Obsah (4)

§ 60§ 61§ 50§ 70

2-06-9283 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Ammer Otsuse tegemise aeg ja koht 03.oktoober 2006, Jõhvi linnas Tsiviilasja number 2-06-9283 Tsiviilasi K K h

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohtus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Vastavalt

§ 50lg 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt

§ 60lg 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61lg 2).

Hageja taotleb elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas (

§ 61

lg 4), mis alates 01.01.2005 on pool (½) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleval ajal kuupalga alammäär on 3000 krooni, millest ½ on 1500 krooni). Elatise 2 miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (

§ 61

lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Elatise taotlemisel miinimumsummas puudub hagejal kohustus esitada selgitusi igakuiste kulutuste kohta. Kostja leiab, et tema varaline olukord ei võimalda maksta elatist lastele miinimummääras. Kohus leiab, et puuduvad mõjuvad asjaolud, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Kostja leiab, et tema varaline olukord ei võimalda maksta elatist lastele miinimummääras. Kohus on seisukohal, et puuduvad mõjuvad asjaolud, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, mis takistaksid temal täita elatise maksmise kohustust miinimum ulatuses. Kostja on töövõimeline isik, kes olles teadlik kohustusest oma alaealisi lapsi ülal pidada, on suuteline korraldama oma töise tegevuse viisil, mis võimaldaks vähemalt miinimum määras lastele elatist maksta. Igakuist elatist summas 500 krooni saab pidada ebapiisavaks, kuna see summa ei kata lapse minimaalseid igapäevaseid kulutusi. Kohus arvestab sellega, et laste kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures lapsed elavad. Lastega koos elava vanema igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapsed saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (

§§ 50

ja 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida sedavõrd tasustatav töö, et oleks võimalik katta enda ja lapse kulutused. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kohus on seisukohal, et kostja on töövõimeline ning seega suuteline täitma miinimumulatuses oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust. Elatis kuulub

§ 70

sätete kohaselt väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest, so alates 18.04.2006. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Anu Ammer Kohtunik 3