← Eesti

2-02-186/1

VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-02-186 Määruse tegemise kuupäev ja koht 10. oktoober 2006, Narva Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Natalja Losevtsova Jelena Muttonen Aili Hirt Kohtuasi

le“ ja TsMS § 247 lg 2 on avaldaja sunnitud pöörduma kohtusse. Avaldaja 7-aastane tööstaaž enne 28.12.1951.a moodustub tema tööalase tegevuse järgmistest etappidest:

  1. Ajavahemikul 1940-1943.a avaldaja töötas Kamenets-Podolski oblasti Plužanski rajooni Staronitše külas 1.Mai kolhoosis Tsiviilasi nr 2-02-186
  2. Ajavahemikul 1943-1944.a avaldaja töötas Nižni-Tagili linnas Autoremonditehases lukksepa õpilasena, olles kutsutud kutsega tööarmeesse
  3. Ajavahemikul 1944-1947.a avaldaja töötas Tjumeni oblastis Jamalo-Nenetski Autonoomses ringkonnas Tazovski kalatööstuses kalurina
  4. Ajavahemikul 1947-28.12.1951.a oli vangis ja töötas Salihardis ehitusel nr
  5. Karistatud 31.10.1947.a 04.06.1947.a määruse järgi. Avaldaja 7-aastast tööstaaži kinnitavad:
  6. Kanne avaldaja tööraamatus lk 2-3 „ Üldine tööstaaž palgatöölisena enne NSVL Siseasjade Ministeeriumi paranduslike tööde laagrisse nr 136 tööleasumist on 7 (seitse) aastat“.
  7. Teenistusalane kaart vastavate kannetega avaldaja töö kohta ja avaldaja fotoga.
  8. Tjumeni oblasti Siseasjade Valitsuse Informatsioonikeskuse vastus ja arhiivitõend avaldaja abikaasa Jekaterina Bašinskaja suhtes, mis tõendab, et J.Bašinskaja saab anda tõepäraseid andmeid antud avalduse olemuse kohta.
  9. Tazovi kalatööstuse tõend, et 1944.a käskkirjade erinevuse raamatus on perekonnanimi Bašinski. Samuti on märgitud, et avaldaja märkis õigesti töötavate direktorite perekonnanimed Tsokur, Želtovski ja Gališnikov
  10. Arhiivitõend väljasaatmise kohta. Ülaltoodu alusel palub avaldaja tuvastada, et avaldajal oli enne 28.12.1951.a 7-aastane tööstaaž. Kohtuistungitel jäi avaldaja oma seisukohta juurde ja palub tuvastada, et avaldajal oli enne 28.12.1951.a 7-aastane tööstaaž. Huvitatud isiku seisukoht Kohtule esitatud seisukoha kohaselt Vabariigi Valitsuse 10.jaanuari 2002.a määrus nr 6 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord“ § 2 lg 1 sätestab tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete

l võib pensioniõigusliku staaži tõendada muu dokumendiga (tööleping, käskkiri,

ldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, kolhoosi liikmeraamat, tööettevõtteleping või muu tsiviilõiguslik leping jmt), milles on andmed töötamise aja kohta. Riikliku Pensionikindlustuse seadus (RT I 2002, 53, 336) § 28 lg 2 p 10 sätestab pensioniõigusliku staaži hulka arvestatakse töötamise aeg talus enne talu likvideerimist, kolhoosi, sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana. Avaldaja oli töötamise ajal 1940 juba 14-aastane.

§ 28

sätestab, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Oma seisukohas kinnitas huvitatud isik, et tunnistajal Jekaterina Bašinskajal on arvestatud 24.10.1942-17.01.1956 staaži hulka kolmekordselt, kui asumisel olnud isikul, mida tõendab arhiivitõend 21.03.1994.a. Tunnistajal Tereza Meng´il on arvestatud ajavahemik 15.07.1942-25.01.1956 samuti staaži hulka kolmekordselt kui asumisel olnud isikul, mida tõendab arhiivitõend 12.09.1991. Kohtu seisukoht Kohus, ära kuulanud avaldaja ja tunnistajate seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vabariigi Valitsuse 10.jaanuari 2002.a määrus nr 6 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord“ (edasi Kord) § 2 lg 1 sätestab tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete

l võib pensioniõigusliku staaži tõendada muu dokumendiga (tööleping, käskkiri,

ldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, kolhoosi liikmeraamat, tööettevõtteleping või muu tsiviilõiguslik leping jmt), milles on andmed töötamise aja kohta.

