3-06-583/13

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. mai 2006, Jõhvi 3-06-583) X (isikukood X) kaebus Sotsiaalkindlustusameti (registrikood 70001975) Virumaa Pensioniameti tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks, KohtlaJärve osakonna pensionikomisjoni 16.02.2006 otsuse nr. 1.1-8.V44/289 õigusvastaseks tunnistamiseks, tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks
2. aprill 2006 X ja Virumaa Pensioniameti esindaja Helo Koskinen RESOLUTSIOON
3. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
4. Jätta poolte kohtukulud nende enda kanda.
5. Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi Kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 10.01.2006 esitas X avalduse pensioni määramiseks (t.l.18). 27.01.2006 saatis Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakond talle teate avalduse menetlemise tähtaja pikendamise kohta (t.l. 19). Sama osakonna pensionikomisjonis 16.02.2006 vastu võetud otsusega nr. 1.1-8.V44/289 (t.l.21-22) jäeti avaldus rahuldamata põhjusel, et viide politseiteenistuse seaduse § 212 tervikuna oli Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusesse nr. 309 oli sattunud ekslikult, see viga on 07.02.2006 määrusega nr. 39 parandatud ja tal puudub vajalik 25 aastane staaž. 21.03.2006 esitas X Virumaa Pensioniameti peale Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2-6) ning palus, et kohus tunnistaks tema avalduse menetlemise tähtaja pikendamise ja Kohtla-Järve pensionikomisjoni otsuse õigusvastaseks, tühistataks otsuse ja teeks ettekirjutuse asja uueks läbivaatamiseks. Kaebaja leidis, et Vabariigi Valitsuse määruse 07.02.2006 nr. 39 tagasiulatuv kehtestamine rikub tema õigust saada pensioni ja on vastuolus põhiseaduse § 10 tuleneva õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiibiga, mille kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et vastuvõetud ja rakendatav seadus jääb kehtima. Veel leidis kaebaja, et sisuliselt tähendab tagasiulatuva määruse kohaldamine endise redaktsiooni tühistamist ja algusest peale kehtetuks tunnistamist, kuid tühistamine ei muuda kehtivat õigusnormi tühiseks, õigusnorm lakkab kehtimast tühistamisotsuse jõustumise hetkest ning kõik selle alusel teostatud juriidilised toimingud ja välja antud aktid omavad õiguslikke tagajärgi. Seejuures viitas ta oma 10.01.2006 esitatud avaldusele ja väitis, et otsus tuli vastu võrra sel ajal kehtinud korra alusel. Viidet määruse andja eksitusele ei pidanud ta tagasiulatuvat kehtetuks tunnistamist võimaldavaks oluliseks vormija menetlusveaks, menetlustähtaja pikendamise osas aga väitis, et pensioniamet on tahtlikult rikkunud tema õigust heale haldusele, sest Vabariigi Valitsuse seaduse § 29 lg. 1 kohaselt saavad täitmiseks kohustuslikud olla üksnes avaldatud määrused. Oma huvi pensionikomisjoni vaidlustatud otsuse ja menetlustähtaja pikendamise toimingu õigusvastaseks tunnistamisel põhjendas ta sooviga saada pensioni. Virumaa Pensioniamet palus oma kirjalikus vastuses (t.l.30-34) kaebust mitte rahuldada, selgitas otsustuse tegemise edasilükkamise ja Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr. 39 andmise põhjusi ja märkis väljateenitud aastate pensionide seaduse § 12 viidates, et kaebajal pole 25-aastast staaži politseis. Seejuures vabandati kaebajale tekitatud ebamugavuste ees ja märgiti, et käesoleval ajal kehtivate õigusaktide alusel tekiks tal õigus väljateenitud aastate pensionile 11.09.
6. Veel märgiti, et antud juhul pole mõistlik tugineda õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetele, sest ekslik määruse tekst kehtis lühikest aega, viga ilmnes kohe, väljateenitud aastate pensionide määramisel ei ole Eestis kunagi staaži sooduskorras arvestatud ja õigust tuleb kohaldada ühesuguste tingimuste esinemisel ühetaoliselt. Väljateenitud aastate pensionide seaduse ja politseiteenistuse seaduse § 212 lg. 4 jõustumise aegadele viidates väideti, et seaduseandja mõte on algusest peale olnud töötamise sooduskorras arvestamine ainult politseiametniku pensioni määramisel ning lisati, et väljateenitud aastate pensione määratakse ja makstakse pärast töötamise lõpetamist. Kohtuistungil jäid kaebaja ja Virumaa Pensioniameti esindaja kirjalike väidete ja taotluste juurde. X selgitas, et soovib pensioni määramist avalduse esitamise hetkest ja eluaegselt. Helo Koskinen väitis, et kui kaebajale ka oleks jõutud pension määrata, tulnuks see lõpetada ja saadu tagasi nõuda. KOHTU PÕHJENDUSED Politseiametnikele pensionide määramise tingimused ja kord on käesoleval ajal reguleeritud nii politseiteenistuse seaduses kui ka väljateenitud aastate pensionide seaduses. 01.07.1992 jõustunud väljateenitud aastate pensionide seaduse § 12 kohaselt on politseiametnikul õigus pensionile juhul, kui ta on töötanud sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat. Sama seaduse § 2 paneb väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade kinnitamise kohustuse Eesti Vabariigi Valitsusele. Sellest kohustusest tulenevalt on Vabariigi Valitsus kinnitanud oma 16.07.1992 määrusega nr. 207 “Politseiametnikele, uurijatele ja uurimisala juhtivtöötajatele, kriminaaltäitetöötajatele ning päästeteenistuse ja tuletõrjetöötajatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile ja kaitsejõudude tegevteenistuses olevatele isikutele selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise juhendi”. Juhendi punkt 1 alapunkt 1 varasema redaktsiooni kohaselt oli väljateenitud aastate pensionile õigus kõigil politseiametnikel vastavalt neile kinnitatud ametinimetuste loetelule. Sama juhendi punktis 2 loetleti tegevused, mis arvati staaži hulka täiendavalt. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr. 309 viidi sellesse määrusesse sisse rida muudatusi. Muuhulgas sõnastati ümber määruse lisaks oleva juhendi punkt 1 ning märgiti selles, et õigus pensionile väljateenitud aastate pensionide seaduse § 12 alusel on politseiteenistuse seaduse § 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse § 212 sätestatud politseiteenistuse staaž. Politseiteenistuse seaduse § 212 neljas lõikes on loetletud tegevused, mis annavad õiguse saada politseiametniku pensioni ja nimetatud muuhulgas, et teenistusaeg politseinikuna alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 arvatakse staaži hulka kolmekordselt. Juhendi varasem redaktsioon ühegi tegevusliigi või ajavahemiku sooduskorras staaži hulka arvamist ette ei näinud. Vabariigi Valitsuse koduleheküljel ära toodud kommenteeritud istungi päevakorras on märgitud, et 15.12.2005 määrus nr. 309 on antud seoses väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmisega ning eesmärgiga ühtlustada meeste ja naiste staažinõuded. Samuti on seal märgitud, et muudatused puudutavad väga väikest isikute ringi põhiliselt tekstiilitööstuses ja tsiviillennunduses. Selgitusest ei nähtu Vabariigi Valitsuse tahet viia politseiametnike väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamine varasemaga võrreldes teistsugusele alusele ja laiendada sel moel sellele pensionile õigust omavate isikute ringi. Väljateenitud aastate pensionide seaduse § 1 kohaselt on see pension ette nähtud isikutele, kes teevad täis tööajaga sellist tööd, millega kaasneb kutsealal või ametikohal edasist töötamist takistav töövõime kaotus või vähenemine. Seega oleks staaži sooduskorras arvestamine vastuolus väljateenitud aastate pensionide olemusega, sest niisugusel juhul hakkaksid pensioni saama ka isikud, kes pole ettenähtud arvu aastaid välja teeninud. Et politseiteenistuse seaduse § 21 2 täies ulatuses ära nimetamine oli tegelikult eksitav viga, kinnitab selgelt veel ka see, et selle sätte teise lõike kolmandas ja neljandas punktis märgitud tegevused on juba loetletud juhendi teises punktis, mida määrusega nr. 309 ei muudetud ja mis vastupidisel käsitluses oleks juhendis üles loetud kaks korda. Kirjalikus kaebuses on kaebaja leidnud, et Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr. 39 on vastuolus põhiseaduse § 10, sest selle tagasiulatuva rakendamisega on rikutud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiipi. Nimetatud sätte kohaselt ei välista põhiseaduse põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi käsitlevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused muid õigusi, vabadusi ja kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärsuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Tegemist on põhiõiguste arengule ja avatusele viitava sättega. Kaebaja poolt nimetatud õiguskindluse põhimõte aga on üks põhiseaduse põhiprintsiipidest ja õiguskindluse põhimõte omakorda üks selle põhimõtte kahest elemendist, mis kaitseb üksikisiku ja riigi vahelist usaldussuhet ja keelab üksikisikule ebasoodsate normide tagasiulatuva mõju. Samas ei tähenda see põhimõte, et igasugune tagasiulatuv ebasoodus mõju on keelatud ning seaduseandjal on õigus anda ka selliseid õigusakte, millega ta muudab või tühistab oma varasemad õigusaktid. Eespool juba nimetatud põhjustel oli Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr. 309 § 2 viide politseiteenistuse seaduse § 212 ekslik ega saanud kelleski tekitada õiguspärasele alusele rajanevat ootust, et selle järgi hakatakse ikka tõepoolest pensione määrama. Seetõttu ei ole olemas ka ühtegi mõistlikku põhjust, miks poleks eksituse avastamisel saanud seda parandada ning kehtestada sellise sisuga õigusnormi, mis vastab seaduseandja tegelikule tahtele. Ka juhul kui siiski lugeda kaebaja ootus põhjendatuks, olid seaduseandjal olemas põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvad mõjuvad kaalutlused, miks ta pidi määruse nr. 39 tagasiulatuvalt rakendama. Vastasel juhul oleks politseiametnikud, kes jõudsid esitada avalduse pension saamiseks enne selle määruse andmist olnud oluliselt paremas olukorras kui need, kes seda veel teinud ei olnud. Samuti tekiks ilmne ebavõrdsus kõigi nende politseiametnikega, kellele on väljateenitud aastate pensioni ilma staaži sooduskorras arvestamiseta juba määratud või tulevikus määratakse. Sotsiaalministri 31.12.2001 määrusega nr. 167 kehtestatud “Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi” § 10 kohaselt tuleb pensioniavaldus läbi vaadata kümne tööpäeva jooksul pärast avalduse ja kõigi pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamist. Riiklike pensionikindlustuse seaduse § 1 lg. 2 ja väljateenitud aastate pensionide seaduse § 11’ kohaselt kuuluvad nende seaduste alusel läbi viidavates menetlustes rakendamisele haldusmenetluse seaduse sätted. Nimetatud seaduse § 41 lubab ettenähtud menetlustähtajast kinnipidamise võimatuse korral ka viivitust, kuid kohustab menetlusosalist sellest, viivituse põhjustest ja asja lahendamise tõenäolisest ajast informeerima. Eelnevalt juba viidatud Vabariigi Valitsuse koduleheküljel avaldatud istungite päevakordade kohaselt oli määrusega nr. 309 tekkinud olukorra parandamist käsitlev eelnõu sotsiaalministri poolt esitatuna päevakorras 19.01.
7. Seega pidi selle ministri valitsemisalas olevates asutustes, sealhulgas ka Virumaa Pensioniametis olema teada, et määrusesse tekkinud eksitus kavatsetakse parandada ja X avaldust pole võimalik lahendada talle soodsal viisil. Kuna Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakond on kaebajale teatanud nii tema avalduse lahendamisel tekkinud viivituse põhjused kui ka selle lahendamise oletatava aja (t.l. 19), puudub vastava toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks alus. Eeltoodud järelduste alustel on keeldumine määrata X väljateenitud aastate pension põhjendatud ja Virumaa Pensioniameti tegevus õiguspärane. Vajadus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks puudub, kaebus jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata ja kohtukulud sama seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt poolte endi kanda. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik