← Eesti

2-04-160/4

Obsah (13)§ 644§ 647§ 646§ 1028§ 108§ 635§ 637§ 100§ 76§ 639§ 77§ 640§ 111

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-04-160 Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2006. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi J. S. hagi A. M. vastu 38 378,6

) § 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel sõlmiti 15.01.2003. a töövõtuleping, millise alusel Kostja kohustus teostama tööd ja Hageja maksma tasu. 14. Juhindudes

§ 644

peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hageja teatas Kostjale puudustest töös tähitud kirjadega 19.08.

  1. a ja 05.09.
  2. a ja aktiga 25.09.
  3. a, mida Kostja ei nõustunud allkirjastama. Kostja ebakvaliteetselt tehtud töid ümber tegema ei tulnud ja pooleliolevaid töid ei ole vaatamata nõudmistele lõpetanud.
  4. Juhindudes

§ 647

lg 1 töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast. Töövõtja on rikkunud lepingut, keeldudes vigu parandamast ja jättes tööd lõpetamata. 16. Hageja on seisukohal, et Kostja on tegutsenud sõlmides töövõtulepingu, pahauskselt. Kostja on andnud ebaõiged andmed oma kutseoskuste kohta ja lepingu täitmise tähtaegade kohta. 17. Juhindudes

§ 646

lg 4 töövõtja kannab töö puuduste kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi-ja materjalikulud. Ülaltoodust tulenevalt on Kostjal kohustus kanda puuduste kõrvaldamise kulud. Kostja poolt materjalide 3 rikkumise tõttu on hageja sunnitud ostma uued materjalid, milliste maksumus on kokku 14 906.60 krooni.

  1. Kuna Kostja on pärast enamuse lepingu järgi saadava töötasu kättesaamist objektilt lahkunud, lõpetamata töid, on Hageja arvamusel, et Kostja on hageja arvel alusetult rikastunud omastades raha, millise pidi saama alles pärast tööde lõplikku valmimist.
  2. Juhindudes

§ 1028

lg 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus hiljem ära langeb. Hageja ja kostja vahel oli töövõtuleping, millise alusel pidi Kostja teostama siseviimistlustööd, nii, et majja oleks võimalik sisse kolida, hageja kohustus tasuma teostatud tööde eest 60 000 krooni. Hageja tasus Kostjale ettemaksuna 59 000 krooni, kuid Kostja on jätnud tööd pooleli ja tööde lõpetamiseks kulub 23 472 krooni, seega on Kostja alusetult omandanud 23 472 krooni, tegemata selle eest kokkulepitud töid 36 528 krooni eest, seega on Kostja alusetult omandanud 23 472 krooni. 20. Juhindudes

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

  1. Hageja esindaja, Tormilinnu Raamatupidamisteenuste OÜ, on esitanud Kostjale pretensiooni, milles on palutud tasuda 36 972 krooni hiljemalt 23.12.
  2. a. 07.01.
  3. a on saadetud Kostjale meeldetuletus ja 23.01.
  4. a on Kostjale saadetud korduv nõue. Kostja ei ole nõuet täitnud.
  5. Hageja nõude suuruseks hagi esitamisel on 38 378,60 krooni. II Kostja vastus
  6. Kostja hagi ei tunnista ning kirjalikus vastuses esitas alljärgnevad vastuväited:
  7. Seisuga 15.08.
  8. a moodustas täidetud tööde maht 55 281 krooni ning lisatööde maksumus 14 897 krooni. Brigaadile oli tasutud 55 000 krooni eelarve alusel ning teostatud lisatööde eest 4 000 krooni (18.04.
  9. a – 1 000 krooni ja 21.04.
  10. a – 3 000 krooni), st. tasumata on jäänud: eelarve alusel teostatud tööde eest – 281 krooni ja lisatööde eest – 10 897 krooni, kokku 11 178 krooni.
  11. 31.07.
  12. a sõlmiti poolte vahel leping katuse renoveerimistööde teostamiseks summas 9 000 krooni. Katusetöid teostati lepingujärgselt 01-09.08.
  13. a ning 09.08.
  14. a katuse renoveerimistööd lõpetati. Renoveerimistööd viidi läbi vastavalt AS Rannila Profiil nõuetele, mida kinnitab AS Rannila Profiil esindaja poolt koostatud akt. Hageja on jätnud tasumata 9 000 krooni, mis on lepinguga võetud kohustuse rikkumine. Seega on Hageja võlgnevus kostjale kokku 20 178 krooni, mille kohta Kostja esitab vastuhagi.
  15. Poolte vahel toimusid läbirääkimised kuid ei jõutud kokkuleppele töötasus, allkirjastatud lepingute üleandmises ja tööde lõpetamise suhtes. 4
  16. Kostja ei ole nõus OÜ Kemas Ehitus poolt koostatud eelarvega lõpetamata tööde kohta, punktid 1, 5, 9, 10, 11, 12, 14, 15, 16, 17, 19, 20, 23 ja 25, kuna nimetatud tööd ei kuulunud poolte eelarves loetletud tööde hulka. OÜ Kemas Ehitus eelarve punktides 2, 3, 4, 6, 7 ja 8 määratud töömahud on liialdatud. Kostja poolt eelarve alusel lõpetamata tööde tegelik maksumus moodustab 6 880 krooni.
  17. Kostja ei nõustu pretensiooniga teostatud tööde kvaliteedi osas. Paigaldatud akendel olevad defektid (põlemise jäljed) ei ole tekkinud Kostja tegevuse tõttu. Sellised jäljed saavad tekkida metallilõikamistööde tagajärjel. Kostja brigaad tegi vaid kivilõikamistöid (paekivi lõikus), milliste käigus põlemisjälgede tekkimine ei ole võimalik.
  18. Abeco plaatidest vooderduse paigaldamine ei kuulunud lepinguliste tööde hulka. Tellija nõudmisel tehti Abeco seinavooderdise montaaž ilma dekoratiivliistude paigalduseta, st. eirati paigaldamisjuhist, kasutades vooderdise kinnitamisel liimimismeetodit. Hagejat hoiatati seinavooderdise ebakindlas kinnituses ning Hageja võttis tagajärje töö lõppresultaadi osas enda peale.
  19. Kostja on arvamusel, et maja
  20. korrusel paigaldatud WC uks on paigast nihkunud maja vajumise tõttu (üleujutuse tagajärjel). Lastetoa ukse puudused on tootja praak, värvi kihiti lagunemine on tingitud oksakohast.
  21. Leke lastetoa laes tekkis 05-06.08 toimunud suure vihmasaju tagajärjel, korstna müüris olevate pragude kaudu sattus vihmavesi pööninguruumi ja sealt lastetoa kahe kipsplaadi vahel olevasse laevuuki. Kostja on teostanud laevuugi taastamise ning täitnud ka korstna tellismüüri vuugid.
  22. Kostja on korduvalt pöördunud Hageja poole ettepanekuga lahendada küsimused poolte kokkuleppel, mida kinnitavad 13.09.
  23. a, 13.01.
  24. a ja 09.02.
  25. a Hagejale saadetud kirjad. III Vastuhagi
  26. Kostja esitas 20.09.
  27. a vastuhagi, milles taotles Hagejalt 9 000 krooni väljamõistmist katuse paigaldamistööde eest.
  28. Vastuhagi põhjendab Kostja alljärgnevaga: 31 juulil
  29. a oli Kostja ja J. S. vahel sõlmitud leping, mille järgi kostja ehitusbrigaad võttis endale kohustuse Hagejale kuuluva … asuvale elumajale uue Rannila katuse paigaldamiseks ja selle elumaja katusealuse katmiseks pinoteksiga. Tööde maksumuseks oli määratud 9 000 krooni. Antud leping oma sisult oli töövõtuleping töövõtja poolt konkreetse töö teostamiseks tellija tellimusel (

