2-04-1468/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number Kohus 2-04-1468 Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.10.2006, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend H.K-i hagi S.P vastu 214 390,70 krooni saamiseks Harju Maakohtu 20.02.2006 otsus Kaebuse esitaja, kaebuse liik H.K-i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 28.09.2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H.K, esindaja Stanislav Buldakov Kostja S.P Kolmanda isiku kostja poolel E-A AS, esindaja Marina Smirnova RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20.02.2006 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2. Välja mõista S.P-lt (ik xxxxxxxxxxx, eluk x) H.Ki (ik xxxxxxxxxxx, eluk x ) 214 390,70 (kakssada neliteist tuhat kolmsada üheksakümmend ) krooni ja 70 senti tagastamata laenu ja viivist.
3. Välja mõista S.Plt menetluskulusid 33 000 (kolmkümmend kolm tuhat) krooni, millest riigilõiv on 24 000 krooni ja õigusabikulud 9 000 krooni H.Ki kasuks
4. Apellatsioonkaebus rahuldada. Otsuse peale võib esitada kättetoimetamisest alates. kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse Hageja nõue ja selle põhjendused
5. H.K esitas 28.10.2004 hagi S.P vastu võlgnevuse 214 390,70 krooni saamiseks. Hagi kohaselt andis hageja 22.02.2001 kostjale laenu summas 7225 USD (124 831 krooni), mida kostja kohustus tagastama 06.03.
6. Kostja ei ole raha hagejale tagastanud. Pooled olid kokku leppinud viivises 1% päevas võlgnetavalt summalt. Seisuga 27.10.2004 moodustas kostja viivis 96 092,50 USD. Lähtudes hea usu põhimõttest vähendas hageja kostjalt nõutavat viivist 89 559,70 kroonini. Kostja vastus
7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuna laenusumma tagastati E-A AS poolt. 22.02.2001 pöördus E-A AS-i endine juhataja G. N kostja poole palvega vormistada E-A AS-ile laen summas 7 000 USD. Ettepaneku vormistada laen kostja allkirjaga tegi hageja. Hageja andis laenu selle tingimusega, et laenusumma tagastatakse koos intressiga 8% kuus (s.o 225 USD). Kostja kirjutas allkirja laenusumma 7 225 USD saamise kohta. G.N andis kostaje võlakirja E-A AS poolt. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel seisukoht
8. Menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel kaasatud E-A AS palus jätta hagi rahuldamata, kuna laen on täielikult tagastatud. Kolmas isik laenas kostja kaudu hagejalt 7225 USA dollarit, mis tagastati hagejale 07.12.
9. Kuivõrd laenu tagastamisega viivitati 276 päeva, tasus kolmas isik viivist 344 533,55 krooni (1 248,31 krooni x 276 päeva). Kokku tagastati hagejale 469 364,55 krooni. Laenu tagastas kolmas isik järgnevalt: 07.12.2001 kassa väljamineku orderi alusel 10 000 USD (176 753 krooni, s.h 124 831 krooni laen ja 51 922 krooni viivist); 10.12.2001 kassa väljamineku orderi alusel 155 000 krooni viivist; 11.12.2001 kassa väljamineku orderi alusel 115 000 krooni viivist; 21.12.2001 kassa väljamineku orderi alusel 3 000 USD (52 830 krooni, sh 22 611,55 krooni viivis ja 30 218,45 krooni teise laenu kustutamiseks). Maakohtu põhjendused
10. Harju Maakohus jättis 20.02.2006 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjendustel ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja laenas hagejalt 7 225 USD, tagastamise tähtajaga 06.03.2001, viivisega 1% päevas viivitatud summalt (t.lk 10-11). Seega on hageja ja kostja vahel võlasuhe. Asjaolu, et kostja laenas raha edasi (t lk 24) ei vabasta kostjat kohustusest hageja ees. Võlgnikuks antud suhtes on siiski kostja.
