AS pakkus, põhjendamatult kartes et töö kvaliteet ei ole piisavalt hea. KOHTU PÕHJENDUSED Puudub vaidlus, et 14. jaanuaril 2004.a. toimus Narva linnas Kreenholmi tänava ja Kerese tänava ristmikul liiklusõnnetus, milles põrkasid kokku hageja juhitud sõiduauto Opel Omega reg. märk AR 37 298 ja Roman Vellamo juhitud kiirabiauto Volvo 765, reg. märk 698 ANR. Liiklusõnnetuse toimumises liiklusõnnetuse pooled Jevgeni Kobenjak ja Roman Vellamo end vastutavaks liikluskahju põhjustamise eest ei tunnistanud (tl 81). 16.02.2004.a. otsusega Roman Vellamo väärteoasjas (15.01.2004.a. koostatud väärteoprotokolli kohaselt 14.01.2004.a. kell 21:20 Narva linnas Kreenholmi tn juhtides mootorsõidukit, ei valinud teeoludele vastavat ohutut kiirust, ei peatunud foori punase tule korral ettenähtud kohas, millega rikkus Liiklusseaduse § 168, § 123 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74.15; § 74.17 järgi) nr: 2330,04,000250 määrati Roman Vellamole Liiklusseaduse § 74.15 ja § 74.17 alusel karistuseks rahatrahvid kokku summas 360 krooni. Nimetatud otsus jõustus 03.03.2004.a. (tl 83). Hageja sõiduki ülevaatuse teostas 15.jaanuaril 2004.a. Salva Kahjukäsitluse OÜ kahjukäsitleja- ekspert R. Johannes, koostades selle kohta sõiduki ülevaatuse akti nr S24-04 0143 (tl 44). Aktis fikseeritut kinnitas hageja oma allkirjaga. Akti kohaselt kahjujuhtumiga mitteseotud eelnevad vigastused sõidukil puudusid. Sõiduki avariieelne maksumus oli hageja esitatud Autoeksperdi OÜ hinnangul 139 000 krooni (tl 87), kostja esitatud Eesti Konjunktuuriinstituudi väljavõtte kohaselt 138 800 krooni (tl 70), s.o. praktiliselt sama. Hageja esitatud AS-i Žur 18.03.2004.a. eelkalkulatsiooni (tl 7) kohaselt hagejale kuuluva sõiduki eeldatav remondi maksumus oli 170 665 krooni, s.o. oluliselt suurem kui sõiduki enda maksumus. 24.03.2004.a. esitas hageja kostjale nõude kahju hüvitamiseks (tl 46). Kuna hageja esitas põhjendamatult suure kalkulatsiooni, tellis kostja autoremondiettevõttelt Siletel OÜ remondikalkulatsiooni hageja sõiduki taastamiskulude kohta. Kostja saades 22.04.2004.a. eelkalkulatsiooni (tl 67) sõiduki taastamisremondi maksumuse summale 54981 krooni asus seisukohale, et hagejale kuuluva sõiduki taastamine kahjujuhtumi eelsesse seisukorda on majanduslikult põhjendatud ja väljastas 23.aprillil 2004.a. garantiikirja (tl 47) Siletel OÜ-le hagejale kuuluva sõiduki remondi eest tasumise kohta. 5 Hageja ei nõustunud sõiduki taastamisega kindlustusandja poolt pakutud vormis ja esitas 10.05.2004.a. uue taotluse kahju hüvitamiseks, soovides loovutada jäänukit (tl 48). Kuna hageja ei nõustunud sõiduki taastamisega kostja poolt pakutud vormis, kandis kostja 28.05.2004.a. hageja kontole hüvituse 36568 krooni ja 51 senti (tl 68). Vaidlus on selles kas kostja poolt vastu võetud ja kahju hüvitamise aluseks olevas kalkulatsioonis summale 59481 krooni on arvestatud kõik vajalikud tööd auto taastamiseks kindlustusjuhtumile eelnevasse seisukorda; kas kostja õiguspäraselt arvestas maha auto taastamiseks vajalike varuosade maksumusest proportsionaalse nende tehnilise kulumi osa; kas kostja õiguspäraselt arvestas maha varuosade maksumusest ja auto taastamiseks teenuste hinnast vastava maksu osa (käibemaks 18%); kas kostja poolt on olnud viivitamist kahju hüvitamisega. Vastavalt liiklusõnnetuse hetkel kehtinud Liikluskindlustuse seaduse (
) § 35 lg 1 hüvitatakse vara rikkumise korral selle taastamisremondi- ja muud otsesed kulud, mis vara valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas pärast liikluskahju sõidukile kannatanu päästmiseks tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud. Kohtus leidis tuvastamist, et kostja garanteeris hageja sõiduki taastamise eest tasumise, kusjuures kostja ei välistanud täiendavate kulude kandmist sõiduki taastamisel (tl 47). Hageja kahtlused OÜ Siletel tööde kvaliteedi suhtes on asjakohatud ja ei leidnud kohtus tõendamist, kuna vastavalt