§ 635lg l).

Tööga alustati 01 augustil

  1. a ning töö lõpetati 09 augustil
  2. a.
  3. Hageja keeldus tasu maksmisest, põhjendades seda asjaoluga, et katuse paigaldamise töö olevat tehtud ebakvaliteetselt. Oma kirjalikes teatistes Hageja märkis, et katuse paigaldamise tagajärjel 05.08.- 06.08.
  4. a hakkas lastetoa ja
  5. korruse koridori lagi läbi tilkuma, mille tagajärjel laele ja trepile olid tekitatud defektid, millised brigaad peab kõrvaldama omal kulul. Kostja loeb teostatud töö eest tasumise loobumise põhjust põhjendamatuks, kuna 5 ülalnimetatud defektid ei ole kuidagi seotud Kostja poolt teostatud tööga ja selle kvaliteediga uue katuse paigaldamisel.
  6. Esiteks, 05-06 augustil
  7. a olid Ida-Virumaal kestvad paduvihmad, millede tagajärjel vesi sattus Hageja majja korstnas olevate pragude, mitte aga katuse kaudu. Sellest põhjusest oli Hagejale kohe teatatud.
  8. Teiseks, seisuga 05-06 august
  9. a katuse paigaldamise tööd ei olnud veel lõpetatud ning nende lõpetamise tähtaeg ei olnud veel saabunud (lepingu järgi oli tähtaeg 7 päeva, alates 01 augustist, arvates välja vihmased päevad). Seetõttu ei ole mingit põhjust väita, et selleks ajaks oli töö tehtud ebakvaliteetselt. Töö kvaliteeti hinnatakse peale töö lõpetamist. Töövõtja ei võtnud endale kohustust garanteerida tellijale päikesepaistelist ilma katuse paigaldamise ajaks. See väike katuseosa, mis oli demonteeritud, oli kaetud kilega.
  10. Kolmandaks, hageja tellimisel AS Rannila Profiil teostas tööde kvaliteedi kontrolli peale tööde lõpetamist ning ei tuvastanud paigaldusjuhistega ettenähtud katuse monteerimise nõuete rikkumist.
  11. Hageja kohustus tehtud töö eest tasu maksma peale tööde lõpetamist, töövõtja nõue tuleneb

§ 637lg l ja 3.

