) § 60 lg 1 ja 61 lg 1 sätetele, taotleb hageja hagi esitamisel kostjalt igale lapsele elatusraha väljamõistmist summas 1500 krooni kuus, s.o. kolmele lapsele kokku 4500 krooni kuus. Samuti nõuab hageja
tulenevalt kostjalt enda ülalpidamiseks elatist 1500 krooni kuus kuni noorima lapse K `i kolmeaastaseks saamiseni 31.10.
Kostja ei ole alates jaanuarist 2005 üldse lastele elatusraha andnud, samuti ei ole ta peale septembrist 2004 Eestis käinud ega lastega kohtunud. Kostja makstud summad nähtuvad kostja hoiuraamatu väljavõttest. Hageja leiab, et kostja peab tööle asuma ning maksma hageja nõutud ulatuses lastele elatist. Hageja tunnistab, et 2003.aastal on kostja suvel Eestis käies maksnud kokku 8000 krooni, sealhulgas tasunud hagejal tekkinud mitmeid võlgnevusi, nagu telefoni ja kommunaalteenuste võlad, samuti on maksnud lasteaiatasu. Hageja ei nõustu kostja väidetega kaasomandis oleva korteri ülalpidamiskulude tasaarvestamisest laste elatusrahadega. Hageja ei usalda kostjat ning ei ole seetõttu andnud nõusolekut korterisse sissekirjutamiseks ega nõustu ka oma osa loovutamisega kostjale. Hageja leiab, et kostja võiks xxxx töökoha leida, kuid kostja ei soovigi elatist maksta ning otsib mittemaksmiseks vaid ettekäändeid. Kostja jääb jätkuvalt oma vastuväidete juurde, teatades, et kaasomandis oleva korteriga seonduvad probleemid on endiselt lahendamata: hageja nõusoleku puudumisel ei saa ta korterit kasutada ega käsutada. Kostja on tasunud poolte endi ja laste ühises kaasomandis oleva korteri osas ettenähtud makseid ning on teinud täiendavaid kulutusi korteri hooldamiseks vajalikeks sõitudeks xxxx linna. Nimetatud kulutuste tõttu ei ole kostja saanud 2005.aastal laste ülalpidamiseks elatist maksta. 23.09.2005 kohtuistungil nõustus kostja maksma lastele elatist 1500 krooni kuus alates aprillist 2005, seda põhjendusel, et jaanuarist-aprillini 2005 on ta teinud tasaarvestuse tema poolt makstud korteri ülalpidamiskuludega. Nimetatud kulude suuruseks kuni aprillini 2005 oli 1427 rubla kuus ja alates aprillist 2005 vastavalt 1643 rubla kuus. Ainsaks sissetulekuks on kostjal talle makstav pension, mille suuruseks alates 01.01.2005 on 5250 rubla kuus Kohtu otsustuse põhjendused: Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hageja nõue lastele elatusraha väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Eesti Vabariigis kehtiva perekonnaseaduse (edaspidi:
) § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abivajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida
sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal, eestkostjal või eestkosteasutusel
Seejuures on ülalpidamise kohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ka ebaregulaarselt. Hageja esitatud asjaoludel on tõendatud, et kostja on andnud enne hageja poolt hagi esitamist 2002-2003 lastele elatist ebaregulaarselt, mistõttu hagi esitamine igakuise elatusraha väljamõistmiseks oli põhjendatud. Ka kostja on tunnistanud, et on 2003.aasta jaanuarist toetanud hagejat laste ülalpidamisel ebaregulaarselt, alates jaanuarist 2005 ei ole aga elatise katteks hoiuarvele raha üle kandnud. Kohus leiab, et kostja põhjendused alates 01.01.2005 elatise maksmise võimatuse kohta ei ole antud juhul arvestatavad, kuna kostja poolt võetud muude varaliste kohustuste ees kuulub eelkõige täitmisele kostja kohustus oma alaealiste laste ülalpidamisel.