11. Pooltel on vaidlus selles, kas laen on tagastatud. Kostja ja kolmanda isiku väidetel tagastas kolmas isik kostja eest laenu (t.lk 52-55, 67-70). Hage eitas seda ja leidis, et kolmas isik tasus enda võlgnevuse hageja ees. Vaidlust ei ole selles, et hagejal ja kolmandal isikul olid võlasuhted (t.lk 78-79). Tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 sätestab, et võetud kohustis tuleb täita nõuetekohaset viisil, § 174 järgi on kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine lubamatu. Kolmas isik selgitas, et tema tahe oli suunatud kostja võla tasumisele. Hagejal on õigus, et kolmanda isiku poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et kolmas isik oleks tasunud kostja võla, kuid antud situatsioonis loeb kolmanda isiku tahe kuivõrd TsÜS § 61 järgi on tehingus oluline isiku tahe. Kui kolmas isik on soovinud tasuda kostja võlgnevuse, siis tuleb seda vastavalt ka käsitleda. TsK § 175 lg 2 kohaselt kui seadusest, lepingust või kohustise olemusest ei tulene kohustus täita kohustis isiklikult, on kreeditor kohustatud võlgniku eest kolmanda isiku poolt pakutud täitmine vastu võtma. Antud kohustis ei ole isiklik kohustis. Seega ei saa hageja keelduda vastu võtmast kolmanda isiku täitmist võlgniku eest. Kohustis on täidetud hilinemisega, kuid kolmas isik selgitas, et ta tasus ka lepingujärgse viivise. Hageja ei ole viivise arvestust vaidlustanud. Samuti ei ole hageja vaidlustanud, et ta on selle raha kätte saanud. Kohus asus seisukohale, et hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus, sest TsK § 233 kohaselt kohustis lõpeb täitmisega. Apellatsioonkaebuse põhjendused
12. Hageja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja nõustub põhimõtteliselt kohtuotsuse õigusliku põhjendusega, kuid siiski leiab, et kohus järeldas vastavate tõendite olemasoluta, et ärikolledžil oli tahe maksta ära kostja võlg. Sellise tahte olemasolust rääkis ärikolledži lepinguline esindaja, kelle ütlused aga TsMS § 229 järgi tõendiks pole. Tõendiks võib olla menetlusosalise vande all antud seletus. Kuna ärikolledži poolt raha tagastamisel ei selgitatud, et see on kostja võla kustutamiseks ning maksedokumentidel sellekohane märge puudub, kuid samas olid ärikolledžil võlakohustused hageja ees, pidas hageja seda ärikolledži poolt oma võla tagastamiseks. Kuna kostja oli ärikolledži pearaamatupidajaks, oleks ta kahtlemata märkinud kassaorderitele, et tagastatakse tema võlga. Kohtule esitatud 4 kassa väljamineku orderit ei ole seotud kostja laenuga, kuna seal näidatud summad ei ühti kostja laenusummaga. Laenu tagastamisega viivitati 07.12.2001 seisuga 275 päeva, mis teeb viiviseks 19 868,75 USA dollarit. Koos põhivõlaga pidi kostja 07.12.2001 tagastama 27 093,75 USA dollarit, kuid orderite kohaselt on välja makstud 28 396,68 USA dollarit. Apellatsioonkaebuse vastused
13. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Laen tagastati 2001 detsembri jooksul, kuid kostja lahkus ärikolleedžist 30.11.2001 ja andis kõik raamatupidamisega seotud dokumendid G.N. hagejal oli õigus nõuda, et maksedokumendile märgitakse raha väljamaksmise alus.
14. Kolmas isik ei nõustu apellatsioonkaebusega ja leiab, et kui hageja arvab, et kolmas isik tasus 469 365,55 krooni oma võla kustutamiseks, peab hageja tõendama, millise konkreetse võla kolmas isik tagastas. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
16. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel oli võlasuhe. Vaidlus oli pooltel selles, kas kostja poolt võetud laen on hagejale tagastatud. Ringkonnakohus leiab, et asjas kogutud tõenditega ei ole leidnud kinnitust, et kolmas isik oleks tasunud hagejale kostja võlgnevuse. Hageja on apellatsioonkaebuses õigesti märkinud, et ärikolledži poolt raha tagastamisel ei selgitatud, et see on kostja võla kustutamiseks. Maksedokumentidel sellekohane märge puudub ja samas olid ärikolledžil endal võlakohustused hageja ees ning hageja pidas seda ärikolledži poolt oma võla tagastamiseks. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kolmandal isikul olid võlakohustused hageja ees. Laenu tagastamise kirjaliku tõendina esitasid kostja ja kolmas isik neli kassa väljamineku orderit. Neil ei ole mingit märget, et tegemist on kostja laenu tagastamisega. Veenev on hageja väide, mille kohaselt ei ole orderid seotud P poolt saadud laenuga, sest orderite peal näidatud summa ei läinud kokku kostja laenusummaga. Laenu tagastamisega oli viivitatud seisuga 07.12.2001 275 päeva ja seega oli viivis 19 868,75 USD ning koos põhivõlaga pidi kostja tagastama 27 093,75 krooni. Nende orderite kohaselt on välja makstud 28 396,68 USD.
17. Maakohus eksis, kui tuvastas kolmanda isiku tahte tasuda hageja ees kostja võla ja leidis, et kolmas isik seda tegi. Asja lahendamisel tuli analüüsida väidetavalt kostja eest kohustuse täitnud kolmanda isiku tahteavaldust ning selgitada, kelle kohustuse katteks soovis ta raha maksta, kas enda või kostja. Vaidlust ei ole, et kolmas isik hagejale makseid tegi. Õige on apellandi väide, et maakohus järeldas vastavate tõendite olemasoluta, et ärikolledžil oli tahe ära maksta kostja võlg, kuid mitte kustutada enda võlgnevust. Kohus järeldas seda kolmanda isiku lepingulise esindaja seletusest, mis ei ole tõendiks asjas. Kuna esitatud kirjalikud tõendid käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ei kinnita piisavalt, et tegemist oli kostja võla kustutamisega kolmanda isiku poolt, tuleb hagi kostja vastu uue otsusega rahuldada.
18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (s.t enne 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja esitas menetluskulude väljamõistmise taotluse (riigilõiv 2x 12 000 krooni ja õigusabikulud kahes kohtuastmes kokku 9 000 krooni), milline kuulub TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel rahuldamisele ning 33 000 krooni kostjalt hageja apellatsioonkaebuse rahuldamisel ja uue otsusega hagi rahuldamisel väljamõistmisele. U.Loonurm M.Klaar U.Reinola