nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks 1 2-05-21379 vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda …arveldusarvele … (konto nr …) või … (konto nr …), viitenumber mõlemal ….
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused …a. esitas KÜhagi V.Svastu 1 679,99 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja asuva eluruumi omanik. KÜelamut haldab KÜ. Kostja, kui korteriomanik, on KÜliige. Vastavalt hageja põhikirja punktile 3.2.4 on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus juhatuse poolt kinnitatud suuruses ja tähtajaks majanduskulud: sihtotstarbelised kulud elamu ja selle juurde kuuluva maa ühiseks majandamiseks ning reservfondi moodustamiseks ja maksed prügiveo, vee- ja kanalisatsiooni, üldelektri, kindlustuse, maamaksu ja laenude eest. Juhindudes seadusest ja korteriühistu põhikirjast, on hageja esitanud kostjale kord kuus arved majandamiskulude eest tasumiseks. Kostja ei ole tasunud hageja poolt esitatud majandamiskulude arveid täies ulatuses. Põhikirja punkti 3.2.5 järgi arvestab hageja kostjale majandamiskulude tasumisega hilinemise eest viivist. Seisuga ….a on kostja majandamiskulude võlgnevus koos viivisega 1 679,99 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja mõista kostjalt välja 1 679,99 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukuludena riigilõiv 140,00 krooni ja õigusabikulud. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks
lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud kostja eluruumis elavale isikule, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Korteriühistuseaduse § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majanduskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Sama seaduse § 15´ lg 1 kohaselt peab eluruumi omanik lisaks majandamiskuludele tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ja maksma maamaksu. KÜS § 7 lg 4 järgi võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult 2 2-05-21379 viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 679,99 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 140,00 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv)
Õigusabikulude väljamõistmine tagaseljaotsusega ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole määratlenud õigusabikulude summat ega esitanud kuludokumenti, mis tõendaks esindaja poolt osutatud õigusabi eest tasumist või tasumise kohustust. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt
p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 31,70 krooni. Epp Haabsaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.