← Eesti

3-06-905/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-905 Haldusasi I. T.i kaebus Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni 10.03.2006 otsuse nr 1.1-8TL15/512 tühistamise ning Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna kohustamise nõudes kaebaja teenistuse staaži 01.03.1991-01.08.1992 sooduskorras kolmekordeks ümberarvutamiseks ja alates 01.07.2004 saamata jäänud pensionisumma juurdemaksmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.07.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus I. T.i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja I. T. Vastustaja Tallinna Pensioniamet RESOLUTSIOON Jätta I. T.i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  2. juuli 2006 otsus haldusasjas 3-06-905 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud Riigikohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. 01.03.1991 - 01.08.1992 töötas I. T. Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana. Alates 16.09.2003 on I. T. pensionär.
  4. 06.02.2006 Tallinna Pensioniametile esitatud avalduses taotles I. T. talle 16.09.2003 määratud politseiametniku pensioni ümberarvutamist seoses 01.07.2004 jõustunud Politseiteenistuse seaduse (PTS) § 212 lg 4 muudatusega. 3-06-905 15.02.2006 vastuses märkis Tallinna Pensioniameti, et vastavalt PTS § 51 lg-le 9 kohaldatakse PTS § 212 lg-t 4 nende isikute suhtes, kes töötasid nimetatud redaktsiooni jõustumise ajal või töötavad pärast selle jõustumist politseiametnikuna. 20.02.2006 esitas I. T. Tallinna Pensioniameti 15.02.2006 vastuse peale vaide.
  5. Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni 10.03.2006 otsusega nr 118TL15/152 keelduti I. T.i politseiametniku pensioni ümberarvutamisest PTS § 212 lg 4 muudatuse alusel.
  6. I. T.i kaebuses paluti tühistada Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni 10.03.2006 otsus nr 1.1-8TL15/512 ning kohustada Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonda kaebaja teenistuse staaži 01.03.1991-01.08.1992 sooduskorras kolmekordeks ümberarvutamiseks ja alates 01.07.2004 saamata jäänud pensionisumma juurdemaksmiseks. Kaebuses märgiti, et põhiseaduse § 12 lg 1 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida. Käesoleval juhul ei ole isikutel, kes on lahkunud politseiteenistusest enne 01.07.2004, õigust politseipensioni ümberarvutamisele. Seega koheldakse isikuid ebavõrdselt. Kaebaja ei mõista, miks tehakse inimeste vahel vahet. Arvestades seda, et isikud, kes jõudsid pensionieani enne 01.07.2004 on vanemad, kui isikud, kes jõudsid pensionieani pärast 01.07.2004, toimub isikute diskrimineerimine vanuse alusel, mis on PS § 12 lg-ga 1 vastuolus. Samuti on selline olukord vastuolus Euroopa Nõukogu direktiiviga 2000/43/EÜ, mis keelab nii otsese kui ka kaudse diskrimineerimise. Mõned politseinikud olid sunnitud lahkuma politseiteenistusest enne 01.07.2004, sest neil ei olnud Eesti kodakondsust. Teised lahkusid põhjusel, et neil ei olnud nõutavat eesti keele oskuse taset. Mõlemal juhul lahkusid teenistusest mitte-eestlased ja praegu ei ole neil mitte-eestlastest politseinikel õigust 01.03.1991 – 01.09.1994 sooduskorras teenistuse staaži arvutamisele. Kui politseiteenistusest vabastamist riigi kodakondsuse puudumise või riigikeele ebapiisava oskamise tõttu võiks pidada põhjendatuks, siis ebavõrdne kohtlemine samal alusel sotsiaalkaitse alal on ilmne diskrimineerimine.
  7. Tallinna Pensioniameti kirjalikus vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. Tallinna Politseiprefektuuri 30.09.2003 teatise nr TL4-4.12/53701 alusel on I. T.i teenistusaeg perioodil 01.03.1991 - 31.07.1992 Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana ja uurimisala juhtivtöötajana 1 aasta 5 kuud politseiteenistuse staaži hulka arvatud ühekordselt. Põhja Politseiprefektuuri 03.03.2006 tõendi PHJ 4.1-4.12.2/16846 kohaselt on I. T. vabastatud politseiteenistusest 15.09.2003 ja pärast seda ei ole ta politseiteenistuses olnud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PTS § 51 lg-st 9 leiti vastuses, et Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna otsus nr 1.1-8TL15/512 on kooskõlas seadusega.