lg 4 peab kindlustusandja tagama, et tehtud töö ja kasutatud materjali kvaliteet on nõuetekohane. Seega oleks kostja vastutanud selle eest, et hageja sõiduk saaks taastatud avariieelsesse seisukorda. Juhul kui sellega oleks kaasnenud täiendavad kulud, oleks kostja olnud kohustatud need kandma. Kostja poolt väljastatud garantiikiri nägi ette remondi käigus tekkivate lisakulutuste võimaluse (tl 47). Kostja esindaja sõnul remonditööde maksumust ei avaldatud remonditöökoja palvel, lähtuvalt remonditöökoja ärihuvidest. Kohus nõustub kostja esindajaga, et kuna tööde loetelu oli hagejale esitatud ja kostja otsustas lasta sõiduki taastada, siis ei omanud remonditööde maksumus antud juhul tähtsust.
lg 5 sätestab, et kui kannatanu ei nõustu taastamis- või asendamiskulude hüvitamisega kindlustusandja poolt otsustatud vormis, teostatakse rahaline hüvitamine. Rahalise hüvitamise piirmääraks on kindlustusandja poolt pakutava taastamis- või asendamiskulude summa. Juhul kui kannatanu ei esita dokumente vara taastamis-või asendamiskulude kohta, hüvitatakse taastamiseks vajalike varuosade maksumus, millest on lahutatud nende tehnilise kulumiga proportsionaalne osa. Samuti hüvitatakse taastamise teenuse hind, mida on vähendatud osas, mis vastab ettevõtja suhtes kohaldatavatele maksudele. Kostja hüvitas kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsuse (tl 51) alusel hagejale 28.mail 2004.a. 36 148 krooni ja 51 senti ja sõiduki pukseerimiskulu summas 420 krooni (tl 68). 03.04.2006.a. tasus kostja hagejale täiendavalt 3009 kr ja 74 s. Kokku on kostja hagejale hüvitanud 39578 krooni ja 25 senti (tl 66). 6
lg 1 kohaselt liikluskahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tuleb teha kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, arvates hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale nõude esitamisest.
lg 4 kohaselt rahalise hüvitamise korral tuleb hüvitis üle kanda hüvitamise otsuse tegemisele järgneval tööpäeval või asjakohase pangaarve numbri saamisele järgneval tööpäeval, kui see ei ole hüvitamise otsuse tegemise ajal teada. Muus vormis hüvitamise korral peab kindlustusandja asjakohase dokumendi saamisel hüvitama kahju vastavalt hüvitamise otsusele ühe tööpäeva jooksul. Hüvitamisega viivitamise korral maksab hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja hüvitise taotlejale viivist esimesel kümnel päeval üks protsent iga viivitatud päeva eest ja 0,4 protsenti iga järgneva viivitatud päeva eest. Viivise arvutamise aluseks on tasumata hüvitis või teostamata hüvitamise väärtus. Kohtus tuvastas, et hageja esitas nõude kahju hüvitamiseks 24.03.2004.a., hageja väljastas garantiikirja 23.04.2004.a. Garantiikirja väljastamine on samaväärne hüvitamisega. Seega kostja seadusega ettenähtud tähtaegu ei ületanud. Kostja on 28.05.2004.a. hüvitanud hagejale remondikalkulatsiooni alusel, kohaldades õigesti
lg 5, mille kohaselt hüvitatakse taastamise teenuse hind, mida on vähendatud osas, mis vastab ettevõtja suhtes kohaldatavatele maksudele. Kostja on esitanud kohtule ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi seisukoha, et LKindlS § 35 lg 5 sätestatud ettevõtja suhtes kohaldatavate maksudena tuleb arvestada käibe- ja sotsiaalmaksu (tl 70). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. KOHTUKULUD Hageja esitas kohtule hagi 09.12.2004.a., seega 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku § 3 kohaselt kuulub menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2006.a. kehtinud TsMS sätted. Kuna kohus hagi ei rahuldanud, jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele riigilõiv riigituludesse summas 3560 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.