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 91 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt AS-xxxx esitatud palgatõendile on hageja E S antud tööandja juures tööle asunud novembris 2003 töölepingu nr.319 alusel. Hageja kättesaadavaks töötasuks peale tulumaksu 4 mahaarvamist on novembrist 2003 kuni augustini 2004 olnud 1488 krooni kuni 3906 krooni, s.o. keskmiselt 2778 krooni kuus. Kuni 31.10.2003 maksti hagejale vastavalt Virumaa Pensioniameti tõendile 09.04.2004 kolme alaealise lapse ülalpidamisega seoses peretoetust kokku 1950 krooni kuus; alates 01.11.2003 on vastavaks peretoetuse suuruseks 300 krooni lapse kohta kuus. Hageja on arvestanud lastele vajalike kulutustena lisaks laste toidule ning riietele-jalatsite muretsemisele veel tema enda ja laste kasutuses oleva korteri ülalpidamiskulud summas 1000 -1200 krooni kuus, samuti lasteaia tasud (xxxx tõendi 28.09.2004 kohaselt kolme lapse puhul kokku 635.79 krooni kuus). 2005.aasta sügisest käivad kaks nooremat last endiselt lasteaias, vanem lastest käib koolis ning tema kulutused laste ülalpidamiseks on suurenenud veelgi. Korteriühistu T tõendas 16.04.2003 kirjalikult, et hagejal oli 01.09.2002 kuni 01.04.2003 korteriühistule võlga 6349.30 krooni. Kulutused kommunaalteenuste, elektri ja hoolduskulude osas on kuude lõikes erinevad: vastavalt 31.01.2003 KÜ T esitatud arvele - 1187.85 krooni, 22.07.2003 esitatud arvete koondi alusel olid vastavad kulutused aastas keskmiselt 990 krooni kuus. Volikirja alusel hageja käsutada olevast kostja hoiuarve väljavõttest nähtub, et 2003.aastal on kostja kandnud hoiuarvele 24.10.2003 summa 2300 rubla ja 23.12.2003 – 2400 rubla; 2004.aastal seitsmel kuul à 2400 rubla kuus, kokku 16 800 rubla (ehk ca 7560 krooni aastas); alates jaanuarist 2005 laekumisi arvele ei ole. Seega on ilmne, et hageja palgast ja peretoetustest (käesoleval ajal - kokku 3900 - 4000 krooni kuus), samuti kostja poolt seni ebaregulaarselt makstud elatusrahast ei piisa kolme alaealise lapse ülalpidamisel vajalike kulutuste katmiseks. Samas leiab kohus, et hagiavalduses esitatud nõuet, s.o. alates 21.02.2003 kostjalt igale lapsele elatusraha väljamõistmiseks summas 1500 krooni kuus, ei ole hageja suutnud piisavalt põhjendada ning see ei vasta ka hageja nõudele elatise väljamõistmiseks vastavalt seaduses kehtestatud alammääradele. Hageja ei ole esitanud laste ülalpidamiseks nimetatud ulatuses (mõlema vanema osas kokku seega 3000 krooni kuus) tehtavate vajalike kulutuste arvestust ega vastavaid tõendeid. Kuni 14.maini 2004 kehtinud perekonnaseaduse § 61 lg 4 kohaselt ei võinud igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 2003.aastal oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks 2160 krooni ning alates 01.01.2004 oli palga alammääraks 2480 krooni kuus. Seega oleks 2003.aastal palga alammäärast lähtuvalt olnud põhjendatud kostjalt välja mõista igale lapsele elatiseks 540 krooni kuus ning 2004.aastal kuni 14.maini 620 krooni kuus. Alates 14.maist 2004 kehtiva perekonnaseaduse § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o. 2004.aastal ½ 2480 kroonist – 1240 krooni kuus ning. alates 01.01.2005 vastavalt alampalgale 2690 krooni - 1345 krooni kuus.
lõikes 4 nimetatud elatise suurust võib kohus
lg 5 kohaselt vähendada juhul, kui vanemal on veel teisi ülalpidamist vajavaid lapsi, samuti ka
lg 6 kohaselt juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. xxxx tõendist hageja perekonna koosseisu kohta nähtub, et hageja elab koos kolme alaealise lapsega – D , I ja K – xxxx alevikus xxxx ning laste sünnitunnistustest nähtub, et laste D K (tunnistus xxxx I K `i (tunnistus xxxx) ja K K `i (tunnistus xxxx) isa on kostja J K . Asjaolu, et poolte abielust sündinud kolm alaealist last on kõik hageja ülalpidamisel, kostja ei vaidlusta. Kostjal ei ole ka teisi alaealisi lapsi, kellele kostja oleks veel kohustatud ülalpidamist andma.
