lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt Nimeseaduse § 11 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilitab isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Narva Perekonnaseisuosakonnas 14.06.2003.a. väljastatud abielutunnistuse kohaselt oli I… L… abielueelne perekonnanimi „ S… “. Hageja palub jätta temale perekonnanimi „L…“. Kohus leiab, et lapsed elavad koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamise kohustusi alates 01.oktoobrist 2005.a. Perekonnaseaduse (edaspidi:
) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (
). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
Vastavalt
Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt
Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (
Vastavalt
lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Lapsed elavad hageja juures. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele kõike eeltoodut arvestades. Kostjal on kohustus laste eest hoolitseda ja ülal pidama oma alaealist last. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja iga lapse peale ülalpidamiseks elatise suuruses pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära igale lapsele.
Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb lähtuda elatise välja mõistmisel lapse huvidest. Kohus teeb otsus, juhindudes Perekonnaseaduse (
) § 29 lg 2, § 30 p 3, § 49, § 50, § 60 lg 1, § 61 lg 1, lg 2, lg 4, TsMS §§ 434-436, 440 lg lg 1 ja lg 2, 441-442, 452, 468 lg 1 p 1. Natalja Losevtsova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.