← Eesti

2-06-9809/5

Obsah (6)§ 2§ 1§ 117§ 29§ 30§ 23

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik 2-06-9809 22. september 2006, Narva TAMARA ŠABAROVA Kohtuasi OÜ Ultrastar pankrotiavaldus OÜ Ta

) § 11 tasuda hiljemalt kolme nädala jooksul selle määruse kättetoimetamisest ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 15000 (viisteist tuhat) krooni ning esitada nõutud rahasumma tasumist tõendav dokument Viru Maakohtule samaks päevaks. 30.05.2006 esitas hageja seaduslik esindaja kohtule ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 15000 krooni tasumist tõendava dokumendi. Pankrotiavalduse kohaselt mõisteti Narva Linnakohtu 17.11.2005 otsusega tsiviilasjas nr 21342/04 OÜ-lt Tamali Kaup välja OÜ Ultrastar kasuks võlgnevus summas 147969,20 krooni. OÜ Tamali Kaup suhtes on algatatud täitemenetlus (kohtutäitur Krista Järvet), kuid nõue ei ole rahuldatud enam kui kolme kuu jooksul. Oma varaliste õiguste kaitseks palub võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse ehk pankroti väljakuulutamist tuginedes

§ 2p 2.

27.04.2006 andis oma nõusoleku tegutseda ajutise pankrotihaldurina Tarmo Villman, kes kinnitas oma sõltumatust nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest. Võlgnik ei esitanud vastuväidet pankrotimenetluse alustamise vastu. Viru Maakohtu 11.07.2006 määrusega algatati OÜ Tamali Kaup suhtes pankrotimenetlus ja määrati ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman. Ajutine pankrotihaldur Tarmo Villmani poolt 20.09.2006 elektrooniliselt ja 21.09.2006 paberkandjal kohtule esitatud aruande kohaselt on võlgniku põhiline tegevusvaldkond autoülevaatuse teenuste osutamine. Pankrotiasja menetlemise käigus OÜ Tamali Kaup (likvideerimisel) (edaspidi ka „Võlgnik“, „oü“ või „Äriühing“) pankrotis on tuvastatud ja tehtud alljärgnevat:

  1. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotimenetluse ettevalmistamisel 1.
  2. Suheldes Võlgnikuga nõudis pankrotihaldur Võlgniku juhatuse liikmelt andmed Võlgniku viimase 5 aasta majandustegevuse kohta ning tehingute ja toimingute kohta, mis on tehtud, andmed kehtivate lepingute kohta; andmed võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuste kohta jne. Võlgniku viimaselt juhatuse liikmelt ei saanud ajutine haldur Võlgniku raamatupidamise alusdokumentatsiooni. Võlgniku viimase juhatuse liikme poolt on esitatud väljavõte varadestkohustustest 10.09.2006.a. seisuga. Ettekande esitamisel tugineti võlgnikult saadud andmetele ja kolmandatelt isikutelt kogutud informatsioonile. 1.
  3. Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus pankrotihaldur erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et
  4. võlgnik omab AS SEB Eesti Ühispank ja AS Hansapank pangaarvet, rahalised vahendeid 0 eek.
  5. Maksuameti andmetel on Võlgnikul 18.09.2006.a. seisuga maksuvõlgasid põhivõlas 58746 kr + intressid 10995 kr. 3

