← Eesti

3-05-241/3

3-05-241 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Kaire Pikamäe, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2006, Tallinn Hald

) § 9 lg-s 1 nimetatud õigusi, mille puhul kuulub mittevaraline kahju hüvitamisele. 2) Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 2 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse: 1) päevaks ülestõstetavad ja seina külge lukustatavad kõvad lavatsid; 2) põranda või seina külge kinnitatud laud ja kaks lauapikkust pinki; 3) joogiveenõu ja kruus (kui veevarustust ei ole); 4) võimaluse korral valjuhääldi; 5) riidenagi; 6) pesemiskoht; 7) WC. 3) Kaebuse esitaja paigutamine distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartseriruumi nr 80 ei ole käsitatav tema väärikuse süülise alandamisena. Nähtuvalt asjas esitatud fotodelt on kambris veevarustus (samal ajal kui vangla sisekorraeeskirjade § 7 lg 2 p-st 3 nähtuvalt on vanglates kartsereid, kus puudub veevarustus). Tualeti puhul ei saa rääkida vesiklosetist, mistõttu ka väide WC-poti torust vee joomisest on väär ning puhtfüüsiliselt mitteteostatav. Asjaolu, et kraanikausi puudumisel on kinnipeetaval vaja end pesta voolava veega, kusjuures toimub vee äravool fekaaliaugu kaudu, ei tähenda WC-poti torust tuleva veega pesemist või pesemisvõimaluse puudumist, samuti vastuolu vangla sisekorraeeskirja § 7 lg-s 2 sätestatuga. Kartserikambris oleva veekraani kauguseks nn genua potist on fotol (tl 35) oleva mõõdustiku järgi ca 120 cm ning kraanist jooksva vee kasutamine on seega võimalik ilma, et kinnipeetav peaks seda tegema inimväärikust alandaval viisil. Vastavalt VangS § 50 lg-le 2 võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš, Tallinna Vangla kartserisektsioonis on vastustaja selgitusel kaasaegne duširuum, mille kasutamine toimub graafiku kohaselt, lisaks eeltoodule on kartseris viibival kinnipeetaval õigus esitada taotlus ülaltoodud viisil isikliku hügieeni eest hoolitsemise võimaldamiseks. 4) Kaebuse esitaja on kohtuistungil seletanud, et kuna kambris nr 75 ei ole laud ja pingid ühepikkused, on vangla sellega rikkunud Vangla sisekorraeeskirjade § 7 lg 2 p-i 2, samuti ei võimaldanud päevaks magamisasemete ülestõstmine pikutamist. Kartseriruumi laua ja pinkide otstarbeks ei ole distsiplinaarkaristust kandvale isikule soovi korral pikutamise võimaldamine, 2

