lg 1 ja § 49 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005.a aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. AS Nitrofert tõendi (tl. 7) kohaselt moodustas hageja keskmine töötasu 2004.aastal krooni. 6841,50 Kostja kohtule tõendeid oma sissetulekute kohta esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid elatise suuruse osas. Arstliku ekspertiisi otsuse (tl 6) kohaselt on A T`ile määratud raske puue, mis põhjustab lisakulutusi. Hageja poolt esitatud arvestuse (tl 21) kohaselt kulub lapsele ühes kuus 4 250 krooni.
mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Hageja varalisest seisundist ja lapse vajadusest lähtudes leiab kohus põhjendatud olevat kostjalt välja mõista elatise hageja kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 000 krooni alates 26.05.2005.a kuni poja A T`i (sündinud xxx) täiselisuseni, s.o. xxx. Elatise suuruse määramisel on arvestatud ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi. MENETLUSKULUD TsMS RakS § 3 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 26.05.2005.a. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast; tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 elatise hagis määratakse hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 24 000 krooni, millelt tuleb tasuda riigilõivu 1 750 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 64 lg 1 kuulub riigilõiv 1 750 krooni väljamõistmisele kostjalt. Helgi Vinni Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.