2-04-291/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-291 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Mart Reino Tsiviilasi T.Li hagi AS I.E.K vastu 59 000 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23.02.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.Li apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
3. september
4. a, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T.L, tema esindaja Katrin Johanson, kostja AS-i I.E.K, esindaja Allan Habicht RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 23.02.2006 otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagi asjaolud ja hageja nõue
5. Hageja esitas 22.01.2004 (postitatud 21.01.2004) hagi kostja vastu kindlustushüvitise 59 000 krooni saamiseks. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 11.07.2001 sõidukikindlustuse lepingu hageja kasutuses ning AS-i Hansa Liising Eesti omandis oleva sõiduki Mercedes S350 TD A ning selle lisavarustuse kindlustamiseks kindlustusperioodiga 11.07.2001 kuni 10.07.
6. Kindlustusandja väljastas kindlustuspoliisi nr
7. Lepingu lahutamatuteks osadeks olid kindlustustingimused TS 20011 ja ÜU
8. Soodustatud isikuks oli lepingu järgi sõiduki omanik AS Hansa Liising Eesti. Lepingu kohaselt oli sõiduki kindlustusväärtuseks 450 000 krooni ja lisavarustuse kindlustusväärtuseks 85 000 krooni. Lisavarustuse kindlustuskaitse eest tasus hageja täiendavat kindlustuspreemiat. Lisavarustusena oli kindlustusavalduses märgitud stereosüsteem ALPINE, mille hulka kuulus DVD mängija, monitor-TV, tüüner ja konverter; Webasto mootori- ja salongi eelsoojendussüsteem; eemaldatav haakekonks; Xenon kaugtuled ja 18 tollised valuveljed.
9. 20.03.2002 varastati sõiduk x asuvast kaubanduskeskuse parklast. Juhtunu kohta alustati kriminaalmenetlust. 27.06.2002 teatas kostja sõidukikindlustuse hüvitisotsusega, et hüvitab kannatanule AS-ile Hansa Liising Eesti 230 125 krooni. Peale hageja esitatud pretensiooni muutis kostja oma varasemat otsust, teatades 12.09.2002, et hüvitab TS 20011 p 9.5.1 alusel sõiduki vargusest tekkinud kahju, lähtudes sõiduki kontrollitud turuväärtusest. Soodustatud isikule väljamakstud hüvitis ei ennistanud kahju eelset olukorda.
10. Hageja arvates rikkus kostja otsuse tegemisel TS 20011 p 9.
11. Kostja oleks pidanud hüvitama hagejale summa, mille eest oleks hagejal olnud võimalik kahjujuhtumi toimumise ajal soetada asemele samaväärne sõiduk. Hageja hinnangul oli sõiduki turuväärtus varguse hetkel 450 000 krooni ja mitte 381 000 krooni, nagu arvas kostja. Õiglane hüvitis, mis ennistanuks kahju eelse olukorra oleks seega 382 500 krooni, aga mitte 323 500 krooni, mis soodustatud isikule AS-le Hansa Liising Eesti välja maksti. Kostja ei arvestanud kindlustushüvitise määramisel sõiduki lisavarustusega. Kindlustushüvitise ja objekti kindlustusväärtuse kindlaksmääramisel arvestatakse sõiduki standardvarustust, kuid sõidukile paigaldatud lisavarustust tuleb arvestada eraldi. Stereosüsteemi hind selle soetamisel oli 116 740 krooni, mitte 61 950 krooni, nagu märgib kostja ekspert R. M. Süsteemi väärtus varguse hetkel oli 65 000 krooni vastavalt kindlustusavalduses märgitule. Kostjal on hüvitamata täiendavalt lisavarustusena paigaldatud ja kaitse alla võetud lisavarustuse vargusega tekkinud kahju summas 34 000 krooni, millest omavastutuse maha arvates jääb stereosüsteemi eest hüvitiseks 28 900 krooni, millele lisandub saamata jäänud hüvitis valuvelgede eest, kokku 59 000 krooni. Kostja vastuväited
12. Kostja vaidles hagile vastu (tl 68-70). Kostja on tasunud kindlustushüvitise kindlustuslepingule (TS 20011 p-dele 3.1, 3.2, 9.2 ja 9.5.1) vastavas summas. Sõiduki turuväärtus koos kindlustatud lisavarustusega oli varguse hetkel 381 000 krooni. Kostja hüvitamiskohustus piirdub kindlustusobjektiga, milleks oli valmistajatehase komplektsuses sõiduk koos lepingus märgitud lisavarustusega, viimase osas tuleb arvestada poliisil märgitud hüvituspiiri. Xenontuled, Webasto mootori- ja salongi eelsoojendussüsteem ning eemaldatav haakekonks ei olnud kindlustatud. TS 20011 p 9.2 järgi hüvitab kostja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud otsese tegeliku kahju, milleks varguse puhul on sõiduki turuväärtus enne kahjujuhtumit. Hageja poolt esitatud tõendid sõiduki väärtuse kohta ei arvesta eraldi kindlustatud ja kindlustamata lisavarustust.
