Kohus ei nõustunud arvamuses toodud viitega rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusele, kuivõrd seaduses sätestatud nõuded laienevad krediidi- ja finantseerimisasutustele. Audiitor asus oma arvamuses lahendama õiguslikke küsimusi. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ E palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja oli 11.04.2006 kohtuistungi edasilükkamise vastu, kuna kostja juhatuse liige viibis istungil ja asja oleks võinud läbi vaadata ilma lepingulise esindaja osavõtuta. Hageja vastuväiteid ei 2
Samuti jättis kohus tähelepanuta, et hageja tugines
lg-tele 1, 2 ja 3, § 82 lg-tele 1 ja 6,
ÜS §-le 29. Kohus lähtus üksnes sellest, et
Kohus pidi lähtuma ka
§-st 95 ning raamatupidamisseaduse §-dest 4, 5, 6 ja 7. Kohus jättis tähelepanuta, et leidis aset kohustuse mittetäitmine ja täitmisega hilinemine (
). Samuti jättis kohus tähelepanuta, et hageja tugines
§-le 102, mille kohaselt peab võlgnik võlausaldajat teavitama täitmist takistavast asjaolust. Kostja ei tõendanud, et raha üleandmisel tuvastas ta võlakirja koostanud isiku isikusamasuse ja volitused. Ebausaldusväärne on kostja väide, et taoline rahaliste vahendite vormistamise vorm kolmandate isikute vahel oli tingitud sellest, et hageja arve oli arestitud. Hageja arvelduskonto arestiti alles 13.05.2005. Vastus apellatsioonkaebusele AS N ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata põhjendusega, et kostja on tõendanud hageja poolt nõutud võla maksmist. Seega oli võlasuhe
Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt 238 000 krooni tasumine hageja juhatuse liikmele M. M oli teiste kohustuste katteks. Ebaõige on apellandi väide, et kostja oleks pidanud tõendama ja põhjendama, et arve nr 413 alusel nõutud 9 794 krooni oli kostja poolt tasutud 238 000 krooni hulgas. Arve nr 413 on esitatud kostjale 23.03.2005 ja maksetähtaeg oli 28.03.2005. 238 000 krooni on kostja vastavalt M. M poolt kostjale antud dokumendile (t. l. 21 , tõlge t. l. 22) tasunud hagejale perioodil 13.03.-27.04.2005 osutatud 3
lg 1 kohaselt kirjaliku tõendi 238 000 krooni tasumise kohta.
lg-s 1 sätestatud täitmise kviitung ei ole mitte ainult kassa sissetuleku order, vaid igasugune võlausaldaja poolt väljaantud kirjalik tõend täitmise vastuvõtmise kohta. Raha üleandmisel ei olnud vajalik kostjal tuvastada eraldi raha vastuvõtnud isiku isikusamasust ja volitusi, kuna pikaajaliste majandussuhetega seoses olid pooled tuttavad ja teadlikud, kes on juhatuse liikmed. Samuti ei ole oluline, et kostja ei ole 10.05.2005 hageja poolt esitatud saldokinnitust summas 321 585,15 krooni vaidlustanud. Kostja ei pidanud saldokinnitust vaidlustama, kuna ühepoolselt esitatud saldokinnitusel ei ole õiguslikke tagajärgi. Millistel põhjustel võlga sularahas tasuti, ei ole asja lahendamisel oluline, kuid arvestades asjaolu, et hageja arved arestiti 13.05.2005, siis võis olla hageja huvitatud nõude täitmisest sularahas. Lisaks sellele on kostja väitnud, et sularahas arveldamine oli poolte vahel tavaline. Apellandi väide, et kostja käitumisest tulenevalt oli 27.04.2005 võlakiri ilmselt seotud kolmandate isikute vaheliste isiklike suhetega, on täpsustamata. See, et sularaha vastuvõtnud hageja juhatuse liige M. M on 08.06.2005 seletuskirjas väitnud, et raha anti äriprojektide jaoks ja ei ole seotud hagejaga, ei tõenda kostja poolt nõude mittetäitmist. Juhul, kui raha vastuvõtnud M. M jättis selle hageja kassasse maksmata, annab see hagejale aluse esitada nõue oma endise juhatuse liikme M. M vastu. Apellant on kaebuses viidanud võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätetele, millised maakohus jättis kohaldamata. Apellandi poolt õigusnormide loetlemine ei anna alust seadust teisti kohaldada, kuna kaebusest ei selgu, millistele asjaoludele oleks pidanud loetletud norme kohaldama. Apellandi väide maakohtu poolt menetlusõiguse normide rikkumisele ei ole aluseks kohtuotsuse tühistamisele. 11.04.2006 toimunud eelistung on protokolli kohaselt edasi lükatud põhjusel, et kostja esindajal ei olnud volikirja. Hageja vaidles edasilükkamisele vastu. Kolleegiumi arvates ei ole tegemist rikkumisega, mis tingiks kohtulahendi tühistamise. TsMS § 217 lg 1 järgi on poolel õigus kohtumenetluses osaleda esindaja kaudu ja maakohus pidi poolele tagama selle õiguse kasutamise võimaluse. Vastustaja poolt koos vastusega esitatud dokumendid jätab kolleegium tähelepanuta, kuna vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta neid ei saanud esitada asja menetlemisel maakohtus. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 ja kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-test 1 ja 8 tuleb apellandi kohtukulud jätta tema enda 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.