KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Piret Rõuk Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-05-21324 (endine nr 2/30-26447/05) N.Ghagi I.Mvastu elatise väljamõistmise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N.G, esindaja R.V Kostja: I.M Resolutsioon 1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2.Välja mõista I.M`ilt igakuine elatusraha 2500 (kaks tuhat viissada) krooni ...a. sündinud tütre I.Gülalpidamiseks alates ….a. kuni tütre I.Gtäisealiseks saamiseni, s.o kuni ….a., lapse ema N.Gkasuks. 3.Välja mõista I.M`ilt 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni .. arveldusarvele nr … … või arveldusarvele nr … …, viitenumber …ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“. 4.Välja mõista I.M`ilt menetluskuludena postikulu 106,60 (ükssada kuus krooni ja 60 senti) riigituludesse, mis tuleb kanda … arveldusarvele … nr … või … nr … märkides viitenumbriks … ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „kohtukulu“. 5.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. 1.Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. 2.Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda … arveldusarvele … (arve nr …) või … (arve nr …) märkides viitenumbriks …. Edasikaebamise kord 12.06.2006.a, Kentmanni tn 13, Tallinn Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust ….a. tütar I.G. Kostja lapse ülalpidamisest osa ei võta. ….a. kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista tütre ülalpidamiseks elatis summas 2500 krooni kuus. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Tuginedes PkS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 64 lg-st 1 ja 48 lg-st 1 p 3 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga (12 x 2500 = 30 000), mis kuni 31.12.2005.a. kehtinud Riigilõivu seaduse (RLvS) § 37 lg 1 lisa 2 järgi on 30 000 krooni suuruselt nõudelt 2100 krooni. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu. Kohtunik: 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.