). Kostjat on hoiatatud, et tema mitteilmumisel istungile võidakse kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsus kostja kahjuks. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused
(jõustus 01.01.2006.a.) kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse.
lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 1 Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad
PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud ja lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, lg 4 alusel igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2006.a. on kuupalga alammäär 3000 krooni).
S § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kuna laps elab käesoleval ajal ema e hageja juures, tuleb jätta poolte alaealine tütar E.Kka edaspidi hageja juurde elama. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud
§-ga § 64 lg 1 tuleb hageja riigilõiv kostjalt riigi tuludesse välja mõista.
lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest on hageja vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
lg 1 p 3 kohaselt määratakse elatise hagis hagihind aasta elatusrahaga, seega tuleb kostjalt riigi tuludesse välja mõista riigilõiv 1400 krooni. Kuivõrd hageja ei ole lapse elukoha kindlaksmääramise nõudelt riigilõivu summas 60 krooni tasunud, siis tuleb nimetatud summa kostjalt välja nõuda riigi tuludesse (
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon.
lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Seega tuleb kostjal kaja esitamisel tasuda kautsjon 700 kr, kui kostja esitab kaja üksnes elatise osas.
lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole. Kohus selgitab, et kooskõlas
Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Ene Tsefels kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.