lõikes 4 nimetatud ühele lapsele mõeldud elatusraha suurusest ei ole võimalik 5 lähtuda, kui ülalpeetavaid lapsi on rohkem kui üks ja kostjal puuduvad nimetatud ulatuses elatise maksmiseks vahendid. Kohus peab elatise väljamõistmisel arvestama kummagi vanema varalisi võimalusi. Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja nõutud suuruses elatise maksmiseks võimaluste puudumises on kostja esitatud arvestuste ja tõendite alusel põhjendatud. Kohus võib kostja esitatud asjaoludel
lg 6 kohaselt lugeda kostja suhtes mõjuvaks põhjuseks käesoleval ajal ainsa arvestava regulaarse sissetulekuna pensioni olemasolu ja kaasomandis oleva korteriga seonduvate kulutuste kandmist. 23.09.2005 kohtuistungil möönis ka hageja, et tema nõusolekuta puudub kostjal võimalus kaasomandis olevasse korterisse sisse- kirjutamiseks ning selle eluruumi reaalseks kasutamiseks. On ilmne, et selline poolte suutmatus/tahtmatus kaasomandis oleva korteriga seonduvate probleemide lahendamiseks tekitab vaid täiendavaid põhjendamatuid materiaalseid kulutusi ning võib olla ka takistuseks kostja töökoha probleemide lahendamisel ja vajalikus suuruses lastele elatise maksmiseks. Kohus saab elatusraha suuruse määramisel lähtuda kostja varaliste võimaluste osas käesoleval ajal üksnes temale makstavast väljateenitud aastate pensionist ja kostja enda lubadusest sellest elatusraha maksmiseks ½ ulatuses. Kostjal muude sissetulekute olemasolu ja varaliste võimaluste kohta tõendite puudumisel peab kohus põhjendatuks ½ ulatuses pensionist jätta kostja enda äraelamiseks ja ka poolte kaasomandis oleva korteri ülalpidamiseks. xxxx pensioniosakonna tõendi kohaselt sai kostja esmakordselt kätte temale määratud pensioni maikuus 2003 ning kostjale makstava pensioni suurus on alates 26.11.2002 summas 4006.94 rubla, alates 01.01.2003 kuni 01.10.2003 vastavalt 4373.24 rubla kuus ning alates 01.10.2003 - 4803.78 rubla kuus. Kostja ütluste alusel on alates 01.01.2005 tema pensioni suuruseks 5250 rubla. Omavahelises arveldamises on pooled arvestanud Vene rubla ja Eesti krooni valuutakursina keskmiselt 0,5. Eesti Panga andmetel oli vastav ametlik valuutakurss seisuga 01.01.2003 0,46; 01.07.2003 – 0,45; 31.12.2003 – 0,424; 01.07.2004 - 0,443 ning septembris 2005 0,45. Seega, alates 01.01.2005 saab kostja pensioni ümberarvestatuna Eesti kroonidesse – 2362,50 krooni. Kostja ei ole ühtegi omapoolset arvestust ega tõendit lastele vajalike väljaminekute suuruses osas kohtule esitanud. Kostja on väitnud, et vastavalt Vene Föderatsioonis kehtivatele seadustele kuulub tema sissetulekutest kolme alaealise lapse ülalpidamiseks elatis maksmisele ½ ulatuses kõigist tema igakuistest sissetulekust. 23.09.2005 kohtuistungil on kostja omaks võtnud, et 2005.aastal makstavast pensionist võib ta lastele elatusraha anda kolmele lapsele kokku 1500 krooni kuus. Seejuures ei pea kohus põhjendatuks kostja taotlust tasaarvestuse tegemiseks 2005.aasta jaanuarist kuni aprillikuuni maksmisele kuulunud elatusraha ja tema poolt makstud kaasomandis oleva korteri ülalpidamiskuludega, kuna
kohaselt ei kuulu alaealisele lapsele mõistetav elatis tasaarvestamisele muude varaliste nõuetega. Kostja ei ole osalenud ka 2004.aastast alates hageja ja laste kasutuses xxxx asuva korteri ülalpidamiskulude kandmisel. Pooltevahelise ühisvarasse puutuva vaidluse olemasolul kuuluks see lahendamisele eraldi hagiga.
lg 1 tulenevalt on abikaasade ühisvara võimalik jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või ka pärast seda.
lg 3 kohaselt on abikaasade ühisvara võimalik jagada ka kokkuleppel.
