Obsah (5)

§ 24§ 6§ 92§ 23§ 93

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-466 Otsuse kuupäev 13.oktoober 2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi XXXXX XXXXi kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni A

§ 24

lg 1 p 4 alusel, kuna vaidlustatud 17.11.2005 käskkiri on kehtetuks tunnistatud ning seetõttu puudub vajadus ka vaideotsuse vaidlustamiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED XXXXX XXXX esitas 11.06.

1. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile pindalatoetuste taotluse nr 11004370759, millega taotles ebasoodsamate piirkondade toetust 75,64 ha suurusele pinnale.
2. aastal maksti taotlejale ebasoodsamate piirkondade toetust 22548 krooni ja 97 senti. Vastavalt põllumajandusministri
3. aprilli
4. a määruse nr 49 “Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse 2 maksmise täpsem kord” § 2 lg 6 võtab taotleja kohustuse tegeleda põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas asuval põllumajandusmaal kohustuse võtmise aastal kindlaks tehtud põllumajandusmaa ulatuses, mille kohta taotleja taotleb toetust, viis aastat. Taotleja võttis
5. aastal ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse 69,65 ha-le. 19.05.2005 esitas taotleja pindalatoetuste taotluse, kus taotles ebasoodsamate piirkondade toetust 65,90 ha-le. Taotleja oli vähendanud kohustusealust pinda põllumassiivil nr 49846387696 0,97 ha võrra ning põllumassiivil nr 49946296118 21,18 ha võrra. Kokku oli taotleja kohustusalune pind vähenenud 22,15 ha ehk 31,8 %. Vastavalt määruse § 14 lg 3 jäetakse taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui toetuse saaja vähendab põllumajandusmaa pindala, millele ta kohustuse võtmise aastal võttis ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse, üle 30 %, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja tõestab, et ei saa jätkata võetud kohustuste täitmist vääramatu jõu tõttu. Kui toetuse saajalt nõutakse eelmistel aastatel makstud toetus tagasi, lõpeb tema võetud kohustus ja ta ei saa kohustuste jätkuva täitmise eest toetust taotleda. Kaebaja väide, et kohustusaluse pinna vähenemine on 7,5 ha ulatuses tingitud vääramatust jõust, on väär. Kaebaja väidab ebaõigesti, et vääramatu jõu olemasolu on tõendatud sellega, et kohustusaluse pinna vähenemine on taotlejast sõltumatu ja tingitud kolmanda osapoole tegevusest, mida ei saanud mõjutada XXXXX XXXX ega Tõstamaa Vallavalitsus. Võlaõigusseaduse § 103 lõikest 2 tulenevalt peab selleks, et mingit asjaolu saaks pidada vääramatuks jõuks, olema see asjaolu kaebaja jaoks ettenägematu. Antud juhul oli taotlejal võimalik maa võõrandamise asjaolu (ostueesõigusega erastamise avalduse esitamist) ette näha. Kohustuse võtmise aastal kinnitab taotleja oma allkirjaga, et vastab toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele. Kaebaja pidi olema teadlik sellest, et võtab antud pinnale viieaastase kohustuse võtmisega riski, et peab maksma tagasi toetuse, kui kohustusalune pind väheneb üle 30 %. Taotlejal ei saanud olla õiguspärast ootust, et riigi omandis olevat maad ei võõrandata. Kui kaebajaga sõlmiti
6. aastal üheaastane ajutise kasutamise leping, ei saanud taotleja eeldada, et järgnevatel aastatel sõlmitakse temaga ajutise kasutamise leping täpselt samadele pindadele. Ajaolu, et kaebaja ei saa järgmistel aastatel kasutada täpselt sama pinda, pidi ta ette nägema. Seega võttis kaebaja antud pinnale
7. aastal kohustuse võtmisega selle pinna osas ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise realiseerumise riski ning valmisoleku selle eest vastutada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohustusaluse pinna vähenemine 7,5 ha ulatuses tingitud vääramatust jõust. 24.04.
8. a jõustus põllumajandusministri 20.04.
9. a määruse nr 49 “Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord” muudatus, millega muudeti määruse § 14 lg
10. Vastavalt määruse nr 49 § 15 lg 6 rakendatakse § 14 lg 3 muudatust tagasiulatuvalt alates
11. novembrist
12. a. Eeltoodu alusel tühistati PRIA peadirektori
13. juuli
14. a käskkirjaga nr 1-3.13-5/52 XXXXX XXXX´i osas
15. novembri
16. a käskkiri nr 1-3.13-5/
17. Kaebaja osas tehakse uus ebasoodsamate piirkondade toetuse osalise määramise käskkiri, millega määratakse kaebajale
18. aasta eest toetust ning nõutakse tagasi võetud kohustuse vähenemise eest 1,8% (üle 30% jääv osa)
19. aastal makstud toetussummast. Uus käskkiri tehakse niipea, kui valmib PRIA poolt kasutatava toetuste administreerimise ja kontrolli infosüsteemi vastav arendus. PRIA ei nõustu siiski endiselt kaebaja väitega, et kohustuse vähenemine on tingitud vääramatust jõust. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 3 I XXXXX XXXX esitas esialgses kaebuses kolm taotlust: 1) tühistada PRIA peadirektori 17.11.2005 käskkiri, millega jäeti rahuldamata tema ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlus summas 25 766,90 krooni, ning nõuti tagasi 2004.a. makstud ebasoodamate piirkondade toetus summas 22 548,97 krooni, 2) tühistada PRIA peadirektori 01.02.2006 vaideotsus, 3) kohustada PRIA uuesti läbi vaatama tema 19.05.2005 esitatud ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlus. Kohtuistungil kaebaja loobus kahest esimesest taotlusest, kuna põllumajandusministri 13.04.2006 määruse 45 alusel oli PRIA peadirektor 10.07.2006 tühistanud vaidlustatud 17.11.2005 käskkirja, mistõttu kaebus selles osas on ainetu.

