2-06-3812/3

2-05-3812 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril
2. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-3812 Tsiviilasi OÜhagi V.Gvastu 755.44 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – OÜ Kostja – V.G Asja läbivaatamine Lihtmenetluses RESOLUTSIOON
3. Hagi osaliselt rahuldada.
4. Välja mõista V.G võlgnevus 240 (kakssada nelikümmend) krooni ja 20 senti OÜ kasuks. Kohtukulude jaotus
5. Välja mõista V.Gmenetluskulud 1/3 ulatuses OÜkasuks.
6. Välja mõista OÜ-lt menetluskulud 2/3 ulatuses Vjatšeslav Gorohhov’i kasuks.
7. Välja mõista V.Gasja läbivaatamiskulu 1/3 ulatuses E V kasuks.
8. Välja mõista OÜ-lt asja läbivaatamiskulu 2/3 ulatuses EVa kasuks. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub tasumisele ... arvelduskontole … number … või … konto nr … (viitenumber …). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas …. a Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla 755.44 krooni väljamõistmiseks. Hageja ja kostja sõlmisid … a mobiiltelefoniteenuste lepingu nr … Lepingu alusel sai kostja õiguse kasutada mobiiltelefoni numbrit …. Hageja väljastas kostjale alljärgnevad arvesaatelehed:
9. …. a arve-saateleht nr … summas 379.59 krooni. Arve tasumise tähtaeg oli …. a;
11. …. a arve-saatelehe nr … summas 100 krooni. Arve tasumise tähtaeg oli …. a. Vastavalt lepingu … on selle lepingu lahutamatuks osaks AS mobiiltelefoniteenuse kasutamise tingimused. Viivise määraks on vastavalt nimetatud tingimuste p-le 7.5 0,15% päevas kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kokku moodustab viivisvõlgnevus seisuga …. a 275.85 krooni. Kostja vastus Kohtule …. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja ei vaidlusta, et on kasutanud telefoninumbrit …. Kostja ei ole kasutanud telefoninumbrit …, seega ei tunnista kostja hagi nimetatud numbri osas. Kostja ei tunnista hageja nõuet teenustasu osas, teenustasu maksmises pooled lepingus kokku ei leppinud. Kostja ei tunnista viiviste nõuet. Lepingus on kostja. Hageja on saatnud arved kui ka meeldetuletused aadressile, samas on hagiavalduses märgitud kostja lepingujärgne aadress. Kohtu põhjendused …. a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid …. a mobiiltelefoniteenuste lepingu nr …. Lepingu kohaselt sai kostja õiguse kasutada mobiiltelefoni numbrit .... Kohtule on esitatud arve-saateleht nr … mille kohaselt telefoninumbri ... kõnede maksumus on 6.07 krooni ja teenustasu 50 krooni. Kostja nõustub tasuma 6.07, kuid vaidleb vastu teenustasu maksmisele, kuna teenustasus polnud lepingus kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohtu arvates kuulub kostjalt väljamõistmisele 6.07 krooni kõnede eest ning 50 krooni teenustasu vastavalt lepingu lisa p-le 1.2.
12. Kohus nõustub kostja vastuväitega selles, et kostjal puudub kohustus tasuda numbri … eest, kuna sellist lepingut pole hageja ja kostja vahel sõlmitud. Vastavat lepingut pole hageja ka kohtumenetluses esitanud. Kohtule esitatud arve-saateleht nr … alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele 100 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja õigus võtta teenustasu tuleneb pooltevahelise lepingu lisa p-st 1.2.
13. Kostja vastuväite kohaselt pole põhjendatud hageja esitatud viiviste nõue, kuna hageja ei saatnud teatisi kostja poolt näidatud. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga 2 ettenähtud intressimäär. Lepingu lisa p 7.
14. kohaselt on viivise määraks 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud viiviste nõue on põhjendatud. Kostja on esitanud lepingujärgseks. Kohtule esitatud väljastusteate kohaselt (tl 29) ei ole olemas. Kohtu arvates on hageja põhjendatult saatnud arved ja teatised kostja Rahvastikuregistris toodud aadressil. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 156.07 (56.07+100) krooni ning viivis arve nr … summas 56.07 tasumata jätmise eest 33.73 krooni ning viivis arve nr … tasumata jätmise eest summas 50.40 krooni. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 143 p 4 ja § 146 lg 1 p 3 ja § 173 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse asja läbivaatamiskulu 1/3 ulatuses ja hagejalt 2/3 ulatuses. Asja läbivaatamiskulu on hagejale ja kostjale hagimaterjalide ja kohtukutsete kättetoimetamise kulu. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu 1/3 ulatuses ning hagejalt kostja menetluskulu 2/3 ulatuses kostja kasuks. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtule menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 3