KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 20.oktoober 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1046 Haldusasi Kaebus keskkonnaministri 07.10.2005 otsuse nr 1-1/9076-3 tühistamiseks ja keskkonnaministri A OÜ avalduse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Tallinna Halduskohtu 05.04.2006 otsus nr 3-05-1046 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev A OÜ apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja A OÜ, esindaja advokaat Margus Lentsius Vastustaja keskkonnaminister, esindaja Rita Annus 16.10.2006 RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 05.04.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest 20.oktoobril 2006. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 23.03.2004 ostis A OÜ x kinnistu (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, suurus 67,9 ha, sellest metsamaa 64,9 ha) asukohaga x maakonnas x vallas x külas. X kinnistu eelmisele omanikule oli väljastatud 03.04.2003 Keskkonnaministeeriumi Ida-Viru Keskkonnateenistuse poolt kaitsekohustuse teatis nr 61, millega anti teada, et kinnistul asub riikliku kaitse alla võetud II kategooria kaitsealuse liigi – metsise - püsielupaik. Looduskaitseseaduse (LKS) jõustumisega 10.05.2004 ja selle alusel antud keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ (määrus) § 2 lg 2 punktiga 11 on võetud kaitse alla metsise püsielupaigad X vallas X ja X külas, mis hõlmavad ka kõnealust X kinnistut. Määruse § 4 sätestab püsielupaigal rakendatava kaitsekorra, mille jõustumiseni kehtis vastaval püsielupaigal LKS § 91 lg 1 alusel varem kehtestatud kaitsekord. Kuna kaebaja arvates piirab kinnistul kehtestatud kaitsekord oluliselt X kinnistu sihtotstarbelist kasutamist, esitas kaebaja 22.08.2005 LKS § 19 lg 2 alusel keskkonnaministeeriumile avalduse X kinnistu vahetamiseks riigile kuuluva kinnisasja vastu. 3-05-1046 07.10.2005 otsusega nr 1-1/9076-3 keeldus keskkonnaminister kinnistu vahetamismenetluse algatamisest, sest leidis, et X kinnistu sihtotstarbeline kasutamine ei ole oluliselt piiratud. A OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada keskkonnaministri 07.10.2005 otsus nr 1-1/9076-3 ja kohustada ministrit kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama. Kaebuse esitaja leiab, et keskkonnaministri 07.10.2005 otsus nr 1-1/9076-3 ei sisalda selle andmise faktilisi ega õiguslikke aluseid ning on seega motiveerimata. Kaevatavas otsuses toodud viide metsateatisele nr 10405 harvendusraiete teostamiseks mahuga 97 tihumeetrit ei saa olla aluseks taotluse rahuldamata jätmiseks. Kaitsekord piirab X kinnistu sihtotstarbelist kasutamist, st metsamajanduslike tööde teostamist järgmisel viisil: 1) metsatööde tegemine on lubatud ainult perioodil 1.septembrist kuni 31.jaanuarini, mis välistab masinate kasutamise metsatöödel, sest maa pole külmunud; 2) X kinnistul ei ole võimalik teostada lageraiet suuremas ulatuses kui 1 ha; 3) piiratud on kuivenduskraavide korrastamine; 4) keelatud on metssigade lisasöötmine, mis välistab jahtide korraldamise kinnistul. Piirangud on olulised, sest X kinnistul kasvavast metsast moodustab olulise osa raiekõlbulik mets. Kaebaja soetas kinnistu eelkõige silmas pidades kasvava metsa väärtust. Kinnistul asub amortiseerunud maakuivenduskraavide võrgustik, mis nõuab lähiajal põhjalikku rekonstrueerimist. Vastasel juhul võib kinnistul kasvava metsa liigikooslus oluliselt muutuda ning puidu kvaliteet halveneda. A OÜ juhatuse liige R. Va on kohaliku jahiseltsi liige ning kavatses kinnistu soetamisel hakata korraldama seal jahte (eelkõige metssigadele). Olemasolev kaitsekord sisuliselt välistab selle. Kaebaja leiab, et LKS § 19 lõikes 1 esitatud tingimused on eelpoolnimetatud asjaolusid arvestades täidetud ning see annab talle õiguse nõuda X kinnistu vahetamist riigi