Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Otsuse tegemise aeg ja koht 11.oktoobril 2006 Pärnu Rüütli tänava kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-2
§ 82
,§ 83 lg 1, § 84 lg 1,VÕS § 33 lg 1, AÕS § 119 lg 1, kohus otsustas: Rahuldada hagi. Tunnistada OÜ K2U KV ja M T vahel 28.04.2006 sõlmitud broneerimisleping nr 9 tühiseks ja välja mõista M T`lt käsiraha 50 000 kr ( viiskümmend tuhat ) krooni OÜ K2U KV kasuks. Kohtukulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1, kohus otsustas: Välja mõista M T`lt OÜ K2U KV kasuks kohtukulud s.o. riigilõiv 2750 kr ( kaks tuhat seitsesada viiskümmend krooni). Välja mõista M T`lt postikulu 25 kr 10 s ( kakskümmend viis krooni 10 s ) riigituludesse. Riigi nõue loetakse täidetuks kui kostja tasub nõude 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas viitenumber mõlemal 2800049696 selgitus tsiv asi nr 2-06-22600 M T tasutavad menetluskulud. 1
(3)Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 28.aprillil 2006 lihtkirjaliku broneerimislepingu nr 9 , eesmärgiga sõlmida poolte vahel notariaalne asjaõiguslik kinnisasjade müügileping, mille alusel kostja M T kohustus talle omandiõiguse alusel kuuluvad kinnistud Pärnu linnas müüma OÜ K2U KV-le.Broneermislepingu kohaselt pooled kinnitasid oma tahet sõlmida kinnisasja müügileping, mille kohaselt 15.05.2006 hageja kandis M T arvele üle käsiraha 50 000 krooni. Hageja leiab, et 28.04.2006 sõlmitud kirjalik kokkulepe broneermislepingu nr 9 vormis notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja käsiraha maksmiseks on kehtetu algusest peale, kuna tehing on otseses vastuolus seadusega. Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või muus mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.Asjaõigusseaduse ( AÕS) § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. VÕS § 11 lg 3 kohaselt , kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 11 lg 5 on sätestatud, et kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Nagu öeldud, hageja ja kostja vahel 28.04.2006 sõlmitud kirjalik kokkulepe ei ole sõlmitud notariaalses vormis. Notariaalse müügilepingu sõlmimise tähtpäevaks olid pooled määranud 15.05.2006, kuid kinnistute müüki ei toimunud hageja tahtest sõltumata Panga poolsete läbirääkimiste ja laenutingimuste täitmise venimise tõttu. Kuivõrd pooled ei järginud kinnisasja omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingutele esitatavaid vorminõudeid, on 28.04.2006 sõlmitud broneermisleping nr 9 õigustühine, kehtetu algusest peale ega oma poolte suhtes õiguslikke tagajärgi. Kostja kirjalikud vastuväited Kirjalikus vastuses kohtule 22.09.2006 ( tl 17) kostja ei tunnista hagi.Kostja ei nõustu hageja väidetega, et ta keeldus lepingut peale 15.05.2006 sõlmimast.Kostja väitel oli hagejapoolsete venitamiste põhjuseks raha puudus. Kostja ei ole nõus 50 000 kr käsiraha tagastama põhjusel, et temal on tekkinud reaalne kahju, mis koosneb: kinnistuga seotud üürilepingu lõpetamine maksumuses 1 500 kr kuus, samas jäi sõlmimata kolm uut üürilepingut puhkajatega – kadu 40 000 kr.Kuivõrd kinnistul lasus hüpoteek, siis tuli see enne ostu-müügilepingu sõlmimist tasuda summas 7 500 kr, hüpoteegiga seotud sundkindlustuse pikendamine summas 840 kr. Kostja vastuväidete kohaselt plaanis ta kinnistu müügist saadava raha eest osta tütrele kinnistu Pirital, tehing jäi ära ja kinnisvara hinnatõusu tõttu on kostja kaotanud rahaliselt kümnetes tuhandetes. Kostja soovib hagi läbivaatamist kirjalikus menetluses. Menetluse käik 2
(3)Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse Seadustiku ( TsMS) § 396 teatas hageja kohtule oma kirjaliku arvamuse kostja vastuväidete kohta 05.10.2006. Hageja hinnangul on kostja selgitused üldsõnalised ega tugine seadusele. Hageja kinnitab, et kostja kirjalikus vastuses toodud väide hilisema lepingu sõlmimise võimalusest keeldumise kohta ei ole õige.Alates 16.maist 2006 ei ole kostja soovinud rohkem hagejaga koostööd teha. Samuti ei ole asjakohane kostja väide nagu oleks hageja tahtlikult venitanud notariaalse lepingu sõlmimisega.Hageja ei näinud ette, et pank ei anna planeeritud ajal laenu. Hageja hinnangul on kostja põhjendused üldsõnalised.Samuti ei ole kostja viidanud ühelegi muule õiguslikule alusele, kui vaid VÕS § 157 lg-le 1.Hageja leiab, et nimetatud õigusnorm võimaldab käsiraha jätta kostja omandusse ainult tingimusel, kui broneerimisleping nr 9 oleks eelnevalt olnud sõlmitud seaduses ettenähtud korras, see tähendab notariaalselt. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Poolte vahel ei ole vaidlust broneerimislepingu sõlmimise osas. Kostja on omaks võtnud käsiraha 50 000 krooni saamise hagejalt .Vaidlus on selles, kas hagejal on seaduslik alus makstud käsiraha kostjalt tagasi nõuda, kuivõrd kinnistute asukohaga Pärnu linnas ,ostumüügilepingud jäid sõlmimata. Kohus leiab, et kohaldamisele tuleb Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse (
) § 82, mille kohaselt seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud.
§ 83
lg 1 kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
§ 84
lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaõigusseaduse ( AÕS) § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 33 lg 1 kohaselt eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Antud juhul on sõlmitud broneermisleping , millega sooviti võõrandada kinnisasjad s.t. oli sõlmitud eelleping ilma notariaalset vormi järgimata, mis aga VÕS § 119 lg 1 kohaselt oleks pidanud olema sõlmitud notariaalses vormis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Seega tuleb kostjalt välja mõista kohtukulud: riigilõiv 2750 kr ja postikulu 25 kr 10 s. Ingrid Hallas Kohtunik Ärakiri õige: I.Hallas /Kohtunik/ 3
(3)