) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (
). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
lg 1).
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, kusjuures vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2006.a – 1 500 krooni).
lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.
lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Vaidlust ei ole, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust hageja nõutud määras. Kohus leiab, et hagi on osalisel põhjendatud, et kostjalt tuleb välja mõista elatis seaduses 2 sätestatud miinimumsummas alates jaanuarist 2006.a. 2-06-4850 Vaidlus poolte vahel on selle üle, et kostja poleks üldse lapse ülalpidamiskohustust täitnud, mis võiks olla aluseks tagasiulatuvalt elatise nõude esitamiseks. Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud korteriüüri ja tarbijakrediidi igakuist laenusummat, mille üle ei ole vaidlust, et see on ka osa lapse lapse huvides kantud summadest. Muid tõendeid aga lapse ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta kostja kohtule esitanud ei ole. Samas ei ole ka kostja esitanud kohtule tõendeid, et oleks täitnud lapse ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimumsummas. Seega leiab kohus, et on põhjendatud elatist välja mõista kostjalt tagasiulatuvalt alates 01.01.2006.a., millega on kostja oma kirjalikus vastuses hagile nõustunud. Kohtu arvates ei ole kosja esitatud tõendid kohtuistngil sellised, mille alusel saaks kohus teha järeldusi, et kostja ei ole võimeline maksma elatist isegi miinimummääras. Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvides lähtudes, et lapse ei jääks miinimumelatisvahenditest. Kuna kostja töötasu on 3000 krooni kuus, teistsuguseid tõendeid kohtule esitatud ei ole, siis ei pea võimalikuks hageja nõuet välja mõista kostjalt elatis 1860 krooni igakuuliselt. Kohus leiab, et väike sissetulek ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, et vähendada seaduses sätestatud vanema ülalpidamiskohustust alla lapse vajaduste alammäära. Kostja on töövõimeline ja arvesse võttes mõlema lapsevanema varanduslikku olukorda, kostjal on kindel sissetulek ja tal on võimalik tööl käia, peab kohus võimalikuks kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimumsummas. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis alates 01.01.2006.a. 1500 krooni kuus.. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsMS § 190 lg 2 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt TsMS § 139 lg 3 riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Antud hagihinna, mis moodustab 13 500 krooni /1 500 /elatise suurus/ x 9 /kuud/, suurusest lähtudes tuleb tasuda riigilõivu 1 000 krooni, milline kuulub väljamõistmisele kostjalt. Kohtunik Iris Kangur 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.