3-06-880/15

ÄRAKIRI MÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. juuni 2006, Jõhvi 3-06-880 X (isikukood X) kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Ida Regionaalosakonna Narva büroo 15.03.2006 ettekirjutuse nr. 1010376284 tühistamiseks RESOLUTSIOON 1.Lugeda X põhjendused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks mittemõjuvateks, jätta kaebetähtaeg ennistamata ning tagastada kaebus läbivaatamatult. 2.Selgitada, et määrusele võib 10 päeva jooksul arvates selle ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 09.05.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse ja palus, et tühistataks Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Ida Regionaalosakonna Narva büroo 15.03.2006 ettekirjutus nr. 1010376284 (t.l. 2-3). Nimetatud haldusaktiga kohustati teda 59 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 13.05.2006 Eesti Vabariigist lahkuma (t.l. 5). Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Ida Regionaalosakonna vastuses (t.l. 25-26) kaebetähtaja ennistamisega ei nõustutud ning märgiti, et kaebaja on ettekirjutuse allkirja vastu kätte saanud, ta oli teadlik selle vaidlustamise korrast ja viisist ning tal oli piisavalt aega ja võimalust endale uue esindaja otsimiseks või asjade isiklikuks ajamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kuigi põhiseaduse § 15 kehtestab igaühe õiguse enda kaitseks kohtusse pöörduda, ei saa seda õigust käsitleda absoluutse ja piiramatuna. Õiguste ja vabaduste piiramise lubatavus tuleneb põhiseaduse § 11 sätestusest ning kaebuse halduskohtusse esitamiseks tähtaja kehtestamine on piirang, mille seaduseandja on loonud õiguskindluse tagamiseks. Erinevate taotluste kohtutes menetlemise täpne kord ja tingimused, sealhulgas ka tähtajad kohtusse pöördumiseks on kehtestatud vastavates seadustikes või eriseadustes. Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 1 on kehtestatud, et kui seadus ei sätesta teisiti, tuleb kaebus haldusakti tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates. Välismaalasele Eestist lahkumiseks ettekirjutuse tegemise alused ja kord on reguleeritud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses. Selle seaduse § 13 lg. 3 kohaselt tuleb kaebus lahkumisettekirjutuse peale esitada 10 päeva jooksul ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast. Halduskohtumenetluse seadustik menetlustähtaegade kulgemisega seonduvat täpsemalt ei reguleeri, kuid selle § 5 lg. 1 kohaselt tuleb seadustikus reguleerimata küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetluse sätetest. 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg. 1 kohaselt tuleb menetlustähtaegade arvutamisel kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses 1 tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut. Nimetatud seaduse § 135 lg. 1 ja 2 ning § 136 lg. 8 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel ning juhul kui tähtpäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse see saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadusetiku § 62 lg. 2 kohaselt võib menetlustoimingut teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00, kui see aga tuleb teha kohtus, siis kuni kohtu tööpäeva lõpuni. X on kaebusega vaidlustatud ettekirjutus teatavaks tehtud 16.03.2006 (t.l. 5). Seega oli viimane päev kaebuse kohtule esitamiseks 27.03.
2. Kaebus saabus Jõhvi kohtumajja alles 09.05.2006 (t.l. 2), kui seaduses sätestatud kaebetähtaega oli juba ammu möödunud. Kaebuse esitamise tähtaja on seaduseandja kehtestatud selle arvestusega, et kaebajal oleks piisavalt aega otsustada kaebeõiguse kasutamise üle, tutvuda vaidlustatava haldusakti põhjenduste ja asjassepuutuvate õigusaktidega, selgitada välja kõik kaebuse koostamiseks vajalikud asjaolud ning edastada kaebus asjaomasele kohtule õigeaegselt. Halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg. 3 sätestatud kaebetähtaja ennistamise võimaluse on seaduseandja ette näinud üksnes nende juhtumite tarbeks, mil kaebuse esitamine viibib kaebuse esitajast mitteolenevatel põhjustel ning halduskohtus saab tähtaja ennistada vaid siis, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Seejuures on halduskohtumenetluse praktikas juba kaua aega kehtinud seisukoht, et mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebaja pole seadustest aru saanud, osanud neid õigesti tõlgendada või kui ta pole suutnud leida endale sobivat esindajat. X on põhjendanud kaebetähtaja möödalaskmist tema poolt valitud juristi käitumisega. Samas järeldub kaebusele lisatud kohtukutsest ja kohtumäärusest (t.l. 7-8), et Olga Närgi loeti kõlbmatuks esindajaks juba 11.10.2005 toimunud kohtuistungil ning kaebajat kohustati kohtusse isiklikult ilmuma. Seda, et kaebaja teadis tema poolt valitud esindajaga seonduvatest probleemidest juba enne vaidlusaluse ettekirjutuse koostamist, kinnitavad selgelt ka Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Ida Regionaalosakonna kirjalikule vastusele lisatud 03.03.2006 seletuse (t.l. 29) ja Narva Linnavolikogule esitatud kaebuse (t.l. 16) väited. Sellise esindaja peale lootmine, kelle võimetus asju korrektselt ajada oli kaebajale teada, on subjektiivsed asjaolu, millele tuginemine ei saa anda alust kaebetähtaja ennistamiseks. Halduskohtus kehtib uurimispõhimõte, mis tähendab seda, et ka väheste õigusteadmistega isiku poolt koostatud kaebust on võimalik edukalt lahendada. Samuti on varaliselt kindlustamata isikutel võimalik paluda õigusabi riigilt. Eelnevalt esitatud põhjenduste kohaselt on X kaebus esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaja rikkumisega. Kuna kaebaja ei ole nimetatud kohtule ühtegi objektiivset põhjust, millest nähtuks kaebuse õigeaegse esitamise võimatus, puuduvad tähtaja ennistamiseks alused ja vastav taotlus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg. 3 kohaselt rahuldamata jätta. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 2