(7)3-05-241 seetõttu ei ole asjaoluga, et kartseriruumis laua ja pinkide pikkuse puhul vangla pole järginud sisekorraeeskirjades sätestatut, kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikutud ja seega ka kahju tekitatud. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et pingi pikkus ei võimaldanud tal sellel istuda. 5) Kaebuse väide kaebaja ilma õhtusöögita jätmisest ning seeläbi kaebajale kannatuste põhjustamisest ei ole tõendatud. Kartserižurnaali väljavõttest nähtuvalt ei võtnud 01.03.2005 keegi kinnipeetavatest õhtusööki, sissekandest kartserižurnaali nähtub ka, et keegi kartseris viibivatest kinnipeetavatest ei soovinud samal päeval ka lõunasööki. Kaebuse esitaja väited, et ta ei keeldunud kõnealusel päeval õhtusöögist ning söögist keeldumine on erakorraline juhtum, mille kohta tuleb kinnipeetaval kirjutada seletuskiri, mida antud juhul tehtud ei ole, on tõendamata ja avalduse kirjutamise kohustus söögist ühel korral loobumisel kartseriruumis ei tulene õigusaktides sätestatust. Kohtuistungil väitis kaebaja, et loobus vaid saiast ja piimast, mis tuuakse enne põhisööki, millest ta keeldunud ei ole. Loobudes saiast ja piimast, mis toodi kõigepealt, väljendas kaebaja keeldumist temale pakutavast söögist ning tema arusaam, et vanglaametnik oli põhitoidu jagamisel kohustatud temalt üle küsima, kas ta soovib põhitoitu, on põhjendamatu. Kaebuse esitaja kinnitusel on ta teadlik toidust keeldumist reguleerivast normistikust ning seega pidi ta olema teadlik ka sellest, et kui temapoolse söögist keeldumise vääritimõistmise tulemusena temale põhitoitu ei toodud, hoitakse seda kuni kööki tagastamiseni vastavalt kodukorrale alles 2 tundi. Kaebaja väited vanglaametniku poole vastava palvega ajataju kadumise tõttu pöördumata jätmisest pole veenvad. 6) Kui kinnipeetava suhtes ei ole vangla direktor vangla sisekorraeeskirjade § 60 lg 2 alusel lubanud erandit, kannab kinnipeetav sama määruse § 100 lg-st 1 tulenevalt kartseris kartseri arvel olevat riietust ning tal puudub kartseris viibimise ajal õigus kanda isiklikku riietust. Kantud, kuid pestud riietuse, sh aluspesu andmine kartseris oleku ajal kandmiseks pole inimväärikust alandav ning kaebaja nõue väljastada vaid pakendis kasutamata riietust on ilmselgelt tegelike võimalustega mittearvestav. Ka näiteks haiglates ja hooldusasutustes on patsientidele väljastatav riietus korduvkasutuses. Kaebajale väljastati klimaatilistele tingimustele vastav riietus ning kui ta leidis, et talle antud jope oli katkine (puudusid nööbid), oli tal võimalus esitada põhjendatud taotlus. 7) Kaebaja väide, et temale kartseris viibimise ajal loa andmisest keeldumisega saata erakirja rikuti VangS §-e 28 ja 29, on väär. Kartserisse paigutamisel ei säili kinnipeetaval õigused samas mahus vanglas viibivate teiste kinnipeetavatega tulenevalt distsiplinaarkaristuse kohaldamise eesmärgist. VangS § 28 lg 3 kohaselt võib vangla direktor õigust kirjavahetusele ja telefonikõnedele piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Tallinna Vangla kodukorra p 19.2.3 kohaselt hoitakse kartseris, lühiajalisel väljasõidul viibiva või teise vanglasse suunatud isiku kirjad registreerimiskaartide kastides ja säilitatakse kuni kirja mittekätteandmise põhjuse möödumiseni või teise vanglasse saatmiseni või saatjale tagastamiseni. Seega on vangla direktoril õigus teatud juhtudel kirjavahetust piirata ning vangla direktor pidas distsiplinaarkaristust kandvate kinnipeetavate puhul põhjendatuks vanglavälise suhtlemise, sh erakirjavahetuse piiramist. Kaebuse esitaja ei ole esile toonud juhtumeid, kus oleks piiratud tema kirjavahetust riigiasutustega, ametiisikutega või kaitsjaga. 8) Õigusaktidest, sh vangla kodukorra sätetest ei tulene kartseris viibiva isiku õigus vangla kauplusest oste sooritada. Ostude sooritamise keeld ei ole kaebuse esitaja väärikust alandav. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et talle ei ole antud kinnitatud normide järgi hügieenitarbeid või pole rahuldatud tema vastavat taotlust. Seetõttu ei tähenda kaebaja soovi võimaldada tal endal osta hambapastat ja seepi täitmata jätmine tema õiguste rikkumist. 3
(7)3-05-241 9) Tõendatud pole väide külmas kartseriruumis sunnitud viibimise läbi õiguste rikkumisest. Märget selle kohta, et kambris nr 75 oleks olnud madal õhutemperatuur, kartserižurnaalis ei ole. Iga vahetuse algul toimub kambrite kontroll koos tehnilise seisundi ülevaatusega, kusjuures mõlemal kohtule esitatud kartserižurnaali väljavõtetel on sellekohane märge. Pole usutav, et kui kambris nr 73 teostati küttesüsteemi remonti, jäänuks tähelepanuta puudused kõrvalkambris. 10) Kuna pole rikutud kaebaja õigusi järgmisel viisil - alandatud tema väärikust, kahjustatud tema tervist, võetud talt vabadus, rikutud tema kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust, teotatud tema au või head nime – puudub tal õigus kahjuhüvitisele. Kuna vangla on toiminud õiguspäraselt, ei kuulu rahuldamisele ka nõue ettekirjutuse tegemiseks. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. D.Di apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Apellandi väitel on halduskohus valesti kohaldanud materiaalõigust ja tuvastanud faktilisi asjaolusid, mis on tingitud vastustaja poolt tegelikkusele mittevastavate väidete esitamisest. 1) Õige pole Tallinna Vangla kinnitus, et kinnipeetavaid paigutatakse võimalusel remonditud kambritesse ning apellant paigutati ainsasse vabasse kambrisse nr
  2. Seda tõendab kartserižurnaali väljavõte, millest nähtuvalt oli samal päeval vaba kamber nr 86 ning vabu kohti oli ka teistes remonditud kambrites. Kuigi vastustaja möönab kartserite mittevastavust nõuetele, ei ole tal kavas kiiret remonti teha. 2) Õige on, et kartserisse paigutamise distsiplinaarkaristusega piiratakse kinnipeetava õigusi, kuid need piirangud peavad konkreetselt tulenema õigusaktidest. Halduskohtu viidatud Tallinna Vangla kodukorra p 19.2.3 on vastuolus VangS §-dega 28 ja 29, mida näitab ka asjaolu, et uues kodukorras, mis jõustus
  3. juulil 2005, taolist piirangut pole. Kohus leidis, et Tallinna Vangla kodukorrast ei tulene kartserisse paigutatud kinnipeetava õigus oste sooritada, kuid vastupidi, üheski õigusaktis ei ole ette nähtud kartseris viibivale kinnipeetavale sellist piirangut. 3) Kohus jättis tähelepanuta kaebaja kohtuistungil esitatud nõuded teha Tallinna Vanglale ettekirjutus (akna rajamiseks kartserisse). Samuti jättis kohus tähele panemata võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise, mis seisneb selles, et osad kinnipeetavad paigutatakse remonditud, osad, sh kaebaja, aga remontimata kartserikambritesse. Ringkonnakohtu istungil täpsustas apellant, et apellatsioonkaebuses ei vaidlustata halduskohtu otsust osas, milles jäeti rahuldamata moraalse kahju hüvitise nõue. Samas vaidlustab apellant halduskohtu otsuse osas, milles jäeti Tallinna Vanglale tegemata apellandi nõutud ettekirjutused. Apellant täpsustas, et ettekirjutused, mille tegemist Tallinna Vanglale ta kohtult taotleb, on järgmised: 1) seni remontimata ja nõuetele mittevastavates kartseriruumides remondi teostamine, sh akende rajamine; 2) Tallinna Vangla keelamine paigutada kaebuse esitaja distsiplinaarkaristuse kandmiseks remontimata kartseriruumi; 3) Tallinna Vangla keelamine piirata kaebuse esitaja kirjavahetuse ja poest ostude sooritamise õigust ajal, mil kaebuse esitaja kannab kartserikaristust.
  4. Tallinna Vangla vastuväidetes apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Vastustaja on kohtumenetluses möönnud, et remontimata kartserikambrid vajavad 4
(7)3-05-241 sanitaarremonti, kuid see ei tähenda, et vangla oleks seisukohal, et kambrite tingimused ei ole kooskõlas vangistusseaduse nõuetega. Kõik kambrid vastavad vähemalt minimaalsetele õigusaktides sätestatud nõuetele. Kartserihoone I korruse kambrid nr 71-79 on remonditud ja II korruse kambrite nr 80-88 remonti on planeeritud alustada käesoleva aasta
  1. nädalal. Väär on apellandi väide, et aknad kartserikambritel puuduvad. Vangla ei ole rikkunud kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele teiste kinnipeetavatega. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus viibida konkreetses kambris, mistõttu vastavalt kartserisektsiooni täituvusele tuli hiljem saabunud isikud paigutada remontimata ruumidesse. Seega ei oma asjaolu, et peale kaebaja paigutamist kartserisse nr 80 tekkis teistes kartseriruumides vabu kohti, tähtsust. Samuti tuleb arvestada, et kartserikaristus kantakse võimaluse korral üksinda kartseris olles. Kirjavahetuse piiramise aluseks oli Tallinna Vangla direktori 20.06.2001 käskkirjaga nr 43 kinnitatud vangla kodukorra p 19.2.3, milles sätestatud piirangu seaduslikuks aluseks on VangS § 28 lg
  2. Et uues kodukorras nimetatud piirangut pole, ei oma tähtsust. Vangla sisekorraeeskirja § 74 lg 4 kohaselt võimaldatakse sisseoste teha vähemalt üks kord kuus. Kaebaja, kes kartseris viibis ainult 01.03.2005 kuni 21.03.2005 ei ole senise menetluse käigus väitnud, et tal puudus rohkem kui kuu aja vältel võimalus vangla poest sisseoste teha. Vangla sisekorraeeskirja § 74 lg 2 kohaselt tasub kinnipeetav sisseostu eest oma vanglasiseselt isikuarvelt. Kaebaja isikuarvel ei olnud märtsis 2005 raha. Kartseris viibival isikul pole õigust omada muid asju, kui vangla kodukorra p-s 8 ja vangla sisekorraeeskirja § 60 lg-s 1 nimetatud asjad. Juhul, kui kartseris viibiv isik soovib hügieenitarbeid, ei pea ta selleks kasutama poodi, vaid see toimub avalduste esitamise kaudu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 6

