Obsah (7)

§ 410§ 413§ 468§ 64§ 46§ 142§ 149

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Otsuse tegemise aeg ja koht 17.02.2006.a Tallinn, Kentmanni 13 kohtumaja Tsiviilasja number 2-05

§ 410

(jõustus ….a.) kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse.

§ 413

lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad

§ 413lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Kohus leiab, et kõnesolevas vaidluses tuleb kohaldada PKS § 61 lg 1, mis sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, lg 3 alusel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 64

lg 1 alusel mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest on hageja vabastatud kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. RLS § 16 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis. Kuivõrd hageja on RLS § 16 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivust vabastatud, siis tuleb riigilõiv 4000 krooni kostjalt riigituludesse nõuda (

§ 46p 1, p 2, § 48 lg 1 p 3, § 60 lg 1).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon.

§ 142

lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni.

§ 149

lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole. Kohus selgitab, et kooskõlas

§ 149lg 3 enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid.

Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Liili Lauri kohtunik 2