Hagi elatise nõudes on kohtusse esitatud 21.02.2003. Lähtudes kostjale makstud pensioni suurusest ning sellest ½ osas kostja poolt tunnistatud elatusraha maksmise kohustusest oleks kostja pidanud 2003.aastal andma lastele elatist kuus (4373.24 : 2) = 2186.20 rubla (ehk ca 983.79 krooni, aastas kursiga keskmiselt ca 0,45), 2004.aastal (4804.78 : 2 ) = 2402.39 rubla (ehk ca 1081.07 krooni), 2005.aastal vastavalt 6 (5250 : 2) = 2625 rubla (ehk kehtiva kursiga 0,45 - 1181 krooni) kuus. Tegelikult on kostja maksnud 2003.aastal jaanuaris 900 dollarit ehk 13 950 krooni, samal suvel 8000 krooni ning oktoobris kandnud hoiuarvele - 2300 rubla (ca 1035 krooni) ja 2003 - 2400 rubla (ca 1080 krooni), s.o. kokku 24 065 krooni ehk ca 2005 krooni kuus. Kostja väitel oli tal võimalik 2003.aasta algul maksta suurem summa seoses erru arvamisel makstud kompensatsiooniga, samuti oli ta võtnud laenu oma vennalt. Kuna esimene pension maksti kostjale välja alles mais 2003, tekkis elatise maksmisel viivitus; pensioni saamisest alates on osutunud võimalikuks maksta elatist vaid ca 1000 krooni kuus. Aprillist–detsembrini 2003 on kokku makstud kostja poolt summas 10 115 krooni ehk keskmiselt 1123 krooni kuus. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaoludel on kostja 2003.aastal lastele elatusraha maksmisel oma võimalustele vastavalt elatusraha andmise kohustuse täitnud, mistõttu puudub alus elatise väljamõistmiseks hagi esitamisest, s.o. 21.02.2003 alates. Hageja esitatud tõenditest (hoiuraamatu väljavõttest) nähtub aga, et hagi kohtuliku menetlemise ajal on kostja 2004.aastast jätkanud elatise maksmist ebaregulaarselt ning alates jaanuarist 2005 jätnud oma kohustuse alaealistele laste elatise andmiseks üldse täitmata. 2004.aastal on kostja hoiuarvele laekunud jaanuaris – veebruaris - 2 x 2400 rubla, märtsisaprillis 2 x-2400 rubla, juunis-juulis 2 x 2400 rubla ja detsembris 2004 samuti 2400 rubla, s.o. kokku 16.800 rubla ehk aasta kohta 1400 rubla kuus. Vastavalt saadud pensionile oleks kostja pidanud 2004.aastal maksma ( 4804.78 : 2 ) = 2402.39 rubla kuus (ehk 1081 krooni, ehk 360.30 krooni lapse kohta kuus). Seega, alates 01.01.2004 kuni 01.01.2005 kuulub kostjalt täiendavalt kolme lapse ülalpidamiseks kokku väljamõistmisele viie kuu ulatuses maksmata elatusraha (5 x 1081), s.o. kokku 5405 krooni, ning alates 01.01.2005 vastavalt kostja enda lubatule 1500 krooni kuus kolmele lapsele kokku ehk 500 krooni lapse kohta kuus. Ka nimetatud summa on mitmekordselt väiksem käesoleval ajal Eesti Vabariigis lapse kohta kehtestatud elatise määrast vanemalt elatise väljamõistmisel, kuid arvestades kostja varalisi võimalusi, ei ole kohtul käesoleval ajal võimalik hageja nõutud ulatuses ega kehtivas minimaalmääras elatist välja mõista.
lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, s.t. käesoleval ajal hagi lahendamisel tuvastatud asjaolude muutumisel võib edaspidi esitada hagi juba väljamõistetud elatusraha suurendamiseks.
kohaselt on abikaasa kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund seda võimaldab. Hageja on
alusel enda ülalpidamiseks esitatud elatise nõudest kohtuistungil 23.09.2005 loobunud. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud tõenditel ei ole nimetatud hagi rahuldamine põhjendatud, kuna 2003.aastal kostjal muid sissetulekuid peale igakuise pensioni ei ole tuvastatud, mistõttu tema varaline seisund elatise maksmist hageja ülalpidamiseks ka ei võimaldanud. Hagi esitamisele eelnevalt oli kostja vastavat kohustust ka täitnud: 2002.aastal makstud kompensatsioonist oli kostja hagi kohtusse esitamisele eelnevalt jaanuaris 2003 hagejale andnud 900 dollarit. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
MS) § 227-228, leiab kohus, et hagi alaealistele laste elatusraha väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt ning seda alates 01.01.2004, millest täiendavalt kuulub 2004.aastal kokku tasumisele veel 5405 krooni (arvestusega 360.30 krooni elatist lapse kohta kuus) ning alates 01.01.2005 – 500 krooni lapse kohta kuus.
MS § 64 sätestab, et riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Elatise nõudes on hageja vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule riigilõivu tasumisest vabastatud. Hagi rahuldamisel mõistetakse kostjalt riigilõiv välja riigituludesse aastas makstavalt elatise summalt vastavalt riigilõivuseaduses sätestatud täismäärale. Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 1400 krooni, seda arvestatuna summalt (1500 x 12) = 18 000 kroonilt aastas. TsMS § 226 lg 3 tulenevalt, kui otsuse tegemine ja vormistamine nõuab enam aega, võib kohus otsuse avalikult teatavakstegemise kuni 15 päeva edasi lükata. Riigilõiv kuulub tasumisele kohtuotsuse jõustumisel. Elatise nõudes kuulub otsus täitmisele viivitamatult. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent I.Külavee I.Golubev Viru Ringkonnakohus 06. 09. 2006.a o t s u s t a s: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Lääne-Viru Maakohtu 10.10.2005 otsus muutmata. Välja mõista E S J K kasuks apellatsioonimenetluse kohtukulu summas 80(kaheksakümmend) krooni. Kohtuotsus jõustus 30. oktoobril 2006.a. Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.