lg 1 kohaselt võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Eeltoodud sättest tulenevalt peab isikul olema subjektiivne avalik õigus nõuda toimingu sooritamist. Kinnipeetava õigusi võib rikkuda tema paigutamine distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartseriruumi, mis ei vasta kartserile vangistusseaduse alusel kehtestatud nõuetele. Seetõttu on kinnipeetaval õigus nõuda, et ruumis, kuhu teda kartserikaristust kandma paigutatakse, tehtaks sellised remonttööd, mis on vajalikud ruumi nõuetelevastavuse tagamiseks. Kinnipeetava õigusi ei riku asjaolu, et vanglas leidub mõni kartserikamber, mis ei vasta õigusaktidest tulenevatele nõuetele, kui kinnipeetavat ei paigutata sinna ruumi. Seetõttu puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda vanglas leiduvate mittenõuetekohaste kartseriruumide remontimist. Käesolevas asjas pole ka tuvastatud, et Tallinna Vanglas oleks kartseriruume, mis ei vastaks õigusaktide nõuetele. Tallinna Vangla kartseriruumidest käesolevas asjas vaatluse all olnud kambri nr 80 puhul ei ole tuvastatud asjaolusid, mis tingiksid selle mittevastavuse kartserile kehtestatud miinimumnõuetele. Isiku kartseriruumi paigutamist ei muuda õigusvastaseks üksnes asjaolu, et selle ruumi siseviimistluse tase vajab esteetilistel kaalutlustel parendamist. Seetõttu jääb rahuldamata kaebuse esitaja nõue kohustada Tallinna Vanglat kartserihoone II korruse kambrite nr 80-88 viimiseks vangistusseaduse alusel kehtestatud nõuetega kooskõlla. 5

