← Eesti

3-06-1837/7

Obsah (4)§ 12§ 9§ 6§ 84

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-06-1837 Määruse kuupäev 20.09.2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi AS kaebus ehitusloa väljaandmise või ehitusloa puudumise tuvastamiseks ni

§ 12lg 3).

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud AS on 14.09.2006 esitanud Tartu Halduskohtusse kaebuse 26.juulil 1993.a. Riikliku Arhitektuurilis-Ehitusliku kontrolli Valga Inspektsiooni poolt väljastatud ehitusloa nr M26/51 väljaandmise või ehitusloa puudumise tuvastamiseks ning nimetatud ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja märgib, et tema huvide kaitseks maa tagastamise ja ostueesõigusega erastamise läbiviimisel on vajalik tuvastada ehitusloa väljaandmine 26.07.1993 OJle ning ehitusloa väljaandmise tuvastamisel tunnistada nimetatud haldusakt õigusvastaseks. Kaebaja märgib, et

§ 9

lg 6 kohaselt kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks võib esitada tähtajatult. Samas on AS taotluste osas palunud ehitusloa väljaandmise tuvastamise korral 26.07.1993 a. ehitusloa kehtetuks tunnistamist. Kohtu seisukoht I.

§ 12

lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Kui kohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja 1 ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui kohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. AS on ehitusloa väljaandmise kindlakstegemist taotlenud avalik-õigusliku suhte tuvastamise raamides. Kohus on seisukohal, et antud taotlus ei saa tuleneda

§ 6

lg 3 p-st 3 mõttest.

§ 6

lg 3 p 3 järgi avalik-õigusliku suhte tuvastamine tähendab sisuliselt faktilise asjaolu kindlakstegemist selles, kas teatud õigussuhe eksisteerib või ei. Antud juhul on kaebaja ise välja toonud, et ehitusluba, mille väljaandmist peaks kohus tuvastama, on 26.juulil 1993 välja antud. Millisel paberkandjal ehk millise dokumendina ehitusloa väljaandmine on vormistatud, ei tähenda avalik-õigusliku suhte tuvastamist. Nimetatud ehitusloa olemasolu ja ehitusloa õiguspärasust ja selle ehitusloa alusel püstitatud ehitise õiguspärasust on eelnevalt tuvastatud Tartu Halduskohtu 20.05.2003 otsusega nr 3-59/2003, Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2003 otsusega nr 2-3-210/2003, Tartu Halduskohtu 19.04.2001 otsusega nr 3-63/

  1. Sellele on viimati osundatud ka Tartu Ringkonnakohtu otsuses 18.05.2006 nr 3-05-
  2. Kohus on seisukohal, et sisuliselt on kaebaja eesmärgiks läbi nn avalik-õigusliku suhte tuvastamise, mida saab kohtus taotleda tähtajatult, saada 26.07.1993 a. ehitusloa õigusvastaseks tunnistamist või selle kehtetuks tunnistamist (tühistamist). Sellise eesmärgi ehk huvi on kaebaja ka kaebuses märkinud. Seejuures ei ole aga kaebaja kinni pidanud kaebuse haldusakti õigusvastaseks tunnistamise või haldusakti kehtetuks tunnistamise kohtusse esitamise tähtaegadest.

§ 9

lg 5 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Haldusakti tühistamiseks (kehtetuks tunnistamiseks ) saab kaebust kohtusse esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates (

§ 9lg 1).

Kuna eelnevalt on jõustunud kohtuotsustega kindlaks tehtud, et vaidlusalune ehitusluba on välja antud 26.juulil 1993 Riikliku Arhitektuurilis-Ehitusliku kontrolli Valga Inspektsiooni poolt, selle ehitusloa väljaandmist nimetatud kuupäeval on kaebaja ka ise kaebuses välja toonud, tuleneb, et kaebaja on ületanud kohtusse kaebusega pöördumise tähtaja. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamist kaebaja esitanud ei ole, seega on kaebaja lugenud kaebuse haldusakti õigusvastaseks tunnistamise taotluses tähtaegselt esitatuks. Kaebaja ei ole kaebuses toonud välja ühtegi põhjust, miks taotlus 1993 aastal välja antud ehitusloa õigusvastaseks tunnistamiseks on esitatud 2006 aasta septembrikuus. Ehitusloa olemasolust oli kaebaja teadlik hiljemalt 2003 a. maikuus haldusasja nr 3-59/2003 menetlemise käigus. Kuna AS poolt on kohtusse kaebusega pöördumise tähtaeg ületatud, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. II. Menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud, tasutud riigilõiv tagastatakse (

§ 84lg 4 p 4).

AS on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 80 krooni.

§ 84lg 7 kohaselt tagastatakse riigilõiv määruse alusel.

ASl tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule vastav taotlus, märkides taotluses ühtlasi ära arvelduskonto numbri, kuhu riigilõiv tagastatakse. 2 Eda Muts Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.