13. Hagejal ei ole õigust nõuda kindlustushüvitist endale, kuna sõiduki omanikuks ja soodustatud isikuks oli AS Hansa Liising Eesti. 01.03.2002 ostu-müügi ja võla ülekandmise lepingu järgi on hageja oma õigused ja kohustused üle kandnud A. K ja seega ei ole hageja õigustatud hagi esitama. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
14. Harju Maakohus jättis hagi kui põhjendamatu rahuldamata. Kohtule esitatud hageja ja AS Hansa Liising Eesti vahel 10.07.2001 sõlmitud kapitalirendilepingu lisast nähtub, et hageja sõlmis AS-iga Hansa Liising Eesti kapitalirendilepingu sõiduauto Mercedes S350 TD A (reg. nr xxx XXX ) kasutamiseks. Kapitalirendi lepingu lisa p 9.8 järgi on hagejal õigus esitada kindlustusjuhtumi kohta tehtud hüvitisotsusega mittenõustumisel hagi kindlustusandja vastu. Kindlustuslepingu järgi on soodustatud isikuks sõiduki omanik AS Hansa Liising Eesti. Kohus leidis, et kapitalirendilepingu lisa pst 9.8 tulenevalt sisaldab nimetatud leping endas hageja kasuks antud volitusnormi AS Hansa Liising Eesti huvide kaitseks hagi esitamiseks. Kuna hageja ei ole soodustatud isikuks, ei saa ta nõuda kindlustushüvitise maksmist endale. TsMS § 3 lg 1 kohaselt saab isik pöörduda kohtusse 2 üksnes enda õiguste kaitseks. Kuna kindlustuslepingust ei tulene hageja õigust saada kindlustushüvitist, vaid see õigus on vara omanikul, siis saab hageja esitada hagi üksnes vara omaniku õiguste kaitseks, olles ise vara omaniku lepinguliseks esindajaks.
15. Hageja esitas kohtule 01.03.2002 sõlmitud ostu-müügi ja võla ülekandmise lepingu, mille kohaselt on hageja A. K üle andnud kõik vara valdamise ja kasutamisega seotud õigused. Vara omanik oli nimetatud tehinguga nõus, mida tõendab A. K välja antud volikiri. VÕS § 361 kohaselt on liisinglepingu järgi liisinguvõtja õiguseks liisingueseme kasutamine. Hageja on A. K sõlmitud lepinguga sõiduki kasutamise ja vara valdamise õiguse vara omaniku nõusolekul üle andnud kolmandale isikule. Seega ei kehti hageja suhtes enam ka kapitalirendi lepingu p 9.8 sätestatud volitusnorm hagi esitamiseks. Kuna eeltoodu tõttu ei ole hageja õigustatud hagi esitama, tuleb jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused
16. Hageja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja kindlustushüvitisena 59 000 krooni. Kohus kohaldas seadust ebaõigesti ning jättis täielikult välja selgitamata asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja hindamata tõendid. Kahju suuruse jättis kohus kindlaks tegemata. Hageja ja A. K vahel 01.03.2002 sõlmitud lepinguga anti üle vaid kasutusõigus (omandiõigus oli seotud maksete täieliku tasumisega), kapitalirendilepingu pooleks A. K ei saanudki, sest lepingu ese varastati enne kui jõuti vastav leping sõlmida. Kohtul ei olnud alust tugineda VÕS §-le 361, kuna kindlustusleping, kapitalirendileping ning ostu-müügi ja võla ülekandmise leping sõlmiti ja kindlustusjuhtum toimus enne 01.07.
