2-06-20573/3

(3)taotles hageja poolte vahelise hüpoteegi seadmise lepingu, korteriOndi müügilepingu ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamist, kostjate kinnistusraamatust kustutamist ja hageja kinnistusraamatusse Onikuna sissekandmist. Ühes hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, taotledes vaidlusaluse, K.L Õigusbüroo OÜ nimele registreeritud korteriOndi suhtes kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärke tegemist hageja kasuks ning B.H OÜ-l sellele kinnisasjale tema kasuks seatud hüpoteegi käsutamise keelamist. Taotluse kohaselt on vaidlusalused lepingud oluliselt kahjustanud hageja võlausaldajate huve, kahjustades hageja vara vähemalt 3.000.000 krooni ulatuses. Hagi edukuse korral kaotavad mõlemad kostjad kinnistusraamatusse kantud õigused, hagejal on aga põhjendatud kahtlus, et kohtumenetluse vältel võib üks kostjatest korteriOndi võõrandada ning teine panna maksma hüpoteegist tulenevad õigused, mida tal hageja hinnangul tegelikult ei ole. See raskendaks kohtuotsuse täitmist või muudaks selle võimatuks. Esimese astme kohtu määrus

1. augusti
2. a. määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse, otsustades teha vara käsutamise keelumärke OÜ-le Õigusbüroo K.L kuuluvale Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistriosa nr. xxxxxxxx (korteriOnd x) kolmandasse jakku Tarbijateühistu O (pankrotis) kasuks. Kohus otsustas ka keelata OÜ-l B.H sama kinnistusregistriosa neljandasse jakku tema kasuks seatud hüpoteegi käsutamise. Määruse kohaselt võib kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lõikele 1 hagi hageja taotlusel tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamise avaldus on põhjendatud. KorteriOndi võõrandamine ühe kostja ja hüpoteegi realiseerimine teise kostja poolt teeb võimatuks vara pankrotivarasse tagasinõudmise. Vastavalt TsMS § 378 lg. 1 punktidele 2 ja 3 on hagi tagamise abinõudeks ka kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistrisse ning kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine. Määruskaebus Määruskaebuses leiab OÜ Õigusbüroo K.L, et kohtumäärus ei ole õige, paludes selle tühistada, kui kohus aga ei peaks seda tegema, siis seada hagi tagamine sõltuvaks tagatise andmisest. Kaebuse kohaselt ei ole hagi tagamiseks alust, sest hageja poolt hagiavalduses esitatud asjaolud on eksitavad ja tõendamata. Vara tagasivõitmiseks ei ole alust, sest ei ole võlausaldajaid, kelle õigusi oleks teadlikult müügilepinguga rikutud. Hagi on tegelikult esitatud põhjusel, et kinnisvaraturg on viimase kahe aastaga teinud läbi hinnakasvu. Määruskaebuse esitaja on kaebuses kirjeldanud ka vaidlusalust õigussuhet puudutavaid asjaolusid, nagu tema neid näeb. Kui kohus peab siiski vajalikuks jätta määrus tühistamata, siis tuleks hagi tagamine teha sõltuvaks tagatise andmisest vastavalt TsMS §-le 383 ning kohustada vastaspoolt deponeerima kohtusse tagatisrahana 2.015.655 krooni. Arvestades Eesti kohtutes tsiviilasjade läbivaatamise keskmist aega ning vaidlusaluse asja keerukust, on selle läbivaatamise eelduslikuks ajaks ligikaudu 19 kuud. Arvestades
3. a. vaidlusalusele korteriOndile tehtud kulusid, võib järgmise 19 kuu jooksul prognoosida kulutusteks 86.680 krooni, laenuintressi tuleb selle aja jooksul tasuda 237.500 krooni. Tulenevalt käsutamise keelumärkest ei ole määruskaebuse esitajal võimalik koormata äripinda ega anda äripindasid rendile. Arvestades keskmist rendihinda 250 krooni/m2, teeb see 19 kuu rendihinnaks 1.691.475 krooni. Teiste menetlusosaliste seisukohad Hageja leiab vastuses määruskaebusele, et see ei ole põhjendatud. 2

(3)Kostja B.H OÜ seevastu leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Edasine menetlus Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Hagi tagamise üle otsustades ei saa kohus otsustada selle üle, kas hagi on põhjendatud. Niisuguseid asjaolusid, millest nähtuks hagi vaieldamatu põhjendamatus, ei ole esile toodud. Argumentidele, millest võiks järeldada, et hagi rahuldamise korral on kohtuotsuse täitmine võimalik ka hagi tagamisabinõusid kohaldamata, ei ole määruskaebuse esitaja tuginenud. Rahuldada ei saa ka määruskaebuse esitaja taotlust hagi tagamise sõltuvusse seadmiseks tagatise maksmisest. TsMS § 383 lg. 1 kohaselt võib kohus teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Niisuguse tagatise nõudmise eelduseks on võimalus, et hagi tagamise tõttu tekib kostjale suure tõenäosusega kahju. Määruskaebuse esitaja on pidanud O võimalikuks kahjuks kohtumenetluse kestel eeldatavaid vaidlusaluse varaga seotud kommunaalkulusid, laenulepingu alusel makstavat laenuintressi ja eeldatavasti saamata jäävat üüritulu, kaebuses ei ole aga apellant esitanud mingit põhjendust, mis võimaldaks kirjeldatut tema võimalikuks kahjuks pidada. Hagi tagamiseks ei ole piiratud kostja õigust korteriOndit kasutada ja mõistetav ei ole, miks loeb kostja korteriOndiga seotud kulutusi O võimalikuks kahjuks. Laenulepingust tulenevate intressimaksete seose kohta hagi tagamisabinõu kohaldamisega ei sisalda kaebus üldse mingit selgitust. Määruskaebuse esitaja suhtes kasutatud hagi tagamisabinõu (keelumärge vararegistris) ei välista vara suhtes võlaõiguslike kasutuslepingute sõlmimist. Peale selle ei ole aga kostja esitanud ka mingeid andmeid selle kohta, milliseid ettevalmistusi on ta korteriOndi kasutamisest tulu saamiseks teinud, mis võimaldavad sellest tulusaamist eeldada (võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg. 4). Malle Seppik 3