Menetluse käik esitas AShagi D.S´i vastu võlgnevuse nõudes. Nõue tulenes kostja ja ASvahel sõlmitud pingust, mille kohaselt esitatud arved jättis kostja maksmata. Antud lepingust tuleneva nõude omandas hageja. Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 5618,00 krooni, millest põhivõlgnevus on 2811,95 krooni ja viivis 2809,00 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 420,00 krooni ja õigusabikulu katteks 280,90 krooni. Kostjale saadeti hagiavaldus ja sellele lisatud tõendid hageja poolt hagiavalduse esitamisel teatatud, mis on ka R andmebaasis sisalduv kostja elukoht. Nimetatud aadressilt tagastati hagiavaldus ja selle lisad kohtule märkega: tagasi hoiutähtaja möödumisel. Ka politseile on kostja asukoht teadmata. Seetõttu on kostjale eelistungist teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt
Kostjat on hoiatatud, et eelistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. toimunud eelistungile kostja ei ilmunud, kohal olnud hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna vastavalt
lg 5 loeb kohus, et kutse on kostjale kätte antud ning kostja pole kohtuga kontakteerunud. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud
§-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420,00 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 280,90 krooni, so 5 % hagi rahuldatud osast.
p 4 ja § 162 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagimaterjalide ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud summas 125,90 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (
) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama
nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile 2 ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda …i arvelduskontole kas … (konto nr …) või Hansapangas (konto nr …), viitenumber …. Maie Seppo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.