17. Kapitalirendilepingu ja selle lisa kohaselt läks vara omandi- ja nõudeõigus rentnikule üle peale lepingu maksete täielikku tasumist. A.K . antud volikiri tõendab vaid seda, et talle anti üle sõiduki kasutusõigus. Nimetatud isik ei ole kindlustuslepingu pool ja talle ei tekitatud kahju. Kindlustuslepingut ei sõlmitud ka AS Hansa Liising Eesti ja kostja vahel, kindlustusvõtjaks oli hageja.
18. Kapitalirendileping lõppes seoses kindlustusjuhtumi toimumisega. Seega ei pidanud hageja esitama hagi esindades rendileandjat ja alus hüvitise maksmiseks soodustatud isikule oli ära langenud. Seega, olenemata sõiduki vargusest, mis tõi kaasa lepingu ennetähtaegse lõppemise, pidi hageja jätkama kapitalirendilepingu järgsete maksete tasumist AS-ile Hansa Liising Eesti ja leping lõppes peale kindlustusjuhtumit. Seega läks nõudeõigus kindlustushüvitise saamiseks üle soodustatud isikult hagejale ja viimane oli õigustatud esitama hagi. Kostja oli teadlik, et kindlustusjuhtumi toimumisel kasutas sõidukit AS-i Hansa Liising Eesti volituse alusel A. K. Viimane ei saanud üle võtta hageja kohustusi liisingufirma ees, sest sõidukit, mida selle alusel välja osteti, ei olnud. A. K valdas ja kasutas sõidukit kuni 20.03.2002, mil see varastati ning talle ei laienenud hagejale kapitalirendilepinguga antud rentniku volitused kindlustusandjaga suhtlemisel ja nõudeõigus viimase vastu, samuti kapitalirendilepingu järgsete maksete tasumise kohustus. Apellatsioonkaebuse vastus
19. Kostja peab kohtuotsust õigeks. Hagejal ei ole õigus nõuda kindlustushüvitist endale. Kostja tõi eelmenetluse käigus välja, et juhul kui hageja ei esita dokumente, mis tõendaks nõudeõiguse olemasolu, tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja omapoolseid tõendeid nõude omandamise kohta ei esitanud. Kindlustuslepingu järgi tuli hüvitus maksta soodustatud isikule. Kindlustushüvitis maksti välja lepingule vastavas suuruses. Kahjukindlustuse põhimõtteks on tegeliku varalise kahju hüvitamine. Ringkonnakohtu seisukoht 3
20. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud vastustaja esindaja seisukoha kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et kaevatav kohtuotsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 3 tühistada ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus rikkus menetlusnormi määral, mis tingib kohtuotsuse tühistamise.
