lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Ülaltoodu alusel ning juhindudes EV Põhiseaduse § 25,
MS § 60-61, 147-148 paluvad hagejad kohtult mõista kostjalt välja hagejate kasuks varalise kahju hüvitamiseks 9677 krooni ja 25 senti ning mõista kostjalt välja hagejate kasuks kõik põhjendatud kohtukulud. 27.03.2006.a. teatasid pooled kohtule, et nad on nõus asja kirjalikus menetluses läbivaatamisega. Kompromissiga ei ole asja võimalik lõpetada. Kostja vastus Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt, kuid kostjal on vastuväited varalise kahju suuruse osas. Pärast avariid kostja korteris oli koostatud ülevaatuse akt, mis kostja arvates on põhidokument varalise kahju suuruse määramiseks. Kostja, koos hagejaga Vadim Karavajev´iga ja Viktor Rõndin´iga fikseerisid aktiga, et korteri vaatluse momendil köögilaest voolas vett, mille tagajärjel tekkis plekk must- ja roostevee tõttu. Aktis on fikseeritud täpne koht, kus plekk tekkis. See koht on köögilagi. Sellega seoses peab kostja oluliseks märkida, et sel juhul varalise kahju hüvitamise eesmärk seisneb köögilae remondi kulude hüvitamises. Vastavalt hageja poolt antud eelarvele p 4 a on köögilae remondi hind 637 krooni. Võõrastetoa kahju kohta ei ole aktis märget. Aktis ei ole märgitud, et tapeet on rikutud köögis, et aknapaled on rikutud köögis. Köögikapi kahju kohta ei ole aktis märget.
lg 4 sätestatul puudub põhjuslik seos, et tekkinud kahju võõrastetoas on veeavarii kostja korteris tagajärg. Kostja ei näe põhjusi selleks, et hagejale õigusabi hüvitada. Hageja määrab hagiavalduses õigusabi 700 krooni suuruses summas. Hageja ei selgita miks ta pöördus Sergei Razguljajevi poole 22.11.2005.a kirja nr 1 koostamiseks. Ülaltoodu alusel on kostja nõus hüvitama hagejale tegelikku kahju. 20.03.2006.a. avalduses teatas kostja kohtule, et ta on nõus sõlmima kompromissi ja hagejale tegelikku kahju hüvitama. Juhul, kui hageja ei ole nõus sõlmima kompromissi, siis ta on nõus asja kirjalikus menetluses läbivaatamisega. Kohtu seisukoht 2 2-05-23147 Kohus, ära kuulanud poolte seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2,3 ja 4 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Hageja on esitanud nõude lähtudes asjaolust, et 26.08.2005 avastas ta köögis vee läbijooksust tekkinud kahjustused. Antud vaidluse lahendamisel tuleb seega lähtuda alates 01.07.2002 kehtivast võlaõigusseadust (edasi
) ja asjaõigusseadusest (edasi AÕS). Vastavalt
§-le 1043 peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
õ 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekimine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati:kui see tekitati muuhulgas seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Asja arutamise tulemusena leidsid tõendamist asjaolud, et hageja kööki toimus vee läbijooks ning see toimus nimelt tema eluruumi peal asuvast kostja eluruumist, kostja köögis kraanikausi aluses torus ei olnud lõpuni kinni keeratud mutter ning selle mutri alt tilkus vesi põrandale ning imbus mööda paneeli all asetsevasse V. Karavajevi korterisse. Nimetatud asjaolud leidsid tõendamist hageja ja Viktori Rõndini poolt 26.08.2005 allkirjastatud aktiga (t lk 3), mille kohaselt oli nimetatud kuupäeval teostatud hageja ja kostja eluruumi ülevaatus ning et nr 70 korteris oli avastatud, et köögilaest voolas vett, mille tagajärjel tekkis plekk must- ja roostevee tõttu. Eeltooduga on tõendatud, et kostja poolt oli rikutud oma vara valdamisel ja kasutamisel vajalikku hoolduskohustust, ta ei avastanud et köögis olevast torust jooksis vett ega võtnud ette mingeid abinõusid selle likvideerimiseks enne veeleket. Kostja kui omaniku selline hoolduskohustus tuleneb AÕS §-st 68, milline sätestab omaniku õigused asja valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel ning mille mõtte kohaselt on omanik kohustatud oma vara valdama ja kasutama selliselt, et see ei tekitas kahju teistele isikutele. Hageja sai kahju kostja õigusvastase tegevusetuse tõttu.
lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt
lg-le 1 peab olema kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad mõista kostjalt välja 9677,25 krooni. Hagejad ei märkinud hagiavalduses millest koosneb hagihind. Hagiavalduse juurde on lisatud tõendusi: 26.08.2005.a. akt, elutoa ja köögi kosmeetilise remondi eelarve, OÜ Woodlangi pakkumine. Kohus hindas hagejate poolt esitatud tõendusi ja tuvastas, et 26.08.2005.a. ülevaatuse hetkel avastati korteris nr 70 köögilaes veeleke läbi lae, lakke oli tekkinud plek roostesest ja mustast veest. Teisi kahjustusi ei ole aktis märgitud. Korteri nr 75 omanik T.Kondrašova tunnistas, et tema süül imbus vesi korterisse nt 70. Seda kinnitab 26.08.2005 ülevaatuse akt. Vastavalt
lg 1 ja lg 3 asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks 3 2-05-23147 tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hagejad esitasid elutoa ja köögi kosmeetilise remondi eelarve summas 7910,25 krooni.. Sellest elutoa remonditööde kulud on 2986,80 krooni ja köögi remonditööde kulud 1823,45 krooni. Ehitusmaterjalide maksumus kokku on 3118 krooni. 16.11.2005.a. tegi OÜ Woodland pakkumise köögikapi valmistamiseks V.Karavajevi jaoks summas 767 krooni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et veelekke tagajärjel tekitati elutoale kahju ning tekitati köögikapi kahju. Kohtu arvates ei leidnud veenvalt tõendamist köögikapi kahjustused ulatuses, milline õigustaks köögikapi vahetust, uuega asendamise vajadust. Kohus leiab, et ei ole tõendatud hageja nõue elutoa remondi osas ning köögikapi kahjustuste osas. Tõendite uurimise tulemusena on kohus seisukohal, et leidis tõendamist veelekkest tekkinud niiskuse tagajärjel hageja ühepoolse köögilagi ja köögiseina kahjustamine määral, mis tingis hagejal vajaduse normaalsete elutingimuste säilitamiseks teostada köögis kahjustatud laeosa ja seinaosa remont. Samas on kohus seisukohal, et mõistlik ega õiglane ei ole kogu köögis teostatud remondi hüvitamise kohustuse panemine kostjale. Kohus möönab, et osalise remondi teostamine ei oleks võib olla andnud visuaalselt sellist tulemust kui remont kogu köögi ulatuses, kuid sellele vaatamata ei ole kostjal kohustust kogu köögi remonti hüvitada. Kostja on kohustatud hüvitama vaid vahetult kahju tekkimisele eelnenud olukorra taastamise, s.o. 1/4 köögilae pinna ja seina veekahjustuste likvideerimine – bordüüri katmine ning sellega seotud materjalid ja töö. Kahjuhüvitise konkreetse suuruse kindlaks määramisel lähtub kohus
lg-st 6, mille kohaselt on kohtul õigus otsustada hüvitise suurus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Kohus seisukohal, et esitatud tõenditega ei tõendanud hageja köögis teostatud remondi tegelik maksumus, ei ole võimalik tuvastada osa maksumusest, milline oli vajalik vahetult läbijooksule eelnenud olukorra taastamiseks. Kohus leiab, et rahuldamisele kulub hageja nõue köögile tekitatud kahju hüvitamise osas summas 159,25 krooni (637:4) köögilagi remonditööd, summas 30,00 krooni bordüüri katmise eest ja ehitusmaterjalide maksumus summas 273,00 krooni. Köögi pindala moodustab 35% pindalast mille kohta koostati eelarve. Kokku summas 462,25 krooni. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et mõistlikuks ja õiglaseks hüvitisi suuruseks on antud juhul 462,25 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Hagi osalisel rahuldamisel kuuluvad hageja kohtukulud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 (keht. kuni 31.12.2005) alusel kostjalt välja mõistmisele võrdeliselt hagi rahuldatud osale. Seega riigilõiv suuruses 50,00 krooni, tasu õigusabi eest 5% 462,25-st 23,10 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg 1, 436, 438, 441 lg 1, 442, 446 lg 1, 452 lg 1, 630 lg 1, 632 lg 1. Natalja Losevtsova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.