← Eesti

3-05-516/3

Obsah (6)§ 12§ 22§ 27§ 44§ 9§ 36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2006 Tallinn Haldusasja number 3- 05-516 Haldusasi A.L. kaebus Maksu- ja Tolli

) § 9 alusel oli residendist maksumaksja tulu kogu tema poolt maksustamisperioodil kõigist tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas palk, preemiad ja muud tasud; ettevõtlusest saadud tulu; kasu vara, väärtpaberite ja õiguste võõrandamisest; intressid; litsentsitasu; pensionid ja stipendiumid; saadud elatis; kindlustusvõtjale elukindlustuslepingu ja pensionikindlustuslepingu alusel väljamakstud summad. Kehtinud tulumaksuseaduse § 10 p 11 kohaselt oli aga mitteresidendi maksustatavaks tuluks Eestis toimuvast tegevusest saadavad tulud. A.L.l oli täielik õigus eeldada, et seaduse alusel tekib võimalik maksukohustus mitteresidendil. 10. Kehtiva

§ 12

lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas palgatulu; ettevõtlustulu; kasu vara võõrandamisest; renditulu ja litsentsitasud; intressid; dividendid; elatis, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, loteriivõidud; kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist; madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (

§ 22). Varasemas tulumaksuseaduses ei olnud sellise tulu maksustamist ette nähtud.

Tegemist on erandliku sättega, mis põhineb eeldusel, et residendist füüsiline isik on madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku osanik või aktsionär või kontrollib sellist isikut muul viisil vahetult ja otsestelt. Kaebajal puudub selline seotus nimetatud äriühingutega ning sellele ei ole maksuhaldur ka tuginenud või seda tõendanud. Seega puudub ka kehtiva tulumaksuseaduse alusel kohustus deklareerida teise isiku nimel ja eest tehtud varalisi toiminguid või tehinguid isikliku tuluna. 3 11. Kaebaja ei ole omastanud äriühingute rahalisi vahendeid. A.L. on maksuhaldurile eelnevas menetluses vahetult tõendanud, et äriühinguid kontrollis teine isik, O.C.. Nimetatud isik on vahetult kinnitanud ka oma seotust nimetatud äriühingutega. O.C. on andnud suulisi ja kirjalikke selgitusi selle kohta, et nimetatud vaidlusalused summad on talle üle antud. Vaidlustatud maksuotsuses tugineb maksuhaldur väitele, et nimetatud isik ei ole Eestis käinud ja seetõttu ei pea A.L. väiteid tõendatuks. Vaidlustatud vaideotsuses on maksuhaldur tuvastanud, et isik siiski viibis A.L. poolt nimetatud perioodil Eestis. Vaideotsuses toob maksuhaldur välja uue asjaolu, millele A.L. ei ole saanud vastuväiteid esitada, nimetades, et AS Hansapank teavitab, et pole tuvastatud O.C.i seotust nimetatud äriühingutega. AS Hansapank ei ole see isik, kes vastavat seotust saaks tuvastada kuna äriühingute arvelduskontode avamiseks Hansapangas ei olnud nõutav O.C.’i vahetu kohalviibimine või muu vastav dokumentatsioon. Lisaks peab

§ 22

kohaldamiseks olema tegemist selle juriidilise isiku tuluga mitte lihtsalt arveldusarve rahalise käibega. Maksuhaldur ei ole vaidlustatavates otsustes motiveerinud, millele tuginedes ta leiab, et äriühingute pangakontode rahaline käive on nende äriühingute tulu. Vaidlustatavad otsused on seega olulises osas põhjendamata, rikkudes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 lg 1 toodud nõudeid ning kuuluvad seetõttu tühistamisele.

  1. Nii kehtinud kui kehtivas tulumaksuseaduses toodud residendist füüsilise isiku tulude loetelu lähtub põhimõttest, et loetelu maksustatavate objektide osas ei ole ammendav. See ei tähenda aga seda, et maksuhalduril puuduks kohustus haldusaktis viidata maksustamise õiguslikule alusele. Maksuhaldur peab põhjendama, millise seaduse, millisele konkreetsele tululiiki käsitlevale sättele ta täiendava tulumaksu määramisel tugineb. Haldusakt, sealhulgas maksuhalduri ettekirjutus, mis kitsendab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, peab tuginema õiguslikule alusele ja olema motiveeritud. Vastavalt HMS § 56 lg-le 2 tuleb haldusakti põhjendustes ära märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vaidlustatud maksuotsuses ja vaideotsuses ei ole maksuhaldur viidanud maksusumma määramise õiguslikule alusele. Maksuhalduri tuginemine MKS § 92 lg 1 p-le 2 ei ole piisav kuna vastav säte reguleerib menetlusnormi ning sätestab maksuhalduri volitused. MKS § 92 lg 1 p 2 kohaldamise aluseks peab aga omakorda olema maksuseadusest tulenev õiguslik alus, sest tulumaksukohustus saab tuleneda tulumaksuseadusest, mitte maksukorralduse seadusest. Selliste oluliste puuduste tõttu haldusaktis tuleb haldusakt tühistada.
  2. A.L. oli äriühingute esindaja ja tal ei olnud maksuseadusest tulenevat kohustust äriühingute nimel ja eest teostatud toimingute aluseks olevate summade deklareerimiseks oma isikliku tuluna ning sellest tulenevalt ei saa tegemist olla ka valeandmete esitamisega MKS § 92 lg 1 p 2 kohaselt. Nii kehtinud kui kehtiva tulumaksuseaduse sätted, mis reguleerivad residendist füüsilise isiku tulu maksustamist, ei tekita antud asjaoludel kaebajale tulumaksukohustust. Sellele viitab ka MTA ja Põhja maksukeskuse soovimatus tugineda konkreetsele

sättele. 14. Maksuhalduri viited

§ 27

lg-le 3 ja § 44 lg-le 1 vaideotsuses ei ole asjakohased.

§ 27

lg 3 käsitleb kingituste ja annetuste ning liikmemaksude mahaarvamist maksustamisperioodi tulust ning kaebaja ei mõista selle sätte asjakohasust antud asjas.