21. Hageja esitas kindlustusvõtjana kohtule hagi kindlustusandja vastu, paludes kostjalt välja mõista vähemmakstud kindlustushüvitis. Hageja nõue tulenes tema kasutuses olnud ja AS-le Hansa Liising Eesti omandiõiguse alusel kuulunud sõiduki vargusest, s.o 20.03.2002 toimunud kindlustusjuhtumist. 20.04.2004 esitatud vastuses vaidles kostja hagile vastu, leides, et ta on kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täies ulatuses täitnud (tl 68-70). Kohus määras eelistungi toimumise ajaks 13.09.2004, kuid istung lükati hageja taotlusel edasi 06.12.2004 (protokoll tl 116). Nimetatud kuupäeval toimunud eelistungil esitas hageja kohtule 01.03.2002 ostu-müügi- ja võla ülekandmise lepingu (milles oli fikseeritud sõiduki kokkuleppeline hind ja millega lepiti kokku, et A. K võtab hagejalt üle liisingulepingu). Kohus määras uueks eelistungi ajaks 07.03.2005 ning andis hagejale aega ekspertiisi määramise taotluse ja tõendite esitamiseks. Kostja saatis 03.02.2005 kohtule arvamuse hageja poolt 11.01.2005 esitatud materjalide kohta, väites muuhulgas, et hageja ei informeerinud kostjat sõiduki kasutaja muutumisest, kuigi pidi seda kindlustuslepingu tingimuste kohaselt tegema. Mingeid muid seisukohti nimetatud dokument ei sisaldanud (tl 146). 07.03.2005 eelistung lükati edasi, uueks eelistungi ajaks määrati 06.06.2005 (protokoll tl 151). Ka 06.06.2005 toimuma pidanud eelistung lükati edasi, uueks ajaks sai 05.10.2005 (protokoll tl 158). 05.10.2005 eelistung lükati edasi kohtuniku haigestumise tõttu, uueks ajaks määrati 09.11.2005 (tl 166). Hageja taotlusel lükati edasi ka nimetatud eelistung, uueks istungi ajaks määrati 06.02.
22. Vaatamata sellele, et eelmenetlust ei olnud kohus lõpule viinud, peeti märgitud kuupäeval kohtuistung. Ning alles sellel istungil esitas kostja muu kõrval ka vastuväite, milles pani kahtluse alla hageja õiguse nõuda kostjalt kindlustushüvitist („…kui hageja ei esita dokumenti, mis tõendaks, et tema peaks saama hüvitist, siis meil pole alust midagi hüvitada.“). Sellele vastuväitele on hageja istungil ka vastanud ning möönnud, et ta on nõus, kui hüvitis makstakse välja AS-le Hansa Liising Eesti (protokoll tl 190-192). Ülejäänud arutlus hõlmas sõiduki maksumust ja lisavarustuse hinda, mille kohta esitasid pooled oma seisukohti. Maakohus jättis hagi rahuldamata, sest leidis, et hagejal ei olnud alust kindlustushüvitist nõuda endale, samuti puudus tal õigus hageda, sest oli kapitalirendilepingu järgsed õigused loovutanud A. K. Kolleegium nõustub apellandiga, et kohus rikkus otsuse tegemisel menetlusnormi: kohus oleks pidanud andma hagejale võimaluse esitada omapoolseid väiteid ning vajadusel tegema ettepaneku oma nõuet täpsustada. Mõlemale kohtuotsuses viidatud asjaolule ei olnud kostja enne 06.02.2006 kohtuistungit tuginenud.
23. Eeltoodust nähtuvalt jättis maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 164 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt pidi kohus eelmenetluses selgitama välja hageja nõuded, kostja vastuväited ja põhjendused ning tõendid, mida protsessiosalistel on esitada oma väidete kinnitamiseks (sama kohustus tuleneb kehtiva TsMS § 392 lg 1 p-dest 1-4). Sel põhjusel ei ole apellatsioonikohtul võimalik teha ise uut otsust. Tagamaks pooltele õiguse asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas kohtuotsust vaidlustada, tuleb asi saata uueks arutamiseks samale kohtule. Kolleegium ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kohtuotsuse põhjendustes sisalduvatele asjaoludele on kostja tähelepanu juhtinud, kostja 03.02.2005 arvamus sellekohaseid väiteid ei sisaldanud. Kuni vastuväidete esitamiseni ei vajanud nimetatud asjaolud eraldi tõendamist.
24. Kuna ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ning saadab asja uueks 4 läbivaatamiseks samasse kohtusse, siis jaotatakse kohtukulud asja uuel lahendamisel. R.Allikvere Ü.Jänes M.Reino 5