Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
. Kohus leidis Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja võlgnevus summas 14 025 krooni ja kohtukulud. 2-05-11353 Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt
§-le 394 ja kohustas teda vastama 20 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat teavitati
Hagi koos lisadega on 29.06.2006 edasiandmiseks kostja elukaaslasele üle antud.
Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Kohus leidis, et kuna ei esine
lg 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) §§-id 76, 82, 100 ja 108. VÕS § 76 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kooskõlas
§-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja kohtukulud täielikult kostja kanda. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.