) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem 1 kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda ... arvelduskontole kas … (konto nr … või … (konto nr …), viitenumber … Asjaolud ASesitas … hagi V.Tvastu 12 001,39 krooni saamiseks. Kohus saatis hagiavalduse hagis märgitud kostja. Nimetatud aadressilt, mis on ka kostja Rahvastikuregistri järgne ning Maksu- ja Tolliameti ja Haigekassa andmebaasides sisalduv elukoht, tagastati hagimaterjalid kohtule põhjendusel, et tegemist on lastekodu aadressiga, kostja on lastekodust lahkunud. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasis sisalduvalt kostja tagastati hagimaterjalid, kuna kostja ei ela antud aadressil. Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna andmetel ei ela kostja. Politseile on kostja viibimiskoht teadmata. Liiklusregistris puuduvad andmed kostja elukoha kohta. Kuna kostja ei ela Rahvastikuregistri järgses elukohas ja kostja elukoht ei ole kohtule teada, on kostjale kohtukutse edastatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt
lg 1 p-le 1 võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kohtu põhjendused Kostja … toimunud kohtuistungile ei ilmunud, kostjat on kutsutud ajalehekuulutusega. Hageja jäi oma nõude, taotles kostjalt võlgnevuse 12 001,39 krooni, riigilõivu 1 050 krooni ning teate avaldamise kulude 200 krooni väljamõistmist ja tagaseljaotsuse tegemist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Viktor Truuv on rikkunud krediitarvelepingust tulenevaid kohustusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult 2 viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel … sõlmitud krediitarvelepingust nr …(t lk 9), … kliendi konto aruandest ja maksenõudest (t lk 12-13) nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Kostja võlgneb hagejale 9 591,30 krooni, millele lisanduvad viivised 2 450,09 krooni, kokku on võlg 12 001,39 krooni. Esitatud tõendite põhjal kostja kohustust täitnud ei ole. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 12 001,39 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne
alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud
sätestatut. Enne
lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.
lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 1 050 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu 200 krooni, kokku 1 250 krooni hageja kasuks.
p 5 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud.
lg 4 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele
lg 4 järgi postikulu 63,40 krooni riigituludesse.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Viivi Villemson Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.