Samuti oli tellija selline kohustus ettenähtud lepingu sõlmimisel. Vastavalt

§ 100

, kohustuse rikkumiseks loetakse võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. IV Vastus vastuhagile

  1. Hageja (J. S.) vastuhagi ei tunnista ning esitas alljärgnevad vastuväited.
  2. Enne pooltevahelise lepingu sõlmimist oli Kostja poolt eelnevalt koostatud katuse paigaldustööde ja materjalide kulu kohta eelkalkulatsioon. Vastavalt 31.07.
  3. a lepingule kandis A. M. teostatud arvutuste eest vastutust ning garanteeris isiklikult arvutuste ja arve õigsuse, ühtlasi teostas Hageja vastavalt lepingule materjalide tellimise Rannila Profiil AS-st.
  4. Lepingu lisadeks olid 25.07.
  5. a tellimuse nr 0009421 kinnitus materjalide tellimise kohta kogusummale 25 137,74 krooni ning 25.07.
  6. a maksekorraldus materjalide eest tasumise kohta. Ühtlasi lisati lepingule A. M. poolt koostatud eelarve, milles on kokku lepitud ja ära näidatud tööde nimekiri, materjalide kulutused.
  7. Katuse paigaldamistööde lõpetamise käigus selgus, et A. M. oli eelkalkulatsiooni koostanud puudulikult ning ebatäpselt, mistõttu pidi Hageja tellima lisamaterjale ning kandma lisakulutusi summas 3 337,07 krooni.
  8. Hageja oli 22.09.2003, 29.09.2003 ja 06.10.2003 sunnitud juurde tellima hulgaliselt materjale, mida Hageja poolt koostatud eelarve kohaselt oli vähem tellitud: LL 416 liiteplekk 0,45 mm; LPT250 otsaplekk 0,45 mm; SO1287 allatulek 0125-087; SRI 250 renni jätk 0125 mm; SG125Crenniots; STS870 seinakinniti kiviseinale 087 mm; SKK125 renni kinniti 0 125 mm; SS8740toru4m 087 mm; või üldse mitte tellitud: SV125Y renni välisnurk 0125; SS8710toru lm 087 mm; SS8725 toru 2,5m 087 mm; SG8760 Y-liide 087 mm; trapetsprofiil PP-20R 0,45 mm 1100x3100xl,00x3,41m
  9. 6
  10. 01.08.
  11. a alustas Kostja töödega ning katuselt võeti osaliselt maha eterniit ning vastav osa kaeti kilega. 02-03.08.
  12. a (laupäeval, pühapäeval) töölised objektile ei ilmunud. 04.08.
  13. a (esmaspäeval) võeti maha ülejäänud eterniit ning kaeti teine osa kilega. Kostja kinnitas, et paigaldatud kile peab vastu igasugusele vihmale ning hoiab ära kõik kahjustused. Hageja on nõus, et nõetele vastavalt paigaldatud kile hoiabki ära igasugused ilmastikust põhjustatud kahjustused, õigesti paigaldatud kile võib majal peal olla mitu kuud ning ei juhtu midagi halba. Kuid seda vaid juhul, kui kile on paigaldatud korrektselt ja vastavalt nõuetele. Antud juhul sadas 05-06.augustil
  14. a tõesti vihma ning halvasti ja nõuetele mittevastavalt paigaldatud kile laskis vihma läbi, mistõttu said vihmavee kahjustusi nii
  15. korruse lastetoa ja koridori lagi ning trepp.
  16. Kostja üritas tekitatud kahju mingil moel esialgu kiirelt likvideerida, s.t. Kostja ei lasknud lastetoa lage ära kuivada, vaid pahteldas märja lae ruttu ü l e ning värvis lae üle seinavärviga. Tähelepanu väärib asja juures asjaolu, et lagi värviti ü l e vaid osaliselt: seal, kus olid näha märjad laigud, ning kuna värviti seinavärviga, mitte laevärviga, siis jäid värvitud osad läikima (käesolevaks ajaks on Hageja püüdnud Kostja poolt nn „ära mäkerdatud“ lage püüdnud korda saada: mitmel korral on värv liivapaberiga maha võetud ning lagi uuesti värvitud). Koridori lage ja treppi ei asunud Kostja aga defektidest kõrvaldama. Trepi 4 ülemise astmel tekkinud rooste kõrvaldas FIE A. U.
  17. Hageja saatis Kostjale 19.08.