  8. Tallinna Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 1) 01.07.2004 jõustunud PTS § 212 lg 4 kohaselt arvatakse politseiteenistuse staaži hulka teenistusaeg politseiametnikuna ja Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 1991
  9. märtsist kuni 1994
  10. septembrini sooduskorras kolmekordselt. Samal kuupäeval jõustunud § 51 lg 9 kohaselt kohaldatakse § 212 lg-t 4 isikute suhtes, kes töötavad politseiametnikuna 01.07.2004 või pärast selle jõustumist. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud sätted vastuolus PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Samuti ei diskrimineeri seadus kaebajat ei rassilise ega etnilise päritolu tunnustel (Euroopa Nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ). Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt tuleb samadele tunnustele vastavaid isikuid kohelda samas situatsioonis võrdsetel alustel. Nii näiteks koheldaks kaebajat ebavõrdselt olukorras, kus kellelegi teisele isikule, kes töötas samuti perioodil 01.03.1991-01.09.1994 Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana ega olnud 01.07.2004 2

(4)3-06-905 seisuga enam politseiametnik, arvataks töötamine PTS § 212 lg 4 alusel politseiteenistuse staaži hulka kolmekordselt, kuid kaebaja suhtes sellest keeldutaks. Käesoleval juhul see nii ei ole. 2) Seadusandja on staaži kolmekordsena arvutamise võimaldamisel eristanud isikuid, kes seisuga 01.07.2004 on politseiteenistuses ja isikuid, kes selleks ajaks on teenistusest juba lahkunud. Isikute vahel ei ole vahet tehtud ei rassilise ega etnilise päritolu tunnustel. Seadusandjal võib olla erinevaid põhjendusi eelnevalt märgitud vaheteo tegemiseks. Kohtul ei õnnestunud leida PTS muutmise seaduse eelnõu seletuskirja seadusandja tahte täpsemaks välja selgitamiseks. Kõige tõenäolisemaks põhjenduseks, miks 01.07.2004 politseiteenistuses olijaid ja sinna asujaid asetatakse nö soodusolukorda, on riigi püüd pakkuda ametisolevatele politseiametnikele suuremaid ametihüvesid ehk tagatisi nende edasiseks ametis hoidmiseks ja motiveerimiseks, samuti uute inimeste motiveerimine politseiteenistusse asumiseks. Teine loogiline põhjendus on riigi rahaliste vahendite alatine piiratus ja nende jagamise maksimaalne ratsionaalsus. Kohtu arvates on riigi selline käitumine olnud põhjendatud ning kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud, võrreldes samadele tunnustele vastavate teiste isikutega. 3) Kaebajal puudus pensionile jäädes õiguspärane ootus teenistusaja staaži hulka arvamiseks kolmekordselt, kuna vastav seadusesäte sel ajal puudus. Sellist õigust ei anna talle ka 01.07.2004 jõustunud seadusemuudatus. Seadusandja kindlat tahet seadusemuudatuse jõustamiseks nö tulevikku vaatavalt ja mitte juba pensionile jäänud politseiametnike suhtes, kinnitab kohtu arvates ka PTS § 211 lg 5, mis annab aluse pensioni ümberarvutamiseks üksnes juhul, kui muutub politseiametniku pensioni arvestamise aluseks oleva ametikoha ametipalk, mitte ametistaaž. Seega ei ole kaebaja põhiõigusi PTS 01.07.2004 jõustunud seadusemuudatustega kuidagi piiratud. PTS § 212 lg 4 koosmõjus § 51 lg-ga 9 ei ole vastuolus PS §-ga 12 ning vastustaja on nimetatud seadusesätteid õiguspäraselt järgides jätnud oma 10.03.2006 otsusega kaebuse esitaja taotluse pensioni ümberarvutamiseks rahuldamata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. I. T.i apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja rahuldada uue otsusega kaebus järgmistel põhjendustel: 1) Apellatsioonkaebuses korrati kaebuse põhjendusi ja leiti, et kohus tõlgendas ebaõigesti EL direktiive ning ei tunnistanud kaudset diskrimineerimist etnilise päritolu tõttu. 2) Kaebaja peab kohtu väited selle kohta, miks 01.07.2004 politseiteenistuses olijaid ja sinna asujaid asetati nö soodusolukorda, ebaloogilisteks ja põhjendamatuteks. Vaieldav õigusnorm puudutab politseipensionäre, mitte aga ametisolevaid politseiametnikke. Ametisolevatel politseiametnikel ei ole pensioni saamise õigust. Kaebaja arvates tuleb välja, et riik tagab inimõigusi ainult sellisel juhul, kui see ei tekita riigikassale kahju. Välja ei ole ka selgitatud, miks otsustas seaduseandja raha kokku hoida vanemate inimeste arvelt. Riigi selline käitumine on põhjendamatu ja kaebajat on koheldud ebavõrdselt. 3) Tuginedes Riigivastutuse seaduse §-dele 2 lg 5, 7 lg 1, 8 lg 1, 22 lg 1, 23 p 1 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni esimese protokolli art 1 lg-le 1, leidis kaebaja, et riik Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna isikus on võtnud temalt ära omandi, rikkudes konventsiooni esimese protokolli art 1 lg-t 1 ja konventsiooni art-t
  2. PS § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Järelikult kohustub Tallinna Pensioniameti Tallinna osakond rakendama oma otsustes eelkõige PS, ÜRO ja EN õigusakte ja rahvusvahelisi põhimõtteid.