(8)Tsiviilasi nr 2-06-9809
  1. Vararegistrite andmetel sõiduk Volkswagen Pole Classik vl.a. 1998.a., ARK-reg-märk 490VWA, LKF andmetel oli sõidukil viimati kindlustus 2001.a.-l, veoauto Maz-5549, vl.a. 1980.a., ARK-reg-märk 953IAM, LKF andmetel oli sõidukil viimati kindlustus 1999.a.-l
  2. Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid puuduvad.
  3. Kohtutäituritel täitmised – pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue.
  4. Üldandmed Võlgniku kohta Võlgniku registrikanne äriregistris on tehtud 20.06.1996.a. osakapital 40000 EEK. Majandusaasta algus on
  5. jaanuaril ja lõpp
  6. detsembril. Aktiivset tegevust alustatud 1999.a., mil alates 05.11.1999.a. omanikuks-juhatuse liikmeks Aleksandr Tsõss, alates 19.07.2006.a. juhatuse liikmeks käesoleva aja juhatuse liige. Ajutine haldur on välja selgitanud, et Võlgnik tegeles auto ülevaatuse teenuste osutamisega Narva linnas. Tegevus toimus rendipindadel. Tegevus lõppes 2005.a.-l. Ajutine haldur ei ole tuvastanud ühegi kehtiva lepingu olemasolu.
  7. Võlgniku varaline seisund Haldurile võlgniku poolt esitatud andmetest tuleneb, et Võlgnikul puudub materiaalne vara. Võlgnikul rahalised nõudeõigused summas 14810 kr. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt VARASID 14810 EEK. Ajutisele haldurile võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt tasumata arveid summas 239200 kr. Lisanduvad nimetatud võlgnevustele veel Maksu- ja Tolliamet, (18.09.2006.a. seisuga maksuvõlgasid 69741 kr) ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue 147969,20 kr. Kõigi võlgade tasumise tähtaeg on möödunud. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt KOHUSTUSI vähemalt 456910 EEK. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid märkimisväärselt, seda summas ca 442100 kr. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et rahalised vahendid sisuliselt puuduvad, puudub kasumlik tegevus ja ka võimalus tegevuse taastamiseks. Seetõttu ei ole võimalik katta kõiki võlgu. Ajutine haldur on seisukohal, et kuna võlgniku omakapital on negatiivne, siis puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi.
  8. Hinnang Võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid. Kuna Võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik ka tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi majandustegevuse edukuse rahulda võlausaldajate nõuded. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnikul esinevad kõik

§ 1lg 2 ja 3 sätestatud pankrotialused.

Hinnates eeltoodut on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. 4

(8)Tsiviilasi nr 2-06-9809 Ajutine haldur on esialgselt tuvastanud tehinguid võlgniku ja tema lähikondsete (

§ 117

tähenduses) vahel, kuid nendega seonduvate tagasinõudmise nõuete esitamine nende väikeste rahaliste mahtude tõttu oleks arvatavalt majanduslikult ebaotstarbekas. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada Võlgniku juhatuse liikme tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Juhatuse liikmele võiks esitada etteheidet pankrotiavalduse esitamata jätmise osas, kuid kuna registrikanne oli tehtud alles 19.07.2006.a., aga Võlausaldaja pankrotiavaldus on juba esitatud 24.04.2006.a., siis puudus selleks otsene vajadus. Kuid käesoleval hetkel puuduvad pankrotipesas piisavad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotimenetlust oleks otstarbekam lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 2 järgi kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat.

§ 30

lg 2 järgi kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. Kui võlausaldaja või võlgnik peab vajalikuks pankroti väljakuulutamist ja menetluse jätkamist, siis menetlusekulude katteks minimaalselt deponeeritavaks täiendavaks summaks oleks 15000 kr (enne pankrotimenetluse alustamist on deponeeritud 15000 kr). Ajutine haldur on raha deponeerimise korral nõus jätkama tegutsemist äriühingu pankrotihaldurina. 5. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Võlgnik tegeles autoülevaatuse teenuste osutamisega Narva linnas. Nimetatud teenusest saadav tulem ei olnud piisav, et katta tegevuseks vajalike investeeringute finantseerimist. Rahaliste vahendite puudumise tõttu oldi sunnitud tegevus lõpetama. Maksejõuetuse peamiseks põhjustajaks on arvatavalt ebapiisavad tulud võrrelduna kuludega. Esialgse teabe analüüsi põhjal on ajutine haldur tuvastanud, et Võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod, on esinenud tehinguid lähikondsetega, kuid millede osas tagasinõudmisnõuete esitamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Eeltoodust tulenevalt ajutine pankrotihaldur palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks Kalle Tiivel (isikukood 38206165730, elukoht Kentmanni 6b Tallinn; mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis kulutuste katteks; kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub kohtu määratud deposiidi, siis kuulutada välja võlgniku pankrot, määrates ka pankrotihalduri (ajutine pankrotihaldur kinnitab oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid); pankroti väljakuulutamisel avaldada pankrotiteade, milles teavitada, et: Võlausaldajad on vastavalt pankrotiseaduse §-le 93 kohustatud hiljemalt 2 (kahe) kuu jooksul arvates pankrotiteate ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude 5