  18. a teatise, milles viitas poolte vahelisele lepingule, milline kohustas Kostjat kõrvaldama omal kulul kõik ilmnenud defektid, mis on põhjustanud edasisi ehitusvigu. Kostja ei ole käesoleva ajani defekte kõrvaldanud, kuigi Kostja kinnitab ise oma vastuhagis, et mainitud defektid olid tekkinud ning olemas. Kostja leiab lihtsalt oma vastuhagis, et vesi sattus majja korstnas olevate pragude, mitte aga katuse kaudu. Selline Kostja väide aga ei vasta kuidagi tegelikkusele ega tõele. Juhul kui vesi oleks majja sattunud korstnas olevate pragude (kui neid korstnas üldse on) kaudu, siis oleksid kahjustada saanud hoopis teised toad. Mitte mingil juhul ei oleks saanud sellisel juhul kahjustuda lastetoa lagi ning seda veel kahest erinevast kohast. Kõige suuremat kahju oleks sel juhul võinud saada
  19. korruse magamistoa lagi ning suures ulatuses 2 korruse lagi. Antud juhul ei saanud
  20. korruse magamistoa lagi aga mingeid kahjustusi ning
  21. korruse lagi sai kahjustada ventilatsiooniava ümbert.
  22. Lähtudes ülaltoodust on Kostja seega rikkunud mitmeid pooltevahelise lepingu punkte. Esiteks ei ole Kostja korrektselt ja nõuetele vastavalt täitnud lepingust tulevat kohustust garanteerida materjalide õige arvestus, mis tõi endaga kaasa hagejale lisakulutusi. Teiseks on Kostja keeldunud kõrvaldamast tekkinud defekte.
  23. Kostja poolt kohtule esitatud Rannila Profiil AS tööde ülevaatuse kohta koostatud dokumendist nähtub vaid, et katusekate, harjaplekid on paigaldatud vastavalt juhistele ning kasutatud kruvide arv vastab paigaldusjuhistele. Mainitud dokumendist ei nähtu, et Rannila Profiil AS oleks teostanud kontrolli ka katuse paigaldamisel tekkinud teiste defektide üle, s.h. eterniidi demonteerimise ning kilega katmise nõuetele vastavuse üle. Nagu eelmainitud dokumendi punktist 4 nähtub, tuleks sügavama ja suurema analüüsi tegemiseks üks osa katusest demonteerida.
  24. Hageja peab vajalikuks pöörata kohtu tähelepanu asjaolule, et dokumentaalselt on tõestatud ning A. M. on ka ise kinnitanud, et ta on elamus asukohaga … teostatud siseviimistlustööde eest kätte saanud 59 000 krooni. 17.06.2004 toimunud eelistungil kinnitas A.M., et objekt jäi faktiliselt pooleli, töid lõpuni ei viidud. 7
  25. J. S. on tellinud OÜ-lt Kemas Ehitus viimistlustööde mahu ja defektide kõrvaldamise eelarve ning vastavalt eelarvele kuluks tööde korrektseks lõpetamiseks ja osade defektide kõrvaldamiseks tööraha 23 472 krooni. Mistõttu on J. S. seisukohal, et A.M. on alusetult omandanud 23 472 krooni ning A.M. on tekitanud J.S. kahju materjalide rikkumisega summas 14 906,60 krooni. J.S. ei võinud kuidagi ette näha, et A.M. jätab tööd pooleli ja omastab ettemakstud raha.
  26. Lähtudes ülaltoodust leiab Hageja, et Kostja ei ole järginud poolte vahelises 31.07.2003 lepingus kokkulepitut ja üritab Hageja arvel alusetult kasu saada. Mistõttu on Hageja seisukohal, et kostja vastuhagis toodud nõuded on põhjendamatud ning ei kuulu rahuldamisele. V Menetlus kohtus
  27. Ida-Viru Maakohtu
  28. detsembri
  29. a kohtuotsusega rahuldati hagi osaliselt summas 31 608 krooni, vastuhagi rahuldati.
  30. Kohtuotsuse peale esitasid apellatsioonkaebused nii Hageja kui ka Kostja.
  31. Viru Ringkonnakohtu
  32. oktoobri
  33. a kohtuotsusega maakohtu
  34. detsembri
  35. a kohtuotsus tühistati osas, millega Kostjalt mõisteti Hageja kasuks välja võlgnevus 31 608 krooni ja kohtukulud 9 200 krooni ning Hagejalt mõisteti välja võlgnevus Kostja kasuks 9 000 krooni ja kohtukulud 2 700 krooni. Muus osas, s.o. osas, millega jäeti rahuldamata Hageja hagi Kostja vastu 6 770 krooni nõudes, jäeti maakohtu otsus muutmata. Tühistatud osas saadeti asi uueks läbivaatamiseks.
  36. Ringkonnakohus märkis oma otsuses, et maakohtul tuleb eelmenetluses välja selgitada, millised on poolte nõuded, vastuväited ja põhjendused ning mida iga tõendiga tahetakse tõendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul tuvastada sisulised asjaolud ja hinnata kõiki kohtule esitatud tõendeid ning võtta seisukoht, kas asjas on alus kohaldada töövõtulepinguga seotud