(7)3-05-241 7.

§ 5

lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Isiku distsiplinaarkaristuse täideviimiseks tema seaduse nõuetele mittevastavasse kartserikambrisse paigutamine võib sõltuvalt kambris valitsevatest tingimustest tuua temale kaasa selliseid tagajärgi, mida toimingu hilisema vaidlustamisega mõistlikul viisil kõrvaldada ei saa (nt vaimsed ja füüsilised kannatused, tervisekahjustus). Kuid kõrvaldamatuid tagajärgi kaasa tuua võiva haldustoimingu sooritamisest või haldusakti andmisest hoidumiseks kohustamise kaebuse rahuldamine eeldab, et eksisteerib reaalne võimalus, et selline toiming sooritataks või haldusakt antaks.

§ 5

lg-st 1 ei tulene isiku õigust pelga teoreetilise ohu tõrjumiseks pöörduda kohtusse kõikvõimalike kahjulikke tagajärgi kaasa tuua võivate haldusaktide või toimingute ärahoidmiseks. Puuduvad andmed selle kohta, et peale käesolevas asjas vaidluse all olnud kartserikaristuste ärakandmist oleks kaebuse esitajale määratud uusi distsiplinaarkaristusi kartserisse paigutamise näol. Samuti pole tõendatud, et Tallinna Vanglas eksisteeriks seaduse nõuetele mittevastavaid kartserikambreid, milles valitsevad tingimused võivad sinna paigutatud isikule tuua kaasa pöördumatuid tagajärgi, ning et vangla väljendaks soovi või valmisolekut kaebuse esitajat sellisesse kambrisse paigutada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kinnipeetava distsiplinaarkaristuse kandmiseks õigusaktidest tulenevatele miinimumnõuetele mittevastavasse kartserikambrisse paigutamine on lubamatu. Neil põhjustel jääb rahuldamata ka kaebuse esitaja nõue keelata tema paigutamine Tallinna Vangla remontimata kartserikambritesse.