§ 44

lg 1 kohaselt on residendist füüsiline isik kohustatud esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta

  1. märtsiks. Deklareerimisel tuleb järgida vastava toimingu tegemise ajal kehtivat seadust 4 ning deklareerida tuleb maksuseaduses ettenähtud tululiike. A.L. on maksuseadusele vastavad deklaratsioonid esitanud. Äriühingute arvelduskontode kaudu tehtud tehingute deklareerimiseks puudus A.L.l õiguslik alus. Maksuhalduri vaideotsuses toodud väide, et “füüsiline isik peab toimunud laekumiste ja väljaminekute kohta teavet talletama”, on meelevaldne. Sellist kohustust füüsilisele isikule maksuseadusest ei tulene. Tuludeklaratsioonis tuleb näidata maksustamisele kuuluv tulu ning sellest tehtavad mahaarvamised. Residendist füüsiline isik peab säilitama tulust tehtavate mahaarvamisi ning tulumaksu kinnipidamist tõendavaid dokumente. Kuna tegemist ei olnud A.L. tuludega ning A.L. ei teinud ka mahaarvamisi vastavatest summadest siis puudub tal kohustus säilitada dokumente.
  2. Vastavalt HMS § 56 lg 1 peab haldusakt olema põhjendatud. Riigikohus on rõhutanud, et määratlemata mõistetel põhinev üldsõnaline motivatsioon ei ole piisav ega saa asendada haldusorgani seadusest tulenevat haldusakti motiveerimise kohustust (Riigikohtu 28.10.2003 otsus nr 3-3-1-66-03). Tulu on tulumaksuseaduse suhtes määratlemata õigusmõiste. Tuluna on käsitletav eelkõige tagastamatu sissetulek. Sissetulek võib olla igasugune laekumine, mis ei pruugi olla tulu. Kaebaja ei ole nimetatud toiminguid teostanud enda nimel või isiklikes huvides, samuti on nii kaebaja kui ka äriühingute üle reaalselt kontrolli teostanud isik korduvalt rõhutanud, et MTA poolt A.L. isiklikuks tuluks omistatavad summad on tagastatud. Seega ei ole nimetatud laekumised käsitletavad tuluna tulumaksuseaduse mõttes.
  3. Maksusumma määramine on aegunud. Vastavalt MKS § 90 lg-le 1 on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Vaidlustatavate maksuotsuste alusel on määratud juurdemaksmisele kuuluvat tulumaksu perioodi 1998-2001 eest. Nimetatud perioodil esitatud tuludeklaratsioonide alusel juurdemaksmisele kuuluva maksusumma määramise aegumistähtajad algasid vastavalt
  4. 03.1999; 31.03.2000; 31.03.2001; 31.03.
  5. A.L. ei ole nimetatud maksusummasid tahtlikult tasumata jätnud. Lähtuvalt ülaltoodud selgitustest puudus A.L.l õiguslik alus eeldada, et äriühingute arvelduskontodelt tehtavad raha väljavõtmised oleksid käsitletavad tema tuluna. Kuni 01.01.2000 kehtinud tulumaksuseadus ei käsitlenud isegi madala maksumääraga territooriumil registreeritud juriidilisi isikuid (kehtiva

§ 22). Põhja maksukeskuse maksuotsuse sai A.L.

kätte 11.03.2005.a. Selleks ajaks oli maksustamisperioodide 1998-2000 deklaratsioonide alusel juurdemaksmisele kuuluvate maksusummade määramine aegunud.

  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 04.03.2005 maksuotsusega 12-5/110 määrati A.L.le tasumisele kuuluvat tulumaksu summas 572 291,00 krooni ja maksusummalt tasumisele kuuluvat intressi summas 335 195,00 krooni. Maksu- ja Tolliameti 30.05.2005 vaideotsusega rahuldati vaie osaliselt ja vähendati tasumisele kuuluvat maksusummat, samas jäeti korrigeerimata maksuotsuse alusel maksusummalt tasumisele kuuluv intress. Vastavalt MKS § 115 lg-le 1 toimub intressi arvestamine tasumata maksusummalt. Seega on vaidlustatav maksuotsus intressi osas ebaõige ning kuulub tühistamisele. VASTUSTAJATE SEISUKOHT 5
  2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata. Maksu- ja Tolliamet nõustub Põhja maksu- ja tollikeskuse seisukohaga.
  3. Põhja maksukeskus kontrollis A.L. tulumaksu tasumise õigsust aastatel 1998-2001 seonduvalt madala maksumääraga piirkonnas registreeritud äriühingutega York Investments Ltd ja Mordon Associates Ltd teostatud tehingutega. Kontrolli alustati Keskriminaalpolitsei majanduskuritegude talitusest saadud teabe ja 26.08.2004 korralduse nr 12-2.1/9936 alusel. Seletusi ja dokumente esitas A.L. nii maksumenetluse käigus kui ka koos eriarvamusega kontrollaktile. Kontrollimise käigus tuvastati, et A.L. oli allkirjaõiguslik isik off-shore äriühingutes York Investments Ltd ja Mordon Associates Ltd. A.L. seletuse kohaselt olid äriühingud loodud välisfirmadega finantstehingute tegemise eesmärgil. Kontrolliga tuvastati, et perioodil 1998-2001 sai A.L. esindussuhte kaudu eelpoolnimetatud äriühingutest tulu 2 201 116 krooni, mille jättis deklareerimata ja tulumaksu 572 291 krooni eelarvesse tasumata. Kõiki maksumenetluse käigus kogutud tõendeid vastastikuses seoses hinnates kvalifitseeris maksuhaldur A.L. poolt saadud raha tema tuluks ja määras 04.03.2005 maksuotsusega nr 12.5/110 tasumiseks tulumaksu 572 291 krooni ja intressi 335 195 krooni.
  4. Kaebaja vaidlustas maksuotuse nr 12-5/110 Maksu- ja Tolliametis, kes 30.06.2005 vaideotsusega nr 97-1 rahuldas vaide osaliselt ja vähendas tasumisele kuuluvat tulumaksu 1 416 krooni võrra.
  5. Põhja maksukeskus on kontrollinud kõiki A.L. maksubaasi kujunemise aluseks olevaid tõendeid ja asjaolusid ning on kontrolli läbiviimisel järginud uurimisprintsiipi.
  6. Esindussuhte kaudu oli A.L.l off-shore äriühingute York Investments Ltd ja Mordon Associates Ltd arvelduskontodel tehingute sooritamise õigus, mis andis talle võimaluse omastada äriühingutest perioodil 1998-2001 kokku 2 201 116 krooni. Nimetatud summat kasutati isiklikku laadi tehingute tegemiseks otse äriühingute arvelduskontodelt, osa võeti välja sularahas ja osa kanti isiklikule arvelduskontole. 23.

§ 9

ja § 12 lg 1 kohustab maksukohustuslast deklareerima kogu maksustamisperioodil kõigist allikatest saadud tulu. A.L. jättis seadusest tuleneva kohustuse täitmata. Eksitav ja mitteasjakohane on kaebaja väidetav õigus eelduseks, et tulumaksukohustus tekib mitteresidendil, antud juhul off-shore äriühingutel. Kaebajale ei ole tuluks omistatud off-shore äriühingute nimel ja eest tehtud kulutusi, vaid ainult isiklikku laadi kulutusi ja sularaha omastamist. Nimetatud 2 201 116 krooni osas ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle summa äriühingute huvides kasutamise kohta (näiteks võib märkida, et perioodil 1998-2001 on äriühingute arvelduskontodelt tehinguid debiteeritud summas 25 101 764 krooni). Maksuhaldur ei ole vaidlustatud maksuotsuses järeldanud, et äriühingute pangakontode rahaline käive on nende äriühingute tulu. Selleks puudub alus ja vajadus, sest kontrolliti A.L. tulude deklareerimist ja tulumaksu tasumise õigsust.