sätteid, õiguslikult kvalifitseerida õiguskaitsevahend, mille kohaldamist pooled kohtult taotlevad ja siis otsustada, kas taotletava õiguskaitsevahendi kohaldamise eeldused on tõendatud ning kas hagi ja vastuhagi nõuded tuleb rahuldada. VI Kohtuistung

  1. Asja uuel läbivaatamisel pooled kohtule uusi tõendeid ei esitanud, pooled jäid hagis ja vastuhagis esitatud nõuete ja seisukohtade juurde. Pooled ei soovinud sõlmida kompromissi.
  2. Hageja selgitas, et Kostja koostas enne töövõtulepingu sõlmimist kalkulatsiooni või tööde nimekirja. Kostja koostas endale iga toa tööde nimekirja, kalkulatsiooni kostja hagejale ei esitanud. Töövõtulepingult tellija allkiri puudub, kuid sellistes tingimustes lepiti kokku ja Hageja on tingimustega nõustunud. Hageja esitas kostja poolt koostatud tööde nimekirja. Kostja on nõustunud, et tema selle koostas. Töödeks oli plaadi ja parketi panemine jms, Kostja arvestuste kohaselt oli tööde maksumuseks 60 427 krooni. Materjalid ostis Hageja ise. Defektide kõrvaldamiseks kuluks eelarve kohaselt üle 32 000 krooni. Pooled leppisid kokku, et objekt 8 antakse üle valmiskujul (nn „võtmed kätte“), seetõttu ei kajastatud kõiki töid ka lepingus ja töömahtude nimekirjas (eelarves). Kostja pidi kogu maja siseviimistluse teostama algusest lõpuni. Kostja jättis tööd pooleli, tehtud töö on halva kvaliteediga. Põrandatel olid jäänud alustamata isegi eeltööd. Parketi paigaldamiseks kulus Hagejal üle 10 000 krooni. Leping sõlmiti viimistlustööde teostamiseks. Töö pidi olema teostatud vähemalt sellise kvaliteediga, mida Hageja oli näidanud Kostjale enne töö alustamist teises elumajas. Lepingu p 5 järgi töövõtja tagab tööde kvaliteedi ja defektide ilmnemisel kohustub defektid oma kulul kõrvaldama 3 aasta jooksul pärast tööde lõpetamist. Kostja jättis katuse paigaldamise tööd pooleli, töödest oli valminud ca 60-70% (paigaldamata jäid vihmaveerennid ja lisakatuse osa). Kostja väidab, et ta teostas majas ka lisatöid (kamina ümbertegemine, plaatimine jms), kuid pooled olid nendes töödes suuliselt kokku leppinud. Hageja taotles, et kohus rahuldaks hagi ning jätaks vastuhagi rahuldamata.
  3. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ja tema esindaja selgitasid, et objekt jäi lõpetamata, töid üle ei antud. Lepingut täideti kalkulatsiooni alusel, kuid alati tuleb lisatöid juurde, mida pole võimalik ette näha. Ehituse käigus suurenes eelarve, töömaht. Kalkulatsioon oli tehtud tööde kohta ja mahu suurenemise kohta. Töövõtulepingu lisa ei vormistatud, töömahud kirjutas Kostja endale kaustikusse. Tellija maksis tööde eest 59 000 krooni. Kostjal puudub süü seoses defektidega. 31.07.
  4. a lepingu järgi pidi Kostja paigaldama Rannila katuse 7 tööpäeva jooksul, Hageja pidi tasuma 9 000 krooni. Katus on paigaldatud, defektide osas on Kostja seisukohal, et need ei ole seotud katuse paigaldamisega, vaid need tekkisid tööde teostamise ajal seoses paduvihmadega. Kostja täitis oma kohustused, Hageja ei ole oma kohustusi täitnud. Kemasi Ehituse OÜ poolt koostatud viimistlustööde mahu ja defektide kõrvaldamise eelarves märgitud tööd (punktid nr 1, 5, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 19, 20, 23, 25) ei olnud hõlmatud 15.01.
  5. a töövõtulepinguga, seega ei ole Kostja kohustatud nimetatud tööde eest Hagejale tasuma. Lisatööde osas oli kokkuleppe, et Hageja tasub selle eest eraldi, summas kokkulepet ei olnud. Tööd, mille kvaliteediga Hageja rahul ei olnud, tehti töö käigus ümber. Seda tõendab kaudselt ka kohtule esitatud tõend raha maksmise kohta lepingu täitmise kestel (tl 15-16). VII Kohtu põhjendused
  6. Käesolevas asjas on kohtule 15.01.
  7. a töövõtulepingu sõlmimise ja täitmise kohta esitatud alljärgnevad tõendid. 60.
  8. Poolte vahel 15.01.
  9. a sõlmitud töövõtuleping /tl 13/, millega Kostja kohustus teostama Hagejale kuuluvas elamus asukohaga …
  10. ja
  11. korruse viimistlustöid kvaliteetselt ja tähtaegselt ajavahemikul 20.01.2003-20.04.
  12. Hageja kohustus tasuma teostatud tööde eest 60 000 krooni. 60.
  13. Hageja tasus Kostjale ajavahemikul 31.01.2003-26.07.2003 kokku 59 000 krooni /tl 1518/. 60.
  14. Kostja poolt märgitud tööde mahud ja maksumus (žurnaalis ja tl 19): põrandaplaat 32 m2, põranda parkett 72,9 m2, lagede paigaldus 115 m2, seineksi paigaldus ja värvimine 161,32 m2, lagede värvimine 115 m2, seinte värvimine 52,8 m2, aknapõsed 16 tk, gyprocseinad 58,23 m2, WC ripplagi 3,7 m2, plaat koos karkassiga 1,34 m2, nišid 15, seinaplaat 20 m2, paevikimüür 8,5 m2, põskede vooderdamine plaatidega 4, uste paigaldamine 5, uste põsed 12, WC poti ja kraanikausi paigaldamine. 9 60.
