) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumise kohta ja kinnitab, et on teadlik hagist loobumise tagajärgedest. Kohus võtab hagist loobumise vastu. Seoses sellega tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada. Vastavalt
§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist seoses esitatud hagist loobumisega.
lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi 3. lõike järgi tagastatakse riigilõiv määruse alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel. 2
lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Hageja taotluse alusel on Harju Maakohtu
lg 6 kohaselt omandab hagi tagamise tühistamise korral hüpoteegi kinnisasja omanik. Asjaõigusseaduse § 363 järgi võib hagi tagamiseks kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue. Kohtulik hüpoteek kantakse sisse kohtu määruse alusel (AÕS § 621 lg 2). Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 35 lg 4 järgi kantakse märge hagi tagamise kohta ja kohtulik hüpoteek kinnistusraamatusse kohtu määruse alusel. Kinnistamisavaldus ja puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav. Kohtuliku hüpoteegi sissekandmisel märgitakse hüpoteegisummaks haginõude summa. Kanne peab sisaldama viidet, et tegemist on kohtuliku hüpoteegiga. Kohtuliku hüpoteegi kanne peab vastama AÕS §-le 327. AÕS § 364 järgi kohaldatakse muus osas kohtulikule hüpoteegile hüpoteegi kohta käivaid sätteid. Kohtulik hüpoteek tekib ja kustub kinnistusraamatusse kandmisega ning hüpoteek saab kinnistusraamatus endale järjekoha üldises korras. Kohtuliku hüpoteegi võib seada nõude tagamiseks ja üksnes nõude ulatuses. Kohtulik hüpoteek on seega aktsessoorne. 01. 01. 2006. a. jõustunud
kohaselt omandab hagi tagamise tühistamise korral hüpoteegi kinnisasja omanik. Seega on menetlusseadustiku regulatsioon toonud kaasa olukorra, kus hagi tagamise tühistamise korral on võimalik kohtu poolt seatud hüpoteegi omandamine kinnisasja omaniku poolt. Seega muutub hagi tagamise korras seatud aktsessoorne hüpoteek mitteaktsessoorseks omanikuhüpoteegiks. Materiaalõiguslik eriregulatsioon aktsessoorse kohtuliku hüpoteegi muutumiseks mitteaktsessoorseks omanikuhüpoteegiks ning sellega kaasneva kohtuliku hüpoteegi kande kustutamise ja kinnisasja omaniku hüpoteegipidajana sissekandmiseks puudub. KRS § 35 lg 4 järgi kantakse märge hagi tagamise kohta ja kohtulik hüpoteek kinnistusraamatusse kohtu määruse alusel. Kinnistamisavaldus ja puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav. Kohus leiab, et kinnistamisavaldus ja puudutatud isiku nõusolek ei ole vajalik ka hagi tagamise tühistamise korral kinnisasja omaniku poolt hüpoteegi omandamisel. 3
lg 2 kohaselt on menetluse lõpetamise määruse puhul määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hannes Olev Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.