  1. A.L. väited off-shore äriühingute arvelduskontodelt väljavõetud summade ja äriühingute kontode kaudu isiklike kulutuste eest tasutud summade üleandmise kohta äriühingutega mitteseotud isikule O.C.ile on jäänud paljasõnaliseks. O.C. on küll väitnud, et äriühingute kontodel olev raha kuulus talle ning ta on A.L. käest saanud raha ajal, mil ta viibis Eestis. Samas ei ole A.L. ega O.C.i poolt maksuhaldurile esitatud ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik tuvastada O.C.i seotust off-shore äriühingutega, üleantud rahasummade suurusjärku, üleandmise 6 kohta ja põhjust. AS Hansapank andmetel ei ole O.C. seotud äriühingutega. Edastatud esitajaaktsiad ei ole tõenditena arvestatavad, kuna nendest ei nähtu, kellele nad on väljastatud ja mis seos neil on O.C.iga.
  2. Maksu- ja Tolliameti päringu tulemusena selgus, et O.C.i nimelist isikut ei ole Eestis viibinud, küll on aga Eestis 2000 ja 2001 a käinud O.C. R. Nimetatud asjaolu kinnitab veelkordselt asjaolu, et reaalset raha üleandmist ei ole toimunud, tegemist on ainult maksuhaldurile esitatud off-shore äriühingutes vormistamata variisiku versiooniga.
  3. Vaidlustatud maksuotsuses on viidatud maksustamise õiguslikule alusele, kus on loetletud maksustamise aluseks olevad

ja MKS sätted. Põhialuseks on

§ 9lg 1 ja § 12 lg 1.

Kaebaja on õigesti väitnud, et maksustatavate objektide osas ei ole seaduse loetelu ammendav, kuid nõustuda ei saa järeldusega, et ka mitteammendava loetelu puhul tuleb täiendava tulumaksu määramisel viidata konkreetset tululiiki käsitlevale sättele. Kuna tulude loetelu on mitteammendav, siis ei ole tulude liigitusel maksukohustuse kindlaksmääramise seisukohast tähendust (Riigikohtu Halduskolleegiumi 04.10.1999 a määrus nr 3-3-1-31-99). Maksustamisele mittekuuluva tulu loetelu on ammendav. Järelikult on füüsilise isiku maksukohustuse kindlaksmääramisel vaja läbi lugeda maksuvabastuse loetelu - kui ühtegi vabastuse alust ei esine, on järelikult tegemist maksustatava tuluga. Selliste tulude maksustamisel tuleb õigusliku alusena viidata

§ 9lg 1 ja § 12 lg 1.

Seda on maksuhaldur vaidlustatud maksuotsuses ka teinud. Seetõttu on täiesti väär kaebaja väide, et maksuotsuses on viide ainult menetlusnormile - MKS §le 92 lg 1 p 2. 27. Maksuhalduri viited

paragrahvidele 27 lg 3 ja 44 lg 1 on igati asjakohased. Nimetatud sätted kohustavad maksukohustuslast esitama maksustamisperioodi kõigi tulude kohta tuludeklaratsioonid maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Kuna A.L. esitas küll deklaratsioonid, kuid jättis deklareerimata off-shore äriühingutest saadud tulu, on ta rikkunud seadust ja esitanud maksuhaldurile valeandmeid. Ekslik on kaebaja seisukoht, et füüsilisele isikule ei tulene maksuseadustest kohustust toimunud laekumiste ja väljaminekute kohta teabe talletamiseks. Kuni 01.01.2000 kehtinud

järgi pidi füüsiline isik, kes ei tegelenud ettevõtlusega, esitama tuludeklaratsiooni ja kajastama seal tulude ja kulude arvestuse. Kuna deklaratsioonis ei saanud esitada suvalisi andmeid, pidi füüsiline isik maksustamisperioodil toimunud laekumiste ja väljaminekute kohta teavet talletama. Kuna maksuhaldur peab saama kontrollida deklareeritud andmete õigsust, pidi maksumaksja arvestama ka tulude ja kulude tõendamise vajadusega (Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2004 a otsus nr 2-3/155/04). Arvestades kaebaja tegevust off-shore äriühingute volitatud esindajana, samuti vaidlustatud summade suurust, oleks kaebaja pidanud ette nägema, et tal võib tekkida vajadus dokumentaalselt tõendada raha edasiandmist, s.o esitada tõendid selle kohta, et ta on off-shore äriühingutele kuuluvat sularaha suurtes summades edastanud selleks volitatud isikutele. Kehtiva

§ 36

lg 2 kohustab maksumaksjat pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente. 28. Kaebaja on õigesti märkinud, et tulu on

suhtes määratlemata mõiste ning et tuluna on käsitletav tagastamatu sissetulek. Kuid kaebaja ei ole käesolevas maksuasjas tõendanud, et tema on saadud sissetuleku tagastanud ja tal puudub maksustatav tulu maksuotsuses määratletud ulatuses. Tõendamiskoormus tulenevalt MKS §-st 150 lg 1 lasub kaebajal, kuid kaebaja ei ole tõendeid esitanud. Arusaamatuks jääb kaebaja väide summade tagastamise osas, millistes ta ei ole tehinguid teinud isiklikes huvides. Kui tehing oli tehtud äriühingu huvides (mille kohta samuti 7 tõendid puuduvad), siis millest üldse tekkis tagastamise kohustus? Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 2-3/155/04 muuhulgas märkinud, et “kassapõhise arvestusprintsiibi korral tuleb tuluna käsitleda mittetagastatavat sissetulekut. Kui esineb raha laekumine, kuid selle raha tagastamine või edasiandmine pole tõendatud, tuleb laekumist pidada tuluks, sõltumata sellest, kas raha saajal oli samaaegselt volitus kellegi esindamiseks või mitte. Tulu tekkimise tuvastamisel on oluline isiku rikastumise fakt, mitte aga rikastumise õiguspärasus, põhjused, eesmärgid ja vorm. Tulu väljaselgitamisel ei oma määravat tähtsust raha andja ja saaja omavahelised suhted, s.h esindusõiguse olemasolu. Esindusõigus ei välista, et esindatava asemel saab tegelikku tulu esindaja”. Vaidlustatud maksuotsuses on mõiste “tulu” määratletud ja põhjendatud, miks maksuhaldur luges A.L. maksustatavaks tuluks off-shore äriühingutest York Investments Ltd ja Mordon Associates Ltd omastatud summad 2 102 116 krooni. Seega on maksuotsus motiveeritud nii MKS § 46 kui HMS § 56 lg 1 tähenduses.

