3-06-857/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-857 Haldusasi K.K.i kaebus Murru Vangla direktori
3. aprilli
4. a käskkirja nr 123-kk tühistamiseks ja kohustamiseks teha uus otsus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – K.K. Vastustaja – Murru Vangla Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord
5. Jätta K.K.i kaebus rahuldamata.
6. Jätta menetluskulud K.K.i kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
7. novembril
8. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Helsingi Linnakohtu
10. novembri
11. a otsusega mõisteti K.K.ile raske narkokuriteo eest karistuseks 7 aastat vangistust. Soome Vabariigi Justiitsministeerium tegi
12. septembril
13. a ettepaneku tuua isik karistust kandma Eestisse, millega Eesti Vabariigi Justiitsministeerium nõustus. Tallinna Linnakohtu
14. juuni
15. a otsusega tunnustati Helsingi Linnakohtu
16. novembri
17. a otsust ning kvalifitseeriti kuriteod ümber Eesti seaduste järgi, mõistes liitkaristuseks 7 aastat vangistust.
18. K.K. esitas
19. märtsil
20. a Murru Vangla direktorile avalduse tingimisi enne tähtaega vabanemise avalduse kohtule esitamiseks. Murru Vangla direktori
21. aprilli
22. a käskkirjaga nr 123-kk jäeti avaldus rahuldamata. Otsuse kohaselt on K.K.
23. novembril
24. a karistatud distsiplinaarkorras, millest võib järeldada, et kinnipeetav ei ole valmistunud õiguskuulekaks käitumiseks vabaduses. K.K.i on korduvalt kriminaalkorras karistatud, seega ei ole ta teinud karistustest järeldusi. Negatiivsed tegurid kaaluvad üles positiivsed tegurid ja näitavad, et kinnipeetav ei ole asunud paranemise teele.
25. K.K. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla direktori
26. aprilli
27. a käskkirja nr 123-kk tühistamiseks ja kohustamiseks teha uus otsus. Kaebuse põhjenduste kohaselt:
28. Kuna K.K. oli varem Soomes karistamata, siis mõistis Soome kohus talle karistuse teadmises, et K.K.il tuleb reaalselt ära kanda pool karistust. Tallinna Linnakohtus kohtuotsuse tunnustamise arutamisel kinnitasid kohtunik Valeri Lõõnik, prokurör Eve Olesk ja advokaat Rein Raamets, et kaebaja pääseb vabadusse pärast poole karistusaja kandmist. Seega pidanuks kaebaja vabanema tingimisi
29. veebruaril
30. a.
31. Vangla direktor viitas keeldumise alusena distsiplinaarkaristusele, mis määrati omavoliliselt õue ja töötsooni liikumise eest. See karistus määrati K.K.ile teda välja kutsumata ja süvenemata põhjustesse, miks sai K.K. tookord tugevdatud režiimiga lukustatud kambrist välja ja miks oli värav lahti.
32. Vangladirektori keeldumise põhjus peitub tegelikult selles, et K.K. rääkis Soome ajakirjanikele tõde eluolu kohta, mida direktor soovis varjata.
33. Kaebajal on vabaduses elu- ja töökoht ning ta soovib edaspidi elada ausa inimesena.
34. Murru Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata.
35. Tallinna Linnakohtu
36. juuni
37. a otsuses on märgitud, et K.K.il on õigus taotleda enne tähtaega tingimisi vabastamist KarS §-s 76 sätestatud korras. Eestil puudub pädevus muuta Soome kohtu mõistetud karistust.