kinnisasja vastu. Keskkonnaminister kaebusega ei nõustunud. Otsus on nii faktiliselt kui ka õiguslikult motiveeritud. Metsateatise esitamise märkimine keskkonnateenistuse kirjas tuleneb eesmärgist esitada keskkonnaministrile kõik nende käsutuses olevad andmed avalduses märgitud kinnisasja kohta. Keskkonnaministri vahetamisest keeldumise otsuses metsateatisele ei viidata ning vahetamisest keeldumise aluseks ei ole metsateatise esitamine. X kinnistu asub käesoleval ajal 45 ha ulatuses X püsielupaiga piiranguvööndis. Piiranguvööndis kehtivad keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 1 § 4 lõigetes 4, 7, 8 ja 9 sätestatud piirangud. Piiranguid kuivenduskraavide hooldamise ja metssigade lisasöötmise kohta X kinnistul tulenevalt määruse nr 1 §-st 4 kehtestatud ei ole, seega on kaebaja väited nimetatud piirangute kohta alusetud. Kaebaja hinnang, et metsatööde lubamine septembri algusest kuni jaanuari lõpuni välistab masinate kasutamise, on paljasõnaline. Masinate kasutamise raskendatus ei tähenda, et kinnisasjal lasuvad kitsendused piiraksid selle sihtotstarbelisest kasutamist oluliselt. Samuti määravad masinate kasutamise võimalikkuse ära nii ilmastikuolud kui ka metsa kasvukoha tüüp. Kaebuse esitajal on X kinnistul laialdased võimalused metsaraieks. A OÜ oli kinnistu omandamisel 23.03.2004 teadlik sellel kehtivatest piirangutest ja pidi oskama nendega arvestada. Tallinna Halduskohtu 05.04.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kinnisasja vahetamise eeltoimingute käigus tuleb välja selgitada korra § 11 lõikes 2 sätestatud asjaolud. Nende asjaolude väljaselgitamiseks kaasati kaitstava loodusobjekti valitseja - Ida-Virumaa Keskkonnateenistus. Keskkonnaminister on vaidlustatud otsuses leidnud, et kuivõrd kaitseala valitseja arvamuse kohaselt (Ida Virumaa Keskkonnateenistuse 28.09.2005 kiri nr 32-3-1/8443) ei ole X kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine oluliselt piiratud, ei algatata eelnimetatud kinnisasja vahetusmenetlust. 2
(7)3-05-1046 Keskkonnaminister ei ole korranud otsuse tegemise aluseks olnud Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse 28.09.2005 kirjas nr 32-3-1/8443 toodud asjaolusid, vaid on otsuses nimetatud kirjale viidanud ja lisanud selle koopia kaebajale väljastatud otsuse juurde. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 lubab esitada haldusakti põhjenduse mitte üksnes haldusaktis endas, vaid ka muus menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse 28.09.2005 kirjas nr 32-3-1/8443 märgitud viide X kinnistule esitatud metsateatisele nr 10405 on vaid informatiivse tähendusega ja seetõttu asjasse mittepuutuv. Keskkonnaministeerium lähtus vaidlustatud otsuse tegemisel LKS §-st 19, s.h hindas X kinnistul seaduse alusel kehtestatud piiranguid, mitte aga igasuguseid võimalikke piiranguid kinnistu omaniku subjektiivse arvamuse alusel. Kohus leidis, et vaidlustatav haldusakt ei ole õigusvastane selle motiveerimatuse tõttu. Asjaolu, et kaebuse esitaja peab otsuse motiive ebapiisavaks, ei tähenda motiveerimatust. Kaebaja on akti sisu mõistnud ning saanud kasutada kaebeõigust. Mitmed kaebaja väited oluliste piirangute kohta kinnistu sihtotstarbelisel kasutamisel, eelkõige metsamajanduslike tööde tegemisel, ei vasta tõele. Nii on kaebaja väitnud, et maaüksusel ei ole võimalik teostada lageraiet suuremas ulatuses kui 1 ha, kuid määruse nr 1 § 4 lg 7 käsitleb vaid langi suurust, mitte nende arvu. Kaebaja on ekslikult leidnud, et 1.veebruarist kuni 31.augustini on keelatud kõik metsatööd. Tegelikult on vastaval ajavahemikul keelatud vaid raietööd, metsaistutusja muude metsatööde osas piiranguid ei ole. Asjakohased ei ole avalduses toodud kaebaja väited kuivenduskraavide korrastamise ja metssigade lisasöötmise kohta, kuna vastavad piirangud X kinnistul puuduvad. Asjