← Eesti

2-05-1486/7

Obsah (4)§ 209§ 4§ 3§ 232

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis R. Allikvere, G. Kivinurm, M.Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-05-1486 Tsivii

§ 209

lg 1 mõtte kohaselt peab poole õigusjärglane ise avaldama soovi astuda menetlusse. Samuti ei ole I. I ilmunud kohtuistungile, kuigi oli istungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Sellest tuleb järeldada, et E OÜ (pankrotis) õigusjärglane ei soovi menetlusse astuda. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtteks on dispositiivsus. See tähendab, et kohus ei algata ega aruta asja ilma menetlusosalise taotluseta.

§ 4

lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus.

§ 3

lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kuna E OÜ (pankrotis) õigusjärglane ei ole avaldanud soovi hagiavalduse edasiseks menetlemiseks, ei saa kohus asja edasi menetleda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused E OÜ (pankrotis) palus maakohtu otsuse tühistada ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivnõudena palus apellant, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada tühistada maakohtu otsuse ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 3 Kohus on ebaõigesti tuvastanud E OÜ (pankrotis) nõudeõiguse puudumise. Kuivõrd pankrotimenetluses kohaldatakse kinnisasja võõrandamisele täitemenetluse seadustiku sätteid, siis toimub kande tegemine kinnistusraamatusse kinnisomandi ülemineku kohta pankrotihalduri enampakkumise akti ärakirja alusel. Seega, pankrotihalduri poolt koostatud akt kui asjaõiguse üleandmise üks kohustuslik eeltingimuslik õigustoiming ei ole kinnisomandi ülemineku iseseisvaks aluseks. AÕS § 641 ja 119 sätestab kaks kohustuslikku nõuet kinnisasja omandiõiguse ühelt isikult teisele üleminekuks. Esiteks peab olema vormikohane asjaõigusleping ja teiseks tuleb kinnisomandi üleandmiseks teha vastavasisuline kanne kinnistusraamatusse. Kohus ei ole nimetatud sätteid kinnisomandi ülemineku asjaolu tuvastamisel üldse käsitlenud ega vastavat õiguslikku regulatsiooni arvestanud, kusjuures isegi veel kohtuistungi toimumise ajal puudus kinnistusraamatus kanne E OÜ-le (pankrotis) kuulunud korteriomandi omandiõiguse ülemineku kohta I. I ja vastav kanne tehti alles 25.01.2006. E OÜ (pankrotis) esitas koos esialgse hagiavaldusega kohtule ka väljavõtte kinnistusraamatust, millisest nähtusid üheselt kõik andmed E OÜ-le (pankrotis) kuulunud kinnisomandi kohta ja kuivõrd ka kohtuistungi päeva seisuga ei olnud vastavaid andmeid muudetud, siis puudus vajadus täiendava kinnistusraamatu väljavõtte esitamiseks. Kinnistusraamatu andmed on avalikud. Seega kohtul oli olemas informatsiooni kinnisasja omandiõigust kajastavate andmetega kinnistusraamatu väljavõtte näol, kuid kohus ei pidanud nimetatud andmeid omandiõigused tuvastamisel põhjendamatult asjakohaseks. Kohus viitas üldsõnaliselt, et kohtule esitatud tõenditega leidis tõendamist korteriomandi võõrandamine I. I. Samas aga puuduvad põhjendused, miks kinnisasja omandiõigus oli juba E OÜ-lt (pankrotis) üle läinud I. I veel enne vastavasisulise kinnistusraamatu kande tegemist. Kohus rikkus

§ 232lg 1.

Ebaõige on ka kohtu seisukoht, mille kohaselt kostjad ei riivanud enam E OÜ (pankrotis) õigusi. Kostjad riivasid E OÜ (pankrotis) õigusi tsiviilasja läbivaatamise ajal, kuna viimane oli isegi veel kohtuistungi toimumise ajal korteriomandi omanikuks. Kohus ei arvestanud AÕS § 56 lg-ga 1 ja 2. Ebaõige on kohtu väide, mille kohaselt kuna õigusjärglane ei ole avaldanud soovi hagiavalduse edasiseks menetlemiseks, siis ei saa kohus asja edasi menetleda. I. I saanuks astuda protsessi E OÜ (pankrotis) õigusjärglasena alles kande tegemisest kinnistusraamatusse. Kohus oleks saanud jätta E OÜ (pankrotis) taotluse hageja asendamiseks rahuldamata ja õiguspärane oleks olnud tugineda tsiviilasja menetlemisel E OÜ (pankrotis) poolt esitatud hagiavaldusele, sh kinnistusraamatu andmetele kinnisasja omandiõiguse kohta. Kostjad ei esitanud oma valduse õiguspärasuse põhistamiseks kogu menetluse kestel mitte ühtegi sisulist väidet hagiavaldusele ega ka vastavaid tõendeid. Kohus jättis E OÜ (pankrotis) esialgses hagiavalduses toodud asjaolud põhjendamatult hindamata. Kohtu seisukoht, et kohus ei saa asja edasi menetleda, on tegelikkuses sisult ebaselgeks jääv kohtupoolne järeldus. Viidatud järeldus on hagiavalduse aluseid arvestades vastuolus

§ 3lg-ga 1.

Kohus on E OÜ (pankrotis) suhtes kohaldanud ebaõigesti

§ 232

lg 1, kuigi oleks pidanud seda tsiviilasja alusasjaoludest tulenevalt vaatama tsiviilasja sisuliselt läbi ka E OÜ (pankrotis) poolt hagiavalduses toodud alusasjaolude osas ning hindama kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Vastus apellatsioonkaebusele L.R palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik Tallinna linn toetab apellatsioonkaebust. Ringkonnakohtu seisukoht 4 Kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu 14.02.2006 otsus tuleb tühistada olulise protsessinormi rikkumise tõttu ja saata uueks sisuliseks arutamiseks samale kohtule. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusel, et E OÜ (pankrotis) võõrandas x asuva korteriomandi I. I ning omandi üleandmisega kaotab eelmine omanik nõudeõiguse igaühe vastu, kes tema asja õigusliku aluseta valdab ja selle õiguse omandab seaduse alusel uus omanik. Seega antud tsiviilasjas E OÜ (pankrotis) õigusi kostjad enam ei riiva ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et I. I omandas kostjate kasutuses oleva eluruumi x 08.12.2005 toimunud enampakkumisel. Vaidlus puudub ka selles, et kohtuistungi toimumise ajal 24.01.2006 oli vaidlusaluse eluruumi omanikuks hageja. Omanikuna kanti I. I kinnistusraamatusse sisse 25.01.2006, seega päev peale kohtuistungi toimumist. Küsimus õigusjärglusest saab tõusetuda ikkagi alles päevast, mil I. I vaidlusaluse eluruumi omanikuks sai. Pooled on ka ühel meelel selles, et asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Ka avalikku huvi kaitsma õigustatud isik Tallinna linn toetab apellatsioonkaebust selles osas. AÕS § 64¹ kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse ülekandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Müügilepingu sõlmimisel toimub kinnisomandi üleandmine eelnimetatud korras. Seega tulnuks kohtul vaidlus poolte vahel lahendada sisuliselt, kuna kõik eeldused kinnisomandi üleandmiseks 24.01.2006 täidetud ei olnud. Kuna asjas sisulist lahendit ei tehtud, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kuna kohus saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule, siis tuleb seal lahendada ka taotlused kohtukulude osas. R. Allikvere G. Kivinurm M. Merimaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.