  1. Kaebuse kohtule esitamise ajal kehtis Tallinna Vangla direktori 20.06.2001 käskkirjaga nr 43 kehtestatud Tallinna Vangla kodukord (halduskohtu istungil esitatud Tallinna Vangla esindaja teabe kohaselt kehtis see kodukord kuni 05.07.2005, mil kehtestati uus kodukord – vt tl 64 istungi protokoll lk 4). Kodukorra p 19.2.3 sätestas kartseris viibiva isiku kirjade kinnipidamise. Kodukorra p 19.2.3 tuleneva piirangu kaebuse esitaja suhtes kohaldamise keelamiseks tulnuks kaebuse esitajal vaidlustada vangla direktori käskkiri osas, millega piirang kehtestati, ja taotleda selle haldusakti vastavas osas tühistamist. Sellist kaebust pole kohtule esitatud. Kohus ei saa keelata kaebuse esitaja suhtes toimingute sooritamist, mille näevad ette kehtivad haldusaktid. Käesoleval ajal eelviidatud piirangut kartseris viibivate kinnipeetavate suhtes ei kohaldata ja piirangut ettenägev kodukorra säte enam ei kehti. Seetõttu puudub kaebuse esitajal ka reaalne õiguskaitsevajadus sellise piirangu kohaldamise keelamiseks. Seetõttu jääb rahuldamata ka nõue keelata kaebuse esitaja kirjavahetuse kinnipidamine tema võimaliku kartseris viibimise puhul.
  2. Kaebuse esitaja ei ole näidanud, milliseid kõrvaldamatuid tagajärgi võiks kaasa tuua asjaolu, et temal keelatakse kartseris viibimise ajal vangla poest ostude sooritamine. Tallinna Vangla esindaja on ringkonnakohtule selgitanud (vt istungi protokoll), et kartseris viibival kinnipeetaval on sarnaselt teiste kinnipeetavatega vangla sisekorraeeskirja § 74 kohaselt õigus sisseostude tegemiseks vähemalt üks kord kuus, arvestades, et kartseris viibiv kinnipeetav saab osta asju, mille omamine on kartseris lubatud. Vangla on samuti selgitanud, et kartseris viibivale kinnipeetavale tagatakse vangla poolt hügieenitarvete olemasolu sõltumata kinnipeetaval rahaliste vahendite olemasolust. Tallinna Vangla poolt ringkonnakohtu istungil 6

(7)3-05-241 esitatud andmete kohaselt puudus kaebuse esitajal ka märtsis 2005 ehk kartserikaristuse kandmise ajal vanglasisesel isikuarvel raha vangla poe vahendusel sisseostude tegemiseks. Eeltoodu näitab, et kaebuse esitaja õiguste kaitseks puudub reaalne vajadus teha vanglale ettekirjutus hoiduda kaebuse esitaja vangla poest ostude sooritamise õiguse piiramisest kaebuse esitaja võimaliku kartseris viibimise puhul. Seepärast ei hakka ringkonnakohus arutlema ka selle üle, kas ja kuidas mõjutab vangla sisekorraeeskirja § 60, mis sätestab asjade loetelu, mis võivad kinnipeetaval kartseris olla kaasas, kartseris viibiva kinnipeetava õigust vangla poe vahendusel sisseoste sooritada. 10. Halduskohtu otsuses ei ole kaebuse muid nõudeid peale moraalse kahju hüvitamise nõude üksikasjalikumalt käsitletud ning nende nõuete rahuldamata jätmise põhjendamiseks on üksnes üldsõnaliselt viidatud moraalse kahju hüvitise nõude rahuldamata jätmise põhjendustele. Seega ei ole halduskohtu otsuse põhjendused toimingu sooritamiseks kohustamise ja toimingust hoidumise nõuete osas piisavad ja ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendavat osa käesoleva otsuse põhjendustega nende nõuete rahuldamata jätmise osas. Muus osas jääb halduskohtu otsus muutmata. Seega jääb rahuldamata ka apellatsioonkaebus. Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.