§ 14

(talus töötamise aega tõendavad dokumendid) sätestab, et töötamise aega talus enne talu likvideerimist, kolhoosi või sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana, tõendatakse Riigi Statistika Keskbüroo poolt 1939. aastal koostatud talundilehega, majapidamisraamatuga, majaraamatuga, talundi põhiraamatuga, elanike nimekirjaga, maksuameti 2

(4)Tsiviilasi nr 2-02-186 dokumendiga, rendilepinguga või muu dokumendiga, mida koos teiste dokumentidega saab kasutada talus töötamise tõendamisel. Töötamise aega talus, kui talu oli kooskõlas «Eesti NSV taluseadusega» vabastatud maksude maksmisest, tõendatakse valla- või linnavalitsuse tõendiga või muu dokumendiga, millest nähtub: 1) talu moodustamine ja tegutsemine viieaastase maksuvabastuse perioodil; 2) talu maksudest vabastamine «Eesti NSV taluseaduse» alusel; 3) isiku talus töötamise periood.

§ 28

sätestab, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Avaldaja J… B.. palub tunnistada tööstaaži ajavahemikul 1940-1943.a, millal avaldaja töötas Kamenets-Podolski oblasti Plužanski rajooni Staronitše külas 1.Mai kolhoosis. (lk 1-2) Kuid kohtuistungil J.Bašinski kinnitas, et tema sünnikoht on Staronitše küla Plužnjanski rajooni Vinnitsa oblastis, kus tema elas koos vanematega. Aastal 1936 kolis ta koos perega Staronitše külast ära, nad olid deporteeritud. Ukraina Hmelnitski oblasti riigiarhiiv ei kinnitanud fakti, et Josif Bašinski oli aastal 1926 Staronitše külas Plužnjanski rajooni Vinnitsa oblasti sündinud ning aastal 1936 deporteeritud. (lk 70) Avaldaja ei esitanud kohtule oma sünnitunnistust. Kohtul ei ole tõendavat dokumenti, et Plužanski rajooni Staronitše külas oli 1.Mai kolhoos. Ei ole kedagi, kes võib kinnitada, et J. Bašinski töötas ajavahemikul 1940-1943.a. 1.Mai kolhoosis. Avaldaja J… B… palub tunnistada tööstaaži ajavahemikul 1943-1944, millal ta töötas Nižni-Tagili linnas Autoremonditehases lukksepa õpilasena, olles kutsutud kutsega tööarmeesse. Avaldaja palub tööstaaži tunnistada ajavahemikul 1944-1947.a, millal ta töötas Tjumeni oblastis JamaloNenetski Autonoomses ringkonnas Tazovski kalatööstuses kalurina (lk 1-2). Avaldaja selgitas kohtule, et kevadel 1943 oli ta võetud armeesse ja saadetud Nižni-Tagili, kus ta töötas kuni sügiseni 1943.a Nižni-Tagili linnas autoremonditehases lukksepa õpilasena. Sügavsügisel 1943.a. saadeti ta Tjumeni oblasti Alam-Romanovski kalajaoskonda Uvatski rajooni. Kevadel 1944.a. saadeti ta Salehardi, aga sügisel 1944.a. saadeti Tazovi rajooni. Tazovi rajoonis oli ta kaluriks. Seal oli 1947 aastani. 31.10.1947.a oli ta rahvakohtu Tazovi rajooni otsusega süüdi mõistetud 1,5 m3 metsavarguses. Dokumendid, mis võivad avaldaja tööstaaži ajavahemikul 1943- sügis 1944 kinnitada, puuduvad. Tunnistajad, kes saavad seda kinnitada, puuduvad ka. Kohtul ei ole alust tööstaaži nimetatud ajavahemikus tunnistada. Kohtuistungil kinnitas huvitatud isiku esindaja, et B… sai enne 1986.a invaliidsuspensioni. 1986.a pöördus ta vanaduspensioni saamiseks. 12.06.1986.a. oli temale määratud pension 33 aasta 2 kuu 28 päeva eest. Vanaduspensioni määramisel staaži enne paranduslike tööde vanglasse sattumist ei olnud arvesse võetud. Seetõttu tunnistaja kinnitus ei olnud õige, et vanglaeelne staaž oli arvesse võetud. Staaži arvestatakse alates 31.12.1951.a. 01.04.2000.a tuli välja riikliku pensionikindlustuse seadus. Pensionäri pensionimäär hakkas sõltuma staažist, s.o mida suurem staaž, seda suurem pension. 31.07.2001.a I… B… pöördus Pensioniametisse pensionistaaži ümberarvestamiseks. Temale oli antud kirjalik vastus selle kohta, et tööraamatu kanne 7aastase tööstaaži kohta, millele ta viitab, ei saa olla staaži kinnituseks, kuna puuduvad dokumendid. Seaduse järgi oli tal õigus pöörduda instantsidesse. Aastal kuni 1944 aastani tööstaaži tuvastada ei ole võimalik kohtule esitatud dokumentide alusel. Osa tööstaažist aastatel kui tunnistajad ja avaldaja töötasid koos, võib lisada avaldaja tööstaaži. Kui kohus otsustab karistusekandmise aja võtta arvesse, siis meie ei ole selle vastu, kuna meie ei tea, mille eest oli ta karistatud aastatel 1947-1951. Huvitatud isik on seisukohal, et Tazovski kalakombinaadi töötamise suhtes tunnistajad tunnistavad, et avaldaja seal 3