  1. Vaidlustatud maksuotsuses on Põhja maksukeskus põhjendatult järeldanud, et A.L. on tahtlikult jätnud perioodil 1998-2001 deklareerimata osa tulust ja tasumata sellelt tulumaksu. Sellisele järeldusele on maksuhaldur jõudnud kõigi maksumenetluse käigus kogutud tõendite hindamisel: Keskkriminaalpolitsei poolt edastatud teave off-shore äriühingute York Investments Ltd ja Mordon Associates Ltd kohta, A.L. seotus äriühingutega, suurtes summades sularaha väljavõtmine ja omastamine, raha enda arvelduskontole kandmine ja isiklike kulutuste eest tasumine off-shore äriühingute arvelduskontodelt. A.L. tegevus oli eesmärgipärane, mitte juhuslik ja vältas aastaid. Esindussuhte kaudu kontrollis A.L. täielikult ja ainuisikuliselt off-shore äriühingute arvelduskontodel olevaid rahasummasid. Esindussuhte kaudu oli A.L.l võimalik saadud tulu varjata ja maksude tasumisest kõrvale hoida. Sellest tulenevalt on maksu määramine MKS § 90 lg 1 sätestatud 6-aastase tähtaja jooksul põhjendatud.
  2. Õige on kaebaja väide, et Maksu- ja Tolliameti vaideotsusega vähendati tasumisele kuuluvat maksusummat. Maksu- ja Tolliameti vaideotsusega jäi lõplikuks maksusummaks 570 875 krooni. Muudetud intressisumma väljatoomiseks vaideotsuses puudus vajadus, kuna tegemist on MKS kohaselt kõrvalkohustusega ja vaideotsusega muudetud põhimaksu summa sisestamisel A.L. tulumaksu ja intressi elektroonilisse andmebaasi korrigeerib intressikohustuse vastav programm automaatselt. A.L. intressikohustus ongi korrigeeritud vastavalt vaideotsusele ja tasumisele kuuluv intress on 17.06.2005 seisuga 369 162 krooni. Intressi kujunemine on kajastatud A.L. intressi kontokaardil. Teavet intressikohustuse suuruse kohta on vastavalt MKS § 14 lg 1 võimalik maksumaksjal alati küsida maksuhaldurilt. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Maksuhaldur leidis, et kaebaja on jätnud 1998-2001 maksustamisperioodidel deklareerimata maksuotsuses toodud tulu ja tasumata tulumaksu.

(1993.a.) § 9 lg 1 p 1 kohaselt kuulus tuluallikast sõltumata kogu maksumaksja tulu maksustamisele, sealhulgas palk ja muud tasud.

(1999.a.) § 12 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas palgatulu ja muud tulud. Tulumaksuseaduses (1993,1999) ei ole defineeritud tulu mõistet. Kassapõhise arvestusprintsiibi korral tuleb tuluna käsitleda mittetagastatvat sissetulekut (Riigikohtu otsus 3-3-1-55-02 p 13). Tuluga ei ole tegemist juhul, kui esindaja võtab sularaha esindatava pangaarvelt ja toimetab selle edasi esindatavale. Kuid kui raha laekumine on, ent raha tagastamine või edasi andmine ei ole tõendatud, tuleb 8 laekumist pidada tuluks, sõltumata sellest, kas raha saajal oli samaaegselt volitus kellegi esindamiseks või mitte.

