lg 2; § 180; § 181; § 182; § 184; § 186, 187 lg 1,2 ja 4, § 191 lg 1; § 463; § 464 lg 4; § 465; § 475 lg 2; § 477 lg 1 ja 2; § 478 lg 1; § 661 lg 2. Maakohtu määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määrus saata tähitult N Ž ’le ja teadmiseks Rahandusministeeriumile. 1 Asjaolud N Ž esitas 25.09.2006 hagi I Ž ´i vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ehk riigilõivu osaliselt tasumisest vabastamiseks.
lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja
lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Mõlema abikaasa osa ühisvaras moodustab xxxx (ühisvara xxxx: 2) krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes hagihinnast Riigilõivuseaduse lisa 2 järgi või kindla summana, seega tuleb hagejal tasuda riigilõivu summas xxxx krooni.
Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest.
lg 1 kohaselt menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik.
lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust võib eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele. Hageja on avaldanud menetlusabi saamiseks esitatud taotluses, et tegemist on vaidlusega, milline puudutab poolte vahelisi varalisi suhteid. Taotlusele on lisatud majandusliku seisundi teatis, millest nähtub, et N Ž töötab, tema igakuine sissetulek on töötasu xxxx krooni ning invaliidsuspension summas xxxx krooni. Hagejal on kaks täiskasvanud last. Hagejale kuulub ühisvarana kinnistu aadressil xxxx, xxxx osa, väärtusega xxxx krooni. Hageja omab arveldusarvet AS-s Hansapank, osa OÜ-s V.I.N.(pankrotis, reg.kood 10631115) nimiväärtusega xxxx krooni, tegeliku väärtusega 0 krooni kuna äriühing on pankrotis. Muu oluline vara puudub. Hagejal on võlakohustus xxxx ees summas xxxx krooni. Taotlejale kui endisele füüsilisest isikust ettevõtjale on Narva Linnakohtu otsusega 24.12.2002 tsiviilasjas nr. 2,2207/02 välja kuulutatud pankrot. Taotleja püsikulutused kuus on xxxxkrooni. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused Kohtunikuabi, vaadanud läbi kirjalikus menetluses menetlusabi taotluse, leiab et riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus tuleb rahuldada. Vastavalt
lg 1 p 1 võib kohus menetlusabina menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni vabastamisest. Kohtunikuabi hinnanud esitatud materjale, tutvunud vararegistrite (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite register, ehitusregister) andmetega, leiab, et tulenevalt hagi olemusest, asja tähendusest menetlusabi taotlejale ning taotleja majanduslikust olukorrast ja 2 võimalustest, on põhjendatud anda N Ž ´le riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks
Kohus asub seisukohale, et kuigi menetlusabi andmise tingimused on täidetud, ei ole põhjendatud hagejale menetlusabi korras menetluskulude kandmiseks teda täielikult vabastada riigilõivu maksmisest. Hinnanud taotleja majanduslikku seisundit
kohaselt, leiab kohus, et hageja on võimeline tasuma hagi esitamisel osaliselt riigilõivu ja kohustab N Ž tasuma riigilõivu summas xxxx krooni (s.o 10 % makstavast riigilõivust) hiljemalt 24.11.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.