  3. Tallinna Pensioniameti vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Vastustaja jäi halduskohtule esitatud kirjalike vastuväidete ja kohtuistungil antud selgituste juurde ning nõustus kohtuotsuses toodud kohtu seisukohtadega.
  4. Protsessiosalised teatasid, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 3
(4)3-06-905 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks.
  2. 19.05.2004 vastu võetud Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 12 tehti muudatused politseiteenistuse seaduses. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 12 p-ga 4 muudeti PTS § 212 lg-t 4 ja sõnastati see järgmiselt: «Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse teenistusaeg politseiametnikuna ja Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates
  3. aasta
  4. märtsist kuni
  5. aasta
  6. septembrini sooduskorras kolmekordselt.» Punktiga 6 täiendati paragrahvi 51 lgga 9 järgmises sõnastuses: « Käesoleva seaduse § 212 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse isikute suhtes, kes töötavad politseiametnikuna käesoleva redaktsiooni jõustumise ajal või pärast selle jõustumist.» Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega selles, et PTS § 212 lg 4 koosmõjus § 51 lgga 9 ei ole vastuolus PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte ja diskrimineerimise keeluga, samuti ei toimu kaebaja otsest ega kaudset diskrimineerimist etnilise päritolu tõttu EL Nõukogu direktiivi 2000/43/EÜ mõttes. Ametihüvesid ettenägevad seadused ei oma reeglina tagasiulatuvat jõudu. Tagasiulatuv mõju on seadusel vaid siis, kui seadusandja on selle seaduses otsesõnu sätestanud. PTS § 212 lg-t 4 kohaldatakse PTS § 59 lg 9 kohaselt vaid 01.07.2004 politseiteenistuses töötanud või hiljem politseiteenistusse asunud isikutele politseiteenistuse staaži arvestamisel politseiametniku pensionile jäämisel. Seega ei puuduta vaadeldavad sätted 01.07.2004 politseiametniku pensionil olnud isikuid. Kaebuse esitaja ei vasta PTS § 51 lg-st 9 tulenevatele tingimustele ja
  7. juulist 2004 kehtivatele ametihüve ettenägevatele õigusnormidele ei ole tema suhtes tagasiulatuvat jõudu antud.
  8. Kaebuse esitaja väited ebavõrdse kohtlemise ja diskrimineerimise kohta etnilise päritolu tõttu tuginevad jätkuvalt asjaoludel, et mõned politseinikud olid sunnitud lahkuma politseiteenistusest enne 01.07.2004, sest neil ei olnud Eesti kodakondsust ja teised lahkusid põhjusel, et neil ei olnud nõutavat eesti keele oskuse taset. Mõlemal juhul lahkusid teenistusest mitte-eestlased ja praegu ei ole neil mitte-eestlastest politseinikel õigust 01.03.1991 – 01.09.1994 sooduskorras teenistuse staaži arvutamisele. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja kuuluks nende mitte-eestlastest politseiametnike hulka, kes väidetavalt olid sunnitud lahkuma politseiteenistusest enne 01.07.2004 kas Eesti kodakondsuse või nõutava eesti keele oskuse taseme puudumise tõttu. Seetõttu ei saa kaebuse esitajat lugeda kuuluvaks nende mitte-eestlastest politseiametnike gruppi, kes väidetavalt olid sunnitud lahkuma politseiteenistusest enne 01.07.2004 kas Eesti kodakondsuse või nõutava eesti keele oskuse taseme puudumise tõttu, ning kaebuse esitaja väited tema ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest etnilise päritolu tõttu on alusetud.
  9. Politseiametniku pensioni PTS § 212 lg 4 01.07.2004 jõustunud redaktsiooni alusel ümberarvutamisest keeldumine ei riku kaebuse esitaja omandiõigust. Kaire Pikamäe Ivo Pilving Lilianne Aasma 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.