  1. Asjas ei ole vaidlust selles, et York Investments Ltd omas Hansapangas arvelduskontot nr xxxxxxxxxx (perioodil 23.04.1997 - 16.12.2003) ning Mordon Associates Ltd arvelduskontot nr xxxxxxxxxx (perioodil 05.09.1997 - 16.12.2003) ning A.L. oli nimetatud äriühingute volitatud esindaja ja nimetatud arvelduskontode allkirjaõiguslik isik ning omas kontrollitaval perioodil 1998- 2001 juurdepääsu nendele arvelduskontodele.
  2. Vaidlustatud maksuotsuses on leitud, et A.L. on perioodil 1998 - 2001 York Investments Ltd arvelduskontolt nr xxxxxxxxx ja Mordon Associates Ltd arvelduskontolt nr xxxxxxxxx sularahas välja võtnud ning isiklike kulutuste eest tasutud kokku 2 201 116 krooni. Vaideotsuses vähendati maksustatavat summat 5446 krooni võrra. A.L. ei ole kohtule esitatud kaebuses eitanud toodud summas sularaha väljavõtmist ja isiklike kulutuste eest tasumist ega seda vaidlustanud. Vaidlus käib selle üle, kas maksuotsuses (vaideotsusega vähendatud suuruses) märgitud rahasumma saajaks tuleb pidada A.L.t isiklikult või tuleb raha saajaks pidada äriühinguid York Investments Ltd ja Mordon Associates Ltd ning kas maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et raha jäi A.L. kätte nõnda, et laekumist saab käsitleda tema maksustatava tuluna.
  3. Kaebuses leiab A.L., et talle isiklikult ei ole maksuotsuses märgitud rahasummad laekunud, sest nimetatud äriühingute arvelduskontodelt sularaha väljavõttes tegutses ta nimetatud äriühingute esindajana. Kaebaja väidab, et ta on arvelduskontodelt väljavõetud summad üle andnud nimetatud äriühingute tegevust juhtinud ja äriühinguid kontrollinud isikule O.C.ile. Kohtuistungil kinnitas A.L. vande all, et kogu raha, mis erinevad äriühingud on maksuotsuses märgitud äriühingutesse pannud, on O.C. tagasi saanud (II kd lk 11). Seega tuleb kohtul selgitada, kas maksuhaldur on õigesti leidnud, et kaebuse esitaja ei ole maksuotsuses märgitud summat O.C.ile edasi andnud, seega nimetatud äriühingutele tagastanud.
  4. A.L. on maksumenetluses Põhja maksukeskusele 26.08.2004 antud protokollitud suulistes selgitustes (I kd lk 185-187) öelnud, et äriühingud York Investments Ltd ning Mordon Associates Ltd loodi eesmärgil teha finantstehinguid teiste välisfirmadega. Samas on A.L. öelnud, et tema ei omanud nimetatud tehingute osas ülevaadet. Samas protokollis on A.L. selgitanud, et mõlemal äriühingul olid direktorfirmad, kellede nime ta ei mäleta. Ta ei osanud nimetada ka isikut, kes teda konkreetselt isiklikult volitas nimetatud äriühingute allkirjaõiguslikuks isikuks. Samuti on A.L. öelnud, et ta ei mäleta isikuid, kes konkreetselt nimetatud äriühinguid juhtisid, et nad vaheldusid aja jooksul. A.L. on öelnud, et sularaha, mille ta on nimetatud äriühingute arveldusarvetelt välja võtnud, on ta arvatavasti andnud kellelegi edasi ning et ta toob selle kohta tõendid. 14.10.2004 Põhja maksukeskuses protokollitud selgitustes (I kd lk 190-192) on A.L. väitnud, et York Investments Ltd ning Mordon Associates Ltd Hansapangas avatud arvelduskontodelt perioodil 1998-2001 väljavõetud sularaha on ta andnud üle O.C.ile ja seda nimetatud isiku viibimisel Eestis. Ning et et ta sai O.C.iga tuttavaks ilmselt välismaisel konverentsil. A.L. sõnul ei ole sularaha üleandmise-vastuvõtmise akte aga vormistatud. Samas selgituste protokollis on A.L. kinnitanud, et äriühingute York Investments Ltd ning Mordon Associates Ltd arvelduskontode kaudu isiklike arvete tasumiseks, ülekannete tegemiseks ning kaardimaksete teostamiseks oli tal ta O.C.i kui York Investments Ltd ning Mordon Associates Ltd omaniku 9 suuline nõusolek. A.L. on kinnitanud, et kuna nimetatud äriühingute arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite puhul on tegemist O.C.i isikliku rahaga, siis ei ole tal esitada mingeid kirjalikke dokumente, mis tõendaksid O.C.i poolset volitust A.L.le York Investments Ltd ning Mordon Associates Ltd nimel avatud arvelduskontode kasutamiseks. Samas on A.L. öelnud, et pankades volitas teda allkirjaõiguslikuks isikuks nimetatud äriühingute varidirektorid. Seega on kaebaja andnud 26.08.2004 ja 14.10.2004 suulistes selgitustes vastuolulisi selgitusi. Kaebuse esitaja põhjendas erinevusi Põhja maksukeskusele antud 26.08.2004 ja 14.10.2004 suulistes selgitustes kohtuistungil vande all sellega, et 26.08.2004 ta kartis. Ta käis korduvalt ülekuulamisel kriminaalasjas, mis ei olnud temaga seotud. Samuti käis ta kohtus tunnistamas. Kuna see maksuasi tuli otsa, siis ta ei julgenud öelda enam ühtegi nime ega midagi. Kaebaja leidis, et ta ei ütleks, et ta valetas, igasuguste off-shore firmade nimed on sarnased, ta ilmselt ei mäletanud, milliste firmadega on tegemist. Ta töötas aastaid maksuvabade firmade müüja R. K. juures. Kohus leiab, et vastuolude tõttu on kaebaja 26.08.2004 ja 14.10.2004 selgitused ebausaldusväärsed ning kaebaja kohtuistungil toodud põhjendused ei muuda tema vastuolulisi selgitusi usaldusväärseteks.
  5. 14.10.2004 on A.L. andnud Põhja maksukeskusele O.C.i kontaktandmed ning kinnitanud, et nimetatud isik on nõus andma Põhja maksukeskusele omapoolseid selgitusi (I kd lk 190). 15.10.2004 edastati Põhja maksukeskuse poolt e-posti teel O.C.ile küsimused, millega sooviti saada kinnitust A.L. 14.10.2004 esitatud väidetele. Samas sooviti O.C.i poolseid kirjalikke tõendeid, mis kinnitaksid tema seotust äriühingutega York Investments Ltd ning Mordon Associates Ltd (I kd lk. 198, 203). Asja materjalidest nähtuvalt on O.C. 20.10.2004 esitanud Põhja maksukeskusele selgituse, milles on kinnitanud, et ta omas viimaste aastate jooksul 90-ndate lõpus pangakontosid off-shore firmade nimel ja A.L. oli nende kontode eest vastutav ja O.C.i loal võis ta kasutada summasid ka enda tarbeks (I kd lk 200, 205). Kohtuistungil andis tunnistaja O.C. Rasmussen ütlusi, mille kohaselt asutas tema off-shore firmade kaudu äriühingud York Investments Ltd ja Mordon Associates Ltd, kuna ta töötas tol ajal ise panganduses ja ei saanud seetõttu tegeleda oma nime all. Tema oli mõlema äriühingu omanik. Tema käes olid esitajaaktsiad, mis ei kanna konkreetse isiku nime (II kd lk.14). 26.10.2004 on O.C. saatnud faksi teel Põhja maksukeskusele Mordon Associates Ltd esitajaaktsia koopia (I kd lk 202) eesmärgiga tõendada oma seotust nimetatud äriühinguga. Nimetatud dokumendist nähtuvalt on Mordon Associates Ltd registreeritud Briti Neitsisaartel (British Virgin Islands) (I kd lk 179). Vastavalt Mordon Associates Ltd poolt A.L.le väljastatud volikirjale (power of attorney) on nimetatud äriühing registreeritud Dominikaani Ühenduses (The Commonwealth of Dominica) (I kd lk 175-177). 13.12.2004 esitatud vastuväites kontrollaktile (I kd lk 219-226) on A.L. selgitanud, et O.C.i poolt 26.10.2004 saadetud esitajaaktsia esitati sellisel kujul põhjusel, et Dominikaani Vabariigis registreeritud Mordon Associates Ltd omanikuks oli O.C. ka läbi Briti Neitsisaartel registreeritud Mordon Associates Ltd. Samuti oli O.C.il otsene osalus Dominikaani Vabariigis registreeritud Mordon Associates Ltd-s. Kuna maksuhaldur ei täpsustanud, millises vormis tõendid tuleb 10 esitada, esitati dokument, millele oli märgitud Briti Neitsisaartel registreeritud Mordon Associates Ltd. Vastuväites on A.L. märkinud, et esitab vastuväite lisana O. C. nimel ja eest uue esitajaaktsia, mis tõendab ka O.C.i seotust eelpoolnimetatud äriühinguga. A.L. on Põhja maksukeskusele esitanud Mordon Associates Ltd esitajaaktsia koopia (I kd lk 183). Kohtuistungil esitas tunnistaja O.C. R. Dominikaani Vabariigis registreeritud Mordon Associates Ltd esitajaaktsia algdokumendi ja andis selle esitajaaktsia kohta ütlusi, et Mordon Associates Ltd esitajaaktsiaga on probleem, sest on märgitud nagu ta oleks Briti Neitsisaartel asuv firma, aga ta ei ole seda. Mordon Associates Ltd on Dominika jurisdiktsiooniga. Ta asub Dominikal, mitte Briti Neitsisaartel. Tunnistaja ütles, et tema ei tea, et asuks samanimeline äriühing Briti Neitsisaartel. Selle vea tegi see firma, kes selle firma asutas ja need dokumendid välja kirjutas. Tunnistaja märkas seda alles aastaid hiljem. Kuna firma töötas sellel ajal, siis ta ei pööranud sellele tähelepanu. Tunnistaja kinnitas, et see on ainus Mordon Associates Ltd esitajaaktsia, mis kunagi on tema käes olnud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli see esitajaaktsia A.L. käes umbes 1997 aasta teisel poolel, kui avati kontosid. 13.12.2004 Põhja maksukeskusele A.L. poolt O.C.i nimel ja eest esitatud Mordon Associates Ltd esitajaaktsia koopia kohta kinnitas tunnistaja O.C., et ta näeb seda esimest korda ja arvas, et tõenäoliselt on pank palunud firmalt uut ja õiget aktsiat (II kd lk.14-15). A.L. andis tema poolt 13.12.2004 O.C.i nimel ja eest Põhja maksukeskusele esitatud Mordon Associates Ltd esitajaaktsia koopia kohta kohtuistungil vande all seletuse, et O.C. ütles õigesti, et ta ei ole seda esitajaaktsiat näinud. Selle sai A.L. ise. Kui A.L. nägi, et O.C.i poolt Põhja maksukeskusele saadetud Mordon Associates Ltd esitajaaktsia ei ole mitte Dominika, vaid Neitsisaarte firma, pöördus ta aktsia saamiseks M.Garvini poole ja palus anda välja uus aktsia, kus oleks õige maa ja faksida see maksuametile. O.C. ei teadnud, et ta lasi saata uue aktsia koopia (II kd lk.20). Seega on kaebaja ja tunnistaja esitanud maksumenetluses O.C.i osaluse tõendamiseks äriühingus Mordon Associates Ltd erinevaid esitajaaktsiaid ja andnud vastuolulisi selgitusi äriühingu Mordon Associates Ltd asukoha kohta ja O.C.i osaluse kohta Briti Neitsisaartel asuvas äriühingus Mordon Associates Ltd. Eeltoodut arvestades ei ole kaebaja seletus ja tunnistaja ütlused usaldusväärseteks tõenditeks tõendamaks O.C.i osalust äriühingus Mordon Associates Ltd. Samuti ei tõenda esitatud esitajaaktsiad O.C.i osalust äriühingus Mordon Associates Ltd ka põhjusel, et nendest aktsiatest ei nähtu, et nad oleksid nimeliselt O.C.ile väljastatud. Ning kuna Mordon Associates Ltd esitajaaktsiat oli võimalik kaebajal saada kohtuistungil kirjeldatud viisil, ei tõenda esitajaaktsia ka sel põhjusel usaldusväärselt selle esitaja osalust esitajaaktsial märgitud äriühingus.
  6. Tunnistaja O.C. R. esitas kohtuistungil kohtule ka York Investments Ltd tunnistuse ja kaks York Investments Ltd 07.04.1997 esitajaaktsiat (II kd lk. 7b ja 7c), mida maksuhaldurile maksumenetluse käigus ei olnud esitatud, kuigi Põhja maksukeskuse 15.10.2004 kirjaga (I kd lk198,203) paluti O.C.il esitada kõik olemaolevad kirjalikud originaaldokumendid või muud tõestusmaterjalid, mis kinnitavad A.L. väiteid, et Mordon Associates Ltd ja York Investments Ltd kontodel olevad vahendid kuuluvad O.C.ile. O.C. on sellele kirjale ja 20.10.2004 Põhja maksukeskuses 20.10.2004 toimunud kohtumisel nõutule vastuseks saatnud 26.10.2004 faksi teel Mordon Associates Ltd esitajaaktsia koopia (I kd lk 202). Kaebaja esindaja vandeadvokaat Ain Alvin on 05.05.2006 kohtule adresseeritud kirjas märkinud, et ta informeerib kohut, et kaebaja A.L.l ei ole olnud võimalik (vähemalt senini) saada täiendavaid dokumente, mida asjassepuutuvalt võiks kohtule esitada. Küll on vastav päring tunnistajale tehtud (I kd lk 29011 291). O.C. andis York Investments Ltd esitajaaktsiate esitamise kohta alles 26.septembri 2006 kohtuistungil ütlusi, et need dokumendid olid ühe kohaliku panga seifis ja ta ei pääsenud neile dokumentidele seetõttu ligi. Pääses alles järgmine kord kui ta Šveitsist Luksemburgi tagasi läks. Kohus leiab, et kui tunnistajal olid alates 1997.aastast olemas York Investments Ltd esitajaaktsiad ja tema arvates tõendavad need tema osalust nimetatud äriühingus, siis ei ole millegagi põhjendatav asjaolu, et ei tunnistaja ega kaebaja ei ole maksumenetluses nende olemasolu isegi mitte maininud. Lisaks eeltoodud asjaolule jääb kohus seisukohale, et York Investments Ltd esitajaaktsiad ei tõenda ilma teiste tõendite toetuseta piisavalt O.C.i osalust äriühingus York Investments Ltd, kuna ka nendest aktsiatest ei nähtu, et nad oleksid nimeliselt O.C.ile väljastatud. Tunnistaja kinnitas, et peale esitajaaktsiate ei ole tal ühtegi dokumenti, mis tõendaksid tema seaduslikku õigust nendele äriühingutele (II kd lk.16).
  7. Maksuotsuses on kindlaks tehtud, et York Investments Ltd ning Mordon Associates Ltd nimel Hansapangas avatud arvelduskontodest ei nähtunud, et O.C. oleks nimetatud äriühingute arvelduskontode kaudu kontrollitaval perioodil tehinguid teinud ega muul moel nimetatud äriühingutega seotud olnud. Nimetatud äriühingute arvelduskontodelt ei kajastu ka O.C.i kui väidetava rahastaja rahalised sissemaksed. Kaebaja ei ole seda asjaolu kahtluse alla seadnud ega vaidlustanud.
  8. Hansapanga 17.05.2005 kirjas nr 200.203-032/016322-2 on märgitud, et A.L. omab York Investments Ltd arvelduskonto nr xxxxxxxx kasutamise õigust internetipangas ja on konto juures allkirjaõiguslik isik ning omas ja Mordon Associates Ltd arvelduskonto nr xxxxxxxx (suletud 13.03.2005) juures allkirjaõigust. O.C. (sündinud xx xx xxxx) seotust firmadega York Investments Ltd ja Mordon Associates Ltd. Hansapank ei ole tuvastanud.
  9. Hinnates eeltoodud tõendeid leiab kohus, et ükski neist iseseisvalt ega vastastikuses seoses ja koosmõjus ei kinnita usaldusväärselt O.C.i seost äriühingutega York Investments Ltd ja Mordon Associates Ltd. Seega on on vaidlustatud maksuotsuses ja vaideotsuses õigesti leitud, et ei ole tõendatud O.C.i seotus äriühingutega York Investments Ltd ja Mordon Associates Ltd.
  10. Seega, kuna ei ole tõendatud O.C.i seotus äriühingutega York Investments Ltd ja Mordon Associates Ltd, siis kui ka leiab tõendamist asjaolu, et A.L. on maksuotsuses märgitud rahasumma O.C.ile üle andnud, ei saa sellest teha järeldust, et raha saajaks tuleb pidada äriühinguid York Investments Ltd ja Mordon Associates Ltd.
  11. Kohus leiab, et tegelikult ei ole usaldusväärselt tõendatud ka maksuotsuses märgitud rahasumma üleandmine O.C.ile. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. A.L. on maksumenetluses Põhja maksukeskusele 26.08.2004 antud protokollitud suulistes selgitustes öelnud, et sularaha, mille ta on äriühingute York Investments Ltd ning Mordon Associates Ltd arveldusarvetelt välja võtnud, on ta arvatavasti andnud kellelegi edasi ning et ta toob selle kohta tõendid. Maksumenetluses ei ole A.L. esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit York Investments Ltd ning Mordon Associates Ltd arveldusarvetelt saadud raha üleandmise kohta. Kohtuistungil kinnitasid nii A.L. kui tunnistaja O.C. R., et ühtegi dokumentaalset tõendit raha üleandmise vastuvõtmise kohta vormistatud ei ole (II kd lk.11,12,17,18,19). A.L. seletuse 12 kohaselt oli tema jaoks sularaha kellelegi andmine väga tavaline. Kui ta töötas R. K. juures, siis sai väga palju sularaha antud ja see, et see toimus ilma allkirjata, see oli ka tavaline (II kd lk.12). Seega on ainsateks tõenditeks, mis peaksid tõendama A.L. poolt maksuotsuses märgitud rahasumma üleandmist O.C.ile maksumenetluses kogutud tõendid ja kaebaja vande all antud seletus ning tunnistaja ütlused kohtuistungil.