  16. augustil
  17. a Hageja poolt Kostjale saadetud teatis, milles Hageja teatas, et
  18. augusti vihmade tõttu sai kannatada lastetoa lagi ja
  19. korruse koridor, trepi metallosa roostetab, mistõttu laed ja trepp on vaja üle värvida hiljemalt
  20. augustiks, kõrvaldamata on puudused katuse paigaldamisel, kui puudused kõrvaldatakse, maksab Hageja tasu katuse paigaldamise eest. Ehitajad on jätnud tööd pooleli, kuigi Hageja on tasu maksnud (välja arvatud parketi paigaldamine). Hageja teeb kostjale ettepaneku lõpetada maja remont (tl 3537). 60.
  22. septembril
  23. a Hageja poolt Kostjale saadetud teatis, milles Hageja teatas, et objekt … on üle andmata, ehitustööd on katkestatud, kuigi tellija on maksnud 59 000 krooni, töövõtja ei ole täitnud 15.01.
  24. a lepingut, samuti ei ole töövõtja täitnud 31.07.
  25. a lepingut, kuna on jätnud omal kulul defektid kõrvaldamata. Hageja tegi Kostjale ettepaneku tulla 12.09.
  26. a ehitusobjektile (tl 39-41). 60.
  28. detsembril
  29. a Hageja esindaja Tormilinnu Raamatupidamisteenused OÜ poolt Kostjale saadetud nõue 36 972 krooni tasumiseks hiljemalt 23.12.
  30. a. Nõude kohaselt on Hageja sunnitud kandma ebakvaliteetsete tööde parandamiseks ja materjalide asendamiseks kulutusi 23 472 krooni ulatuses (tööde maksumus, ajakulu 391,2 töötundi) vastavalt Kemas Ehituse OÜ ekspertiis-hinnakalkulatsioonile. Ehitustööde käigus rikutud kahe akna maksumus vastavalt AS Glaskek Narva ekspertiisiaktile on 2 500 krooni (tl 24-25). Valesti on paigaldatud kaks ust, kuna uksed on rikutud, tuli tellida kaks uut ust maksumusega 5 000 krooni, uste paigaldamise maksumus on 1 000 krooni. Seoses plaatide allakukkumisega vannitoas on Hageja kandnud kulutusi 5 000 krooni (tl 42-43). 60.
  32. jaanuaril
  33. a ja
  34. jaanuaril
  35. a on Tormilinnu Raamatupidamisteenused OÜ saatnud Kostjale meeldetuletused 36 972 krooni tasumise kohta (tl 44-45). 60.
  36. Kemasi Ehituse OÜ poolt koostatud eelarve.. elumaja viimistlustööde mahu ja defektide kõrvaldamise kohta 391,2 töötunnile summas 23 472 krooni (391,2 x 60 krooni) (tl 20-23). 60.
  37. Kohtule esitatud pildimaterjal (CD-R), millele on salvestatud fotod … elumaja sisetöödest (toimikule lisatud). 60.
  38. Kostja žurnaal ehitustööde kohta … elumajas (toimikule lisatud).
  40. juuli 2003.a töövõtulepingu sõlmimise ja täitmise kohta on kohtule esitatud alljärgnevad tõendid. 61.
  41. Poolte vahel 31.07.
  42. a sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt Kostja kohustus paigaldama elumajale … uue Rannila katuse ja katma katusealuse pinoteksiga. Lepingu järgi pidi Kostja teostama materjali arvutuse, teostama tööd kvaliteetselt ja tähtaegselt, tööde algus on
  43. august ja lõpp 7 tööpäeva (arvestamata tööks sobimatuid ilmaid). Kostja andis töödele garantii kolm aastat katuse paigaldamise momendist, kohustudes parandama defektid kolme päeva jooksul defekti ilmnemise momendist. Lepingule oli lisatud materjalide arvestamise ja tellimise akt, tšekk materjalide eest tasumise kohta, Rannila materjalide vastuvõtuakt, Kostja poolt koostatud eelarve, milles oli näidatud tööde nimekiri, kulutused materjalidele (tl 107). Tööde maksumus uue katuse paigaldamiseks (välja arvatud varikatus välistrepi kohal ja äravoolu paigaldamine) oli 9 000 krooni (tl 92-94, 107-119). 10 61.
  44. Rannila Profiil AS piirkonnajuhi poolt koostatud kokkuvõte … asuva eramu katuse ülevaatusest, millest nähtub, et katusekate vastab Rannila Profiil I poolt väljastatud paigaldusjuhistele, katusekate on paigaldatud katusele õige kaldega, harjaplekid on paigaldatud vastavalt juhistele, katusekatel kasutatud kruvide arv vastab paigaldusjuhistele. Täpsema analüüsi tegemiseks on vaja üks osa katusest demonteerida, millele järgneb põhjalikum analüüs, mille tellija nõudmisel teostab tööjärelevalve inspektsioon (tl 99).
  45. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nende vahel oli sõlmitud kaks töövõtulepingut, esimene elumaja siseviimistlustööde tegemiseks (tööde maksumus 60 000 krooni) ja teine Rannila katuse paigaldamiseks elumajale (tööde maksumus 9 000 krooni). Vaidlus puudub ka selles, et esimese töövõtulepingu järgi tasus Hageja Kostjale kokku 59 000 krooni ning teise töövõtulepingu järgi jättis Hageja Kostjale tasu maksmata. Samuti selles, et Kostja jättis esimese töövõtulepingu järgi teostatavad siseviimistlustööd lõpetamata pärast seda, kui Hageja jättis tasumata katuse paigaldamise töö eest teise töövõtulepingu järgi.
  46. Asja lahendamisel tuleb rakendada võlaõigusseaduses (