38. K.K. ei ole vaidlustanud talle määratud distsiplinaarkaristust ning tema väited teo provotseerituse kohta on paljasõnalised. KOHTU PÕHJENDUSED
39. K.K.i kaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.
40. Sisuliselt vaidlustab K.K. käesolevas kaebuses Tallinna Linnakohtu
41. juuni
42. a otsust kriminaalasjas nr VK 14/15, millega tunnustati Helsingi Linnakohtu
43. novembri
44. a otsust, kvalifitseeriti kuriteod ümber KrK 2102 lg 2 p 4 ja KrK § 76 lg 2 järgi ning mõisteti liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 7 aastat vangistust. Nimetatud kohtuotsus on astunud seadusjõusse ning halduskohtul, veel vähem vangla direktoril puudub pädevus linnakohtu otsuse muutmiseks. Kriminaalmenetluse seadustiku § 409 sätestab, et jõustunud kohtuotsust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Linnakohus viitas, et K.K.il on õigus taotleda ennetähtaega vabanemist KarS §-s 76 sätestatud korras. Tallinna Linnakohtu toimikus nr VK 14/15 olev
45. juuni
46. a kohtuistungi protokoll ei kinnita K.K.i paljasõnalist väidet, et kohtuistungil osalenud kohtunik, prokurör ja advokaat oleks talle kinnitanud, et ta vabaneb igal juhul pärast poole karistusaja kandmist. K.K. küll väitis kohtuistungil, et ta peaks vabanema pärast poole karistuse ärakandmist, kuid linnakohus leidis, et Eestil ei ole pädevust karistuse muutmise raames vabastada isikut tingimuslikult vangistusest. Linnakohtu otsuses on selgesõnaliselt öeldud, et K.K.il on „muuhulgas õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 sätestatud alustel ja tingimustel”. Tallinna Linnakohtu
47. juuni
48. a otsust on võimalik vaidlustada seaduses sätestatud alustel apellatsioonkaebuse ja teistmisavalduse esitamisega.
49. Karistusseadustiku § 76, vangistusseaduse § 76 ning justiitsministri
50. novembri
51. a määrusega nr 56 kehtestatud „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise korra” (edaspidi Kord) sätetest tuleneb, et vangistusest katseajaga tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus ei ole käsitatav kinnipeetava subjektiivse õigusena. Kas õiguskorra kaitsmise ja kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise huvides on otstarbekas kinnipeetav vabastada karistuse kandmisest enne tähtaega või mitte, on vangla direktori otsustada. 2
52. Murru Vangla direktori
53. aprilli
54. a käskkirjas nr 123-kk on esile toodud nii positiivseid kui negatiivseid asjaolusid. Direktor viitas õigustatult Murru Vangla direktori
55. novembri
56. a käskkirjale nr 1459-dm, millega määrati K.K.ile distsiplinaarkaristus. Asjakohased ei ole väited, et direktor pidanuks analüüsima distsiplinaarsüüteo asjaolusid, sest käskkirja ei ole vaidlustatud ja karistus on kehtiv. Vangla direktor on põhistanud oma järeldusi, miks ta ei pea avalduse rahuldamist käesoleval ajal otstarbekaks, viidates õigesti K.K.i varasemale karistatusele ja distsipliinirikkumistele, mis ei anna alust arvata, et isik on valmis õiguskuulekaks eluks vabaduses. Vaidlustatud käskkiri on ulatusliku kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, milles tehtud tõenäosus- ja riskiotsustuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei pea vangla direktori järeldusi meelevaldseteks ega kaalutlusõigust kuritarvitavateks. Kaevatav käskkiri on piisavalt motiveeritud, mida kinnitab asjaolu, et K.K. sai aru taotluse rahuldamata jätmise põhjustest ning sai need kohtus vaidlustada. Kohtu käsutuses ei ole tõendeid selle kohta, et avalduse rahuldamata jätmise tegelikuks põhjuseks oli Soome ajakirjanikele antud teave.
57. Seega on K.K.i väited Murru Vangla direktori
58. aprilli
59. a käskkirja nr 123-kk õigusvastasuse kohta põhjendamatud ning kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud jäetakse halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 alusel K.K.i kanda. Villem Lapimaa 3