  12. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja märkinud, et maksuotsuses nimetatud äriühingute arvelduskontodelt väljavõetud summad on ta üle andnud äriühingute tegevust juhtinud ja äriühinguid kontrollinud isikule, O.C.ile. Põhja maksukeskuses protokollitud selgitustes 14.10.2004 ( I kd lk 190-192) on A.L. väitnud, et York Investments Ltd ning Mordon Associates Ltd Hansapangas avatud arvelduskontodelt perioodil 1998-2001 väljavõetud sularaha on ta andnud üle O.C.’ile ja seda nimetatud isiku viibimisel Eestis. 13.12.2004 esitatud vastuväites kontrollaktile punktis 3.1.4 on A.L. kirjutanud, et O.C. käis perioodil 1998-2001 korduvalt Eesti Vabariigis (I kd lk.221). Piirivalveameti 17.05.2005 kirjas nr 9.1-15-9/133 on märgitud, et Piirivalveameti käsutuses olevas piiriületuse andmekogus ei ole fikseeritud O.C.i (sünd xx xx xxxx) piiriületusi, kuid on olemas informatsioon O.C. R. (sünd xx xx xxxx piiriületuste kohta. Kirjale lisatud piiriületuste andmekogust tehtud väljavõttest nähtuvalt ei ole O.C. R. Eestis enne 05.12.2000 käinud. Samast väljavõttest nähtuvalt on ta viibinud Eestis 05-07.12.2000, 2729.03.2001, 23-24.05.2001 ja 26-30.10.2001 (I kd lk. 235-236). Seega on A.L. maksumenetluses esitatud selgitused ja väited O.C.ile aastatel 1998-2000 (kuni 05.12.2000) raha Eestis üleandmisest vastusolus Piirivalveameti 17.05.2005 kirjas nr 9.1-15-9/133 ja selle lisas märgituga. Eeltoodust nähtuvalt on A.L. maksumenetluses andnud valeütlusi selle kohta, et O.C. käis perioodil 1998-2000 korduvalt Eesti Vabariigis ja ta andis York Investments Ltd ning Mordon Associates Ltd Hansapangas avatud arvelduskontodelt perioodil 1998-2000 väljavõetud sularaha üle O.C.ile tema viibimisel Eestis. See asjaolu kahandab kohtu hinnangul ka A.L. kohtuistungil vande all antud seletuse usaldusväärsust.
  13. A.L. kohtuistungil antud seletus O.C.ile aastatel 1998-2000 raha üleandmise kohta ei lange kokku tema maksumenetluses antud selgitustega. Nimelt seletas A.L. kohtuistungil, et O.C. oli Eestis esimest korda 2000 aastal. Ta ei andnudki alati raha üle O.C.ile vaid 1998-2000 aastatel andis sularaha ja tegi ka ülekandeid P. H.le ja M. G.le, mis nad rahaga edasi tegid seda ta ei tea. Edasi seletas A.L., et ta andis raha kas P. H. või M. G. kätte ja nemad andsid selle O.C.ile edasi. Tema ei oma ülevaadet kuidas P. H. raha üle andis. Kõik asjasse puutuvad isikud on rahul (II kd lk.10-13). Maksumenetluses ei ole A.L. kordagi väitnud, et ta andis äriühingute York Investments Ltd ning Mordon Associates Ltd Hansapangas avatud arvelduskontodelt saadud raha P. H.le või M. G.le.
  14. Kuna kaebaja A.L. on andnud maksumenetluses ja kohtus erinevaid selgitusi O.C.ile aastatel 1998-2000 raha üleandmisese kohta, kusjuures maksumenetluses antud selgitused on ümber lükatud Piirivalveameti 17.05.2005 kirja nr 9.1-15-9/133 lisas märgituga, ei pea kohus kaebaja seletust O.C.ile aastatel 1998-2000 raha üleandmisese kohta usaldusväärseks tõendiks.
  15. Kaebaja seletuse ja tunnistaja ütluste usaldusväärsust kahandab ka see, et kaebaja väitis oma seletuses, et ta tutvustas P. H. ja O.C.it omavahel 1996.aastal Londonis, siis oli omavahel juttu ka sellest, et O.C. võiks Eestisse investeerida. 1997.aaasta alguses palus O.C. A.L.l tellida firma, et selle kaudu Eestisse börsile siseneda. O.C. tegi volitused A.L.le ja P. H.ile. Samas tunnistaja O.C. 13 R. kinnitas kohtuistungil kaks korda, et ta kohtus P. H. Londonis
  16. aastal. O.C. R. andis kohtus ütlusi, et A.L. võttis sularaha välja ja andis selle P. H.e ja tema tõi raha tunnistajale. Samuti ütles tunnistaja, et ta oli lubanud P. H.le suusõnaliselt juurdepääsu kontole. A.L. andis P. H.le õiguse kasutada kontot. Tema tgelikult ei tea kas P. H. sai sealt kontolt raha välja võtta ja mingeid tehinguid teha. Kohus järeldab sellest, et tegelikult ei olnud tunnistajale teada, millal äriühingute York Investments Ltd ning Mordon Associates Ltd arvelduskontod Hansapangas avati ja kas vaidlusalusel perioodil 1998-2001 nimetatud arvelduskontode allkirjaõiguslik isik oli ainult A.L. või oli ka P. H..
  17. Kaebaja maksumenetluses väidetuga, et ta on 1998-2001 väljavõetud sularaha samal perioodil O.C.ile tagastanud, ei lange kokku kaebaja kohtus antud seletus ja tunnistaja ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt andis A.L. talle Eestis üle sularaha 10-12 korda ja see toimus ajavahemikus 2000-2003,2004 (II kd lk.15). A.L. seletas kohtuistungil, et äriühingute arvetelt võetud raha on nüüdseks tagasi makstud. Vähemalt eelmise aasta lõpuks on ta kõik tagastanud. Ta andis seda raha O.C.ile tagasi eelmise aasta lõpus(II kd lk.12). Seega on jutt 2005.aasta lõpust.
  18. Maksumenetluses ja kohtule esitatud kaebuses on kaebaja väitnud, et ta on andnud raha üle O.C.ile. Kohtuistungil tõid kaebaja ja tunnistaja esile uue asjaolu, mida kaebaja maksumenetluses ei olnud avaldanud. Tunnistaja O.C. R. ütluste kohaselt andis A.L. 1999.aasta lõpus või 2000.aasta alguses ühele investorile 1,1 või 1,2 miljonit sularahas, 2001.aastal andis A.L. 650 000 Eesti krooni otse üle M.G. ja 2002 sügisel andis A.L. umbes 1,2 miljonit Eesti krooni kolmandale investorile. A.L. kinnitas kohtuistungil, et andis kahel korral raha investoritele üle, neist ühel korral M.G.. Raha sai ta P. H. käest. Samas seletas A.L., et 1999 aasta lõpus või 2000 aasta alguses ta investorile raha üle ei andnud, seda tegi P. H.. Kohus leiab, et kaebaja eeltoodud seletus ja tunnistaja ütlused investoritele raha andmise kohta ei kinnita kaebaja maksumenetluses ja kohtule esitatud kaebuses esitatud väiteid äriühingute York Investments Ltd ning Mordon Associates Ltd arvelduskontodel olevate summade kuulumise kohta O.C.ile ja O.C.ile arvelduskontodelt saadud raha üleandmise kohta.
  19. Seega tuleb tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates asuda seisukohale, et A.L. ei ole maksuotsuses (vaideotsuses vähendatud suuruses) märgitud York Investments Ltd ja Mordon Associates Ltd arvelduskontodelt saadud laekumist O.C.ile edasi andnud ega äriühingutele York Investments Ltd ja Mordon Associates Ltd tagastanud.
  20. A.L. on 14.10.2004 Põhja maksukeskuse poolt protokollitud suulistes selgitustes ning 31.01.2005 A.L. poolt esitatud arvestuses (I kd lk 251) kinnitanud, et ta kasutas äriühingute York Investments Ltd ning Mordon Associates Ltd arvelduskontodelt välja võetud sularaha isiklikuks otstarbeks ning tasus ka nimetatud arvelduskontode kaudu oma isiklikke arveid. Olukorras, kus raha laekumine kaebajale on tõendatud ja selle üleandmist ei saa pidada tõendatuks, tuleb kohtu hinnangul pidada raha laekumist kaebaja tuluks ja seda sõltumata sellest, kas kaebajal oli samaaegselt volitus York Investments Ltd ning Mordon Associates Ltd esindamiseks või mitte. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et maksuhaldur ei pea tõendama ja tal ei pruugi olla võimalik tõendada, et maksukohustuslane ei ole äriühingu arveldusarvelt saadud laekumisi sularahana üldse kellelegi edasi andnud. Maksuhaldur ja halduskohus saavad võtta seisukoha selle suhtes, kas on tõendatud raha andmine isikule, kellele maksumaksja väidab end olevat raha andnud.
  21. Väär on kaebuse väide, et õigusaktidest ei tulenenud A.L.le füüsilise isikuna kohustust säilitada dokumente ja pidada tulude arvestust. Ka füüsiline isik, kes ei tegelenud ise 14 ettevõtlusega, pidi esitama tuludeklaratsiooni (1993.a.

§ 27

lg 3, 1999

§ 44lg 1).

Deklaratsioonis tuli näidata kulude ja tulude arvestus. Kuna deklaratsioonis ei saanud esitada suvalisi andmeid, pidi füüsiline isik maksustamisperioodil toimunud laekumiste ja väljamaksete kohta teavet talletama. Kuna maksuhaldur peab saama kontrollida deklareeritud andmete õigsust, pidi maksumaksja arvestama ka tulude ja kulude tõendamise vajadusega. Kehtiva

§ 36

lg 2 kohustab maksumaksjat pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente.

  1. Arvestades vaidlustatud summa suurust ei saa pidada usutavaks, et kaebaja ei andnud endale aru, et tal võib tekkida vajadus dokumentaalselt tõendada raha edasiandmist, s.o esitada dokumendid selle kohta, et ta on sularaha O.C.ile üle andnud. Seetõttu puudub kohtu põhjus kahelda selles, et tulumaks on käesoleval juhul jäänud kaebajal deklareerimata ja tasumata tahtlikult, mistõttu oli maksuotsuse tegemisel kohaldatav MKS § 98 lg-s 1 sätestatud kuueaastane aegumistähtaeg. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur õigesti asunud seisukohale, et A.L., jättes saadud tulud maksustamisperioodidel 1998-2001 deklareerimata, on tahtlikult varjanud maksuhalduri eest oma maksukohustust. Tahtlus väljendub antud juhul teadlikus tegevuses - saadud tulude deklareerimata jätmises.
  2. Õige on kaebaja väide, et Maksu- ja Tolliameti vaideotsusega vähendati tasumisele kuuluvat maksusummat. Maksu- ja Tolliameti vaideotsusega jäi lõplikuks maksusummaks 570 875 krooni. Samas ei riku kaebaja õigusi kuidagi asjaolu, et vaideotsuses ei ole välja toodud muudetud intressisummat. Vastustaja on selgitanud, et vaideotsusega muudetud põhimaksu summa sisestamisel A.L. tulumaksu ja intressi elektroonilisse andmebaasi korrigeerib intressikohustuse vastav programm automaatselt. A.L. intressikohustus ongi korrigeeritud vastavalt vaideotsusele. A.L. esindaja A.Alvin möönis kohtuistungil, et vaideotsuses muudetud intressisumma väljatoomata jätmine ei riku kaebaja õigusi.
  3. Eeltoodut arvestades puudub alus vaidlustatud maksuotsuse (vaideotsuses vähendatud summas) ja vaideotsuse tühistamiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Aili Maasik Kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.