(4)Tsiviilasi nr 2-02-186 töötas. Arvesse võib võtta tööstaaži aastad 1944-1947.a. Aastad 1947-1951 arvesse mitte võtta. Ülejäänud perioodi mitte arvesse võtta. Tunnistaja Meng töötas koos avaldajaga aastast 1945.a, aga avaldaja abikaasa töötas avaldajaga sügisest
  1. Kohtuistungil olid üle kuulatud tunnistajad Jekaterina Bašinskaja (avaldaja abikaasa) ja Tereza Meng. Tunnistaja Jekaterina Bašinskaja selgitas, et tema töötas alates 1942.a Salehardis kalakonservikombinaadis töölisena, kust teda saadeti Tazovi rajooni töödele. Ta töötas ühiselamus. Tunnistaja tuttavaks on avaldajaga saanud sügisel 1944, kui avaldaja tuli Tagilist. Abiellus avaldajaga aastal
  2. Tunnistaja tööraamatu järgi töötas Jekaterina Bašinskaja Salehardi kalakonservikombinaadis töölisena alates 24.09.1942.a, kus ta töötas kuni 15.08.1953.a. Tunnistaja Tereza Meng selgitas, et tema töötas Tazovi Ehitusosakonnas ning samal ajal ta töötas Kalakombinaadis. Aastal 1945 töötas tema koos I… B… kalakombinaadis. Tunnistaja ütluste kohta sügisel 1944.a toodi Tagilist inimesi, kelle hulgas oli ka avaldaja I… B…. Tunnistaja Tereza Meng tööraamatu järgi töötas ta Tazovi Ehitusosakonnas septembrist 1942.a, 07.01.1947 on Meng üle viidud töölisena viimistlustsehhi, kus ta töötas kuni 29.08.1948.a. Mõlemad tunnistajad tunnistasid, et I.. B.. tuli Tazovisse sügisel 1944.a, ning seda, et nemad on töötanud koos I…B… kalakombinaadis aastal
  3. Vastavalt Föderaalse karistuste täitmise talituse tõendile Komi Vabariigi kohta oli J.. B… süüdi mõistetud Tjumeni oblasti Tazovi rajooni rahvakohtu poolt 31.10.1947.a ja kandis karistust kinnipidamiskohas alates 17.oktoobrist 1947.a kuni 19.detsembrini 1951.a.

§ 19

(õigusvastaste repressioonide aega tõendavad dokumendid) sätestab, et rehabiliteeritud isiku õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aega tõendatakse: 1) rehabiliteerimistunnistusega; 2) muu dokumendiga, millest nähtub isiku kohtuväline represseerimine või alusetult süüdimõistmine ning õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg. Kohus tuvastas, et J. B… ei olnud represseeritud. J.B… ei ole rehabiliteerimistunnistust ja muu dokumenti, millest nähtub J.B… kohtuväline represseerimine või alusetult süüdimõistmine ning õigusvastaselt vahi all kinnipidamine kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Aastal kuni 1945 aastani tööstaaži tuvastada ei ole võimalik. Kohus on seisukohal, et võib arvesse võtta tööstaaži aastad 01.01.1945-16.10.1947 (2 aasta 9 kuud). Ülejäänud perioodi mitte arvesse võtta. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 10.jaanuari 2002.a määruse nr 6 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord“ § 2 lg , § 14, § 19, § 28, TsMS § 477, 478, 479. Natalja Losevtsova Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.