(8)Tsiviilasi nr 2-06-9809 täitmise tähtpäevast. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast pankrotiseaduse § 93 sätestatud kahekuulist tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosoleku, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud halduri teada võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. OÜ Tamali Kaup (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri kogutud andmete koond Ajutise halduri poolt registritele krediidiasutustele esitatud päringud ja saadud vastused: Päringu saajad Vastused võla ja vara seisu osas Krediidiasutused Krediidiasutused Ehitusregister Kinnistusregister Eesti Riiklik Autoregister Maksu- ja Tolliamet Kohtutäiturid Lääne-Viru Maakohtu Registriosakond – kommertspandiregister SEB Eesti Ühispank, Hansapank 15 kr Võlad puuduvad Puuduvad Puuduvad Puuduvad 18.09.
  1. võlgnevus 69741 kr Võlausaldaja nõue Pandid puuduvad Vastavalt taotlusele tasu määramiseks ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest pankrotiseaduse § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasuhüvitust tehtud kulutuste eest. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 kinnitatud – Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Haldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid. Menetluse töö ja kulude arvestus: Ajutise halduri tööaja arvestus
  2. Järelpärimiste esitamine 2 tundi
  3. Suhtlus võlgnikuga puutumust omanud isikutega 3 tundi
  4. Andmete koondamine, analüüs ja ajutise halduri aruande koostamine 12 tundi KOKKU 17 tundi Ajutise halduri tunnitasu 800.- EEK KOKKU ajutise halduri tasu 13600.- EEK pankrotimenetluse teenindamise kulud, sh. transport, side, paljundus jne. 4500.- EEK Tulenevalt eeltoodust palub ajutine pankrotihaldur määrata talle väljamaksmiseks ajutise halduri tasu 13600.- EEK ja pankrotimenetluse teenindamise kulud 4500.- EEK. 6
(8)Tsiviilasi nr 2-06-9809 KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma arvamuse juurde, kuid täpsustas, et on nõus pankroti väljakuulutamise juhul, kui hageja tasub deposiiti halduritasu, jätkama pankrotihaldurina OÜ Tamali Kaup pankrotimenetlust. Hageja vaidleb OÜ Tamali Kaup pankrotimenetluse lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu vastu. Hageja on nõus maksma halduritasu deposiiti. Hageja leiab, et tuleb kuulutada välja OÜ Tamali Kaup pankrott ja pankrotimenetluse käigus selgitada välja vara olemasolu OÜ-l Tamali Kaup. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Pankrotiseaduse § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tõendamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankroti väljakuulutamine on põhjendatud. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 alusel kuulutab kohus välja pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 31 lg 5 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Oma nõusoleku pankrotihaldurina jätkamiseks OÜ Tamali Kaup pankrotimenetluses on andnud seni ajutise haldurina tegutsenud Tarmo Villman. Kohus leiab, et Tarmo Villman on sobiv isik pankrotihalduriks. Tal on kohtu ja võlausaldajate usaldus. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ (alates 16.02.2006 kehtiv redaktsioon) § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine pankrotihaldur on esitanud arvestuse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste osas, mille kohaselt moodustab ajutise pankrotihalduri tasu 13600 krooni ja pankrotimenetluse kulud 4500 krooni. Võlausaldaja esindajad kohtuistungil ajutise halduri tasu taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 7

(8)Tsiviilasi nr 2-06-9809

§-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile tasu ja kulutuste katteks pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. OÜ-l Tamali Kaup puuduvad rahalised vahendid ning vara ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, mistõttu puuduvad võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt ja ajutise halduri tasu summas kokku 18100 krooni tuleb mõista välja hagejalt ja kanda raha hageja poolt tagatise kontole tasutud vastavate summade arvelt ajutise pankrotihalduri kasuks. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 630, 632. Tamara Šabarova Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.