§ 24

lg 4 sätestab, et halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav haldusakt või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kuna kaebaja on kaebusest osaliselt loobunud, kuulub menetlus XXXXX XXXXi kaebuses PRIA peadirektori 17.11.2005 käskkirja nr 1-3.13-5/52 tühistamise nõudes lõpetamisele

§ 24lg 4 alusel.

Kaebus PRIA peadirektori 01.02.2006 vaideotsuse nr 13-25//142 osa kuulub lõpetamisele

§ 24lg 1 p 2 alusel.

Vaideotsust ei ole kohtuväliselt kehtetuks tunnistatud, seega kuulub menetlus vaideotsuse vaidlustamise osas lõpetamisele

§ 24lg 1 p 2 alusel.

II Seega jäi menetlusse XXXXX XXXXi kaebus, milles kaebaja taotleb PRIA kohustamist tema 19.05.2005 esitatud ebasoodsamate piirkondade toetuse taotluse uueks läbivaatamiseks ning uue haldusakti väljaandmiseks.

§ 6

lg 2 p 2 sätestab, et kaebusega võib taotleda peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist. Kaebaja taotles kohtuistungil, et kohus kohustaks vastustajat tema 19.05.2005 esitatud taotluse läbivaatamiseks ja uue käskkirja tegemiseks viivitamatult. Vastustaja on andnud kohtule selgituse, et uus käskkiri kaebaja taotluse otsustamise osas tehakse oktoobrikuu lõpuks. Varem ei ole võimalik ühegi taotluse osas otsustust vormistada, kuna taotlusi menetletakse ja käskkirjad vormistatakse arvutiprogrammi alusel. Kohus on seisukohal, et kaebaja taotlus tema 19.05.2005 esitatud taotluse läbivaatamiseks kohustamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. XXXXX XXXXi poolt kohtus vaidlustatud käskkiri on PRIA peadirektori poolt tühistatud 10.07.2006., seega enam kui kaks kuud tagasi (tlk.53). 10.07.2006 käskkirjas, mis puudutab ainult XXXXX XXXXi, ei ole näidatud, kas üldse ja millal vaadatakse tema toetuse taotlus uuesti läbi. Seega sai toetuse taotlejal tekkida õiguspärane ootus, et taotlus, mille suhtes oli keelduv haldusakt tühistatud, lahendatakse võimalikult kiitresti. Arvestada tuleb ka sellega, et toetuse taotlus ise on esitatud juba maikuus 2005. Kuigi antud juhul on vaidlustatud käskkirja tühistamise aluseks põllumajandusministri 20.04.2004 a. määruse nr 49 muudatus, mitte kaebaja poolt esitatud asjaolud, ei tähenda, et kaebaja taotluse otsustamine võib toimuda kindlaksmääramata aja jooksul või sõltuda haldusmenetlusvälistest asjaoludest (arvutiprogrammidest). Kohus kohustab PRIA-t XXXXX XXXXi 19.05.2005 esitatud taotluse läbi vaatama ja otsustama kahe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Kaebaja taotlus kohtulahendi viivitamata täitmiseks ei ole põhjendatud ja ei tulene