) töövõtulepingut reguleerivaid sätteid. 64.

§ 635

lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Võlaõigusseaduse regulatsiooni järgi on töövõtuleping suunatud teatud konkreetse tulemuse saavutamisele. 65. Töövõtjal on õigus saada tasu siis, kui töövõtulepinguga võetud kohustus on täies mahus täidetud.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat (lg 2), kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (lg 3). 66. Kostja tunnistab hagi selles osas, et Kostja ei andnud tööd tellijale üle (tl 85). Kostja jättis objekti lõpetamata, kuna lepingut täideti kalkulatsiooni alusel ja Kostjal tekkis kahtlus, et pärast objekti lõpetamist ei maksa Hageja tehtud lisatööde eest (tl 85). Seadus ei näe töövõtjale ette sellist õiguskaitsevahendit. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ehituse eelarve koostas Kostja.

§ 639

lg 1 kohaselt 1 töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv ning lg 2 kohaselt mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud.

  1. Kohus on seisukohal, et poolte vahel 15.01.
  2. a sõlmitud leping on üldine ja puudustega. Pooled on jätnud koostamata tööde nimekirja, mis kirjeldaks täpselt tööde mahtu ja hindasid. Kohus arvestab aga asjaoluga, et Hageja tellijana ei olnud spetsialist nagu Kostja. Seega oli Hagejal põhjust usaldada Kostja poolt koostatud tööde ja materjalide kalkulatsiooni ning lähtuda sellest kui siduvast eelarvest. Kostjal ei olnud alust jätta objekt lõpetamata ja lahkuda objektilt, seda tellijale üle andmata ainuüksi põhjusel, et Kostja enda poolt koostatud eelarve oli ületatud. 11
  3. Hageja saatis 19.08.
  4. a ja 05.09.
  5. a Kostjale pretensioonid selle kohta, et Kostja on rikkunud pooltevahelist lepingut, ehitustööd ei ole kvaliteetsed, tööd on lõpetamata ja üle andmata ning kohustas Kostjat tööd lõpetama ja defektid kõrvaldama (tl 35-45).

§ 644

lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kuna Kostja jättis tööd pooleli 15.08.

  1. a, loeb kohus, et lepingutingimustele mittevastavusest teatamine toimus mõistliku aja jooksul.
  2. Kohtu arvates käitus Kostja Hageja suhtes hea usu põhimõtte vastaselt jättes tööd lõpetamata ja üleandmata põhjusel, et oli ebakindel tulevikus laekuva tasu suhtes. Heauskse käitumise korral oleks puudused töös tulnud fikseerida töö üleandmise-vastuvõtmise aktis ning Kostja kohustus oleks need kõrvaldada mõistliku tähtaja jooksul oma kulul. Täiesti kasutuskõlbmatu töö oleks tulnud tervikuna uuesti teha.

§ 647

lg 1 kohaselt töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohus on seisukohal, et Kostja on oluliselt rikkunud poolte vahel 15.01.

  1. a sõlmitud lepingut.
  2. Kostja on esitanud väite, et töövõtulepingus ei olnud kvaliteeti määratud, Kostjal puudub süü seoses defektidega (tl 132). Kohus Kostjaga ei nõustu. Kohtule esitatud töövõtulepingu p 1 järgi kohustus töövõtja teostama töid kvaliteetselt. Kohustuse täitmise üldised nõuded sätestab

§ 77

, mille lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostjal oli kohustus teostada viimistlustööd vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohtule on esitatud pildimaterjal, millelt nähtub, et viimistlustöödes on osaliselt defekte (värvidefektid, viimistlustööd lõpetamata osaliselt jms). Poolte vahel ei ole vaidlust, et paigaldamisele kuulus ka parkett (tl 134), seda objektile paigaldatud ei ole. 71.

§ 646

lg 1 kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Vastuseks Hageja pretensioonidele Kostja kõrvaldas osaliselt defektid, tööd üle ei andnud ega lõpetanud (tl 134). 72. Hageja taotleb kohaldada õiguskaitsevahendit tulenevalt

§ 646

lg 4, töövõtja kannab töö puuduste kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Hagiavalduse kohaselt on Kostjal kohustus kanda puuduste kõrvaldamise kulud. Kostja poolt materjalide rikkumise tõttu on Hageja sunnitud ostma uued materjalid, milliste maksumus on 14 906,60 krooni (Abeco plaadid 7 869,66 krooni, liim 266,94, aknad 1 770 krooni, uksed 5 000 krooni). Tööde lõpetamiseks kulub eelarve kohaselt 23 472 krooni, nimetatud nõudes tugineb Hageja

§-le 1028 lg 1 (alusetu rikastumine, kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alus). Samuti tugineb Hageja

§-le 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

  1. Samas ei ole Hageja esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et ehitustööde käigus oleks Kostja rikkunud ehitusmaterjale (aknad, uksed, Abeco plaadid), mille tõttu Hagejal tekkisid täiendavad kulutused uue materjali ostmisel ja töö ümbertegemisel. Kohtu arvates ei ole 12 tõendatud defektide tekkimine akendel kostja tegevuse tulemusel. Kohtule esitatud tõendist (tl 24, 25) ei selgu üheselt, kes võis defekti põhjustada, samuti kinnitab kostja seletus, et temale kuuluv ehitustööriist ei saa põhjustada aknale sellist defekti. Ukse vastu maad käimine on küll ebakvaliteetse töö tulemus, kuid ei muuda ust seetõttu veel kasutuskõlbmatuks. Abeco plaatide rikkumise ja Kostja tegevuse vahel põhjusliku seose olemasolu kohta tõendeid kohtule ei esitatud. Kostja selgituste kohaselt liimiti Abeco plaadid seina vastavalt Hageja antud juhistele ja töövõtete kohaselt, kuigi Kostja oli eelnevalt hoiatanud Hagejat, et selline töövõte ei ole õige.
  2. Kohtule on esitatud eelarve, mille kohaselt elumaja … viimistlustööde ja defektide kõrvaldamise maht on 391,2 inimtundi ja tööde maksumus 23 472 krooni. Hageja väidete kohaselt on nimetatud tõendiga tõendatud, et defektide kõrvaldamiseks ja lõpetamata tööde tegemiseks kulutas Hageja 23 372 krooni ning eelarves märgitud tööd kuulusid pooltevahelise töövõtulepinguga kokkulepitud tööde hulka. Kostja esitas vastuväite, et eelarve punktides 1, 5, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 19, 20, 23 ja 25 nimetatud töödes puudus poolte vahel kokkulepe. Hageja hinnangul olid pooled suuliselt kokku leppinud, et majas tuleb teha kõik siseviimistlustööd, seetõttu ei eristatud lepingus ettenähtud ja nn lisatöid, Kostja tegi ebakvaliteetseid töid ka mitmel korral ümber. Kõik Kemasi Ehituse OÜ eelarves märgitud tööd pidi töövõtulepingu järgi tegema Kostja. Samas ei osanud Hageja eristada seda, millised eelarves ettenähtud tööd olid ette nähtud mittekvaliteetsete tööde parandamiseks, millised tööd jäid lepingus kokkulepitud tähtajaks üldse tegemata ja millised tööd on ette nähtud lepingu täitmise käigus paduvihmade tagajärjel tekkinud kahjustuste likvideerimiseks. Kemasi Ehituse OÜ eelarves on toodud alljärgnevad tööd (mis Kostja arvates ei olnud töövõtulepinguga hõlmatud): p 1 – uste ümberpaigutus tualetis ja lastetoas; p 5 – uksehingede vahetus; p 9 – radiaatorite niššide värvimine osalise pinna tasandamisega ja pahteldamisega; p 10 - - ´- , sama, külgede; p 11 – plastnurga paigaldamine ringiratast; p 12 – plastnurga paigaldamine seinte vertikaalpindadele; p 13 - -´-, sama, metallnurkade paigaldamine vooderdusplaatidele; p 14 – seinte vooderdamine Apeco plaatidega vuukimisega ja dekoratiivplaatide paigaldamisega; p 15 – parkettpõranda ehitamine; p 16 – plastikliistude paigaldamine fiksaatoritel; p 17 – avade puurimine kiviseinas ääreliistude all; p 19 – plastikluukide paigaldamine seintes; p 20 – plastikkaante paigaldamine elektrijuhtmestiku kohtadele; p 23 – plaadivuukide silendamine; p 25 – klosetipoti ühendamine kanalisatsiooniga. Hageja taotleb Kostjalt 23 472 krooni väljamõistmist

§ 1028

lg 1 alusel, põhjendusel, et Kostja on hageja arvel alusetult rikastunud, omastades raha, mille ta pidi saama alles pärast tööde lõplikku valmimist. Alusetu rikastumise sätteid saab kohaldada lepinguväliste kohustuste puhul.

§ 644

lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 13 Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja ei ole vastu vaielnud, et Kemasi Ehituse OÜ eelarves ette nähtud tööd (punktid 2, 3, 4, 18, 21, 22, 24, 26, 27 ja 28) ei kuulunud poolte vahel töövõtulepinguga ette nähtud tööde hulka (Kostja esitas vastuväited ülejäänud tööde osas), seega tuleb eeldada, et tööd, millele Kostja vastuväiteid ei esitanud, olid töövõtulepinguga hõlmatud. Eelarve kohaselt on punktides 2, 3, 4, 18, 21, 22, 24, 26, 27 ja 28 nimetatud tööde maht kokku 59,7 inimtundi maksumusega 3 582 krooni. Samuti kuulub Kostjalt Hageja kasuks väljamõistmisele parketi ja ääreliistude paigaldamise tasu, kuna pooltevaheline töövõtuleping hõlmas parketti paigaldamist ning nimetatud töö jäi Kostja poolt tegemata. Eelarve kohaselt kulus nimetatud töödeks 68 inimtundi maksumusega 4 080 krooni. Kokku kuulub Kostjalt Hageja kasuks väljamõistmisele 7 662 krooni.

  1. Kohtule on esitatud 31.07.
  2. a poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, millega Kostja kohustus paigaldama Hagejale kuuluvale elamule asukohaga … alates 01.08.
  3. a seitsme tööpäeva jooksul uue katuse kasutades Rannila katusematerjale (tl 33-34). Hageja kohustus maksma tehtud töö eest 9 000 krooni. Hageja tasu maksnud ei ole, kuna seoses paduvihmadega katuse paigaldamise ajal said vihmavee kahjustusi
  4. korruse lastetoa lagi, koridori lagi ning trepp (tl 104). Kostja väitel ei ole defektid seotud kostja poolt teostatud tööga, vaid pragudega korstnas (tl 89).
  5. Kohus ei nõustu Kostja väidetega korstnas olevate pragude ja vihmaveekahjustuste omavahelise seose kohta, kuna ehitusala asjatundjana viibis Kostja objektil alates
  6. aasta jaanuarikuust ning arvestades ilmastikuga Eesti Vabariigis oleksid sellised vihmavett läbilaskvad praod pidanud Kostjale teada olema juba varem.

§ 640

lg 2 järgi töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Kohus on pildimaterjali põhjal tuvastanud, et ehitusobjekt on saanud vihmavee kahjustusi, mis võisid olla tingitud 05.-

  1. augustil
  2. aastal toimunud paduvihmadest ja asjaolust, et katusekaitsekile ei olnud Kostja poolt paigaldatud kvaliteetselt.
  3. Hageja on nõudnud Kostjalt puuduste kõrvaldamist (tl 104), Kostja ei ole puuduseid kõrvaldama asunud. Kohus on seisukohal, et Kostja on lepingut rikkunud, kuid mitte sellisel määral, mis annaks Hagejale õiguse oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda.

§ 111

lg 3 kohaselt kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus ei nõustu ka Hageja väitega, et Kostja teostas katuse paigaldamise töödest 60-70%, jättes paigaldamata vihmaveerennid ja lisakatuse osa. Töövõtulepinguga (tl 92-94) ei kuulunud nimetatud tööd töövõtja kohustuste hulka. VIII Menetluskulude jaotus

  1. TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
  2. TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kui hagi rahuldatakse osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles 14 hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
  3. Kohus jätab poolte kohtukulud poolte endi kanda. Kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.