§-st 99. 4 III Kaebaja esitas taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud kokku 15 822,00 krooni, sellest riigilõiv 10 krooni ja kaebaja esindaja kulud 15 812 krooni. Kohtukulude nimekirjale on lisatud koopiad OÜ Advokaadibüroo Ruus, Koch ja Vabamets arvetest nr 460066 21.06.2006 summas 7906 krooni, nr 460085 24.08.2006 summas 2006 krooni ja nr 360154 25.09.2006 summas 5900 krooni. Eelpooltoodud kolme arve järgi on kulutatud õigusteenusele, esindamisele haldusasjas nr 3-06466 XXXXX XXXXi kaebuses PRIA 17.11.2005 käskkirja nr 1-3.13-5/29 ja 01.02.2006 vaideotsuse nr 13-25/142 tühistamiseks ning taotluse uueks läbivaatamiseks 13,3 tundi.

§ 92lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja kannab kohtukulud ka siis, kui kohus lõpetab menetluse

§ 23

lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel (

§ 92lg 5).

Antud asjas kohus lõpetas menetluse vaidluses PRIA peadirektori käskkirja ja vaideotsuse tühistamiseks. Kohustamiskaebuse osas kohus rahuldas kaebuse. Kohus on seisukohal, et menetluskulud osas, milles kohus menetluse lõpetas, ei kuulu vastustajalt väljamõistmisele.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Menetluskulud menetluse lõpetamisel jäävad

§ 92lg 4 alusel kaebaja kanda.

Kuna kaebaja loobus kaebusest vaideotsuse tühistamiseks, siis selles osas kaebaja menetluskulude väljamõistmise nõue rahuldamisele ei kuulu. Kohtukulude väljamõistmine menetluse lõpetamisel

§ 24

lg 1 p 3 alusel kuulub kohaldamisele siis, kui haldusorgan on tunnistanud oma õigusvastast käitumist ning tunnistanud seetõttu kaevatava haldusakti kehtetuks. Antud juhul on vastustaja vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistanud uute asjaolude tõttu, tulenevalt toetuse määramise aluseks oleva ministri määruse muudatusest. Seega ei tunnistanud PRIA oma käskkirja kehtetuks mitte seetõttu, et ta tunnistas oma õigusvastast käitumist, vaid uute asjaolude ilmnemise tõttu. PRIA on oma vastustes olnud seisukohal, et kaebaja kohustuste vähenemine ei olnud tingitud vääramatust jõust ehk et kaebuses toodud asjaoludel käskkiri tühistamisele ei oleks kuulunud. Vastustaja esindaja palus kohtuistungil kaebaja poolt taotletud kohtukulude vähendamist, kuna sisuline vaidlus ei omanud tähtsust. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et kaebaja poolt taotletud menetluskulude kajastus ei ole kooskõlas toimunuga. Nimelt on kaebaja poolt kohtule peale kahe leheküljelise kaebuse esitatud ainult kaks taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks ning asja läbiarutamine toimus ühel tunniajalisel kohtistungil. Rohkem toiminguid kaebuse esitaja menetletud asjas teinud ei ole. Arvestades eeltoodut loeb kohus põhjendatuks välja mõista PRIA-lt kaebaja kasuks menetluskulud summas 3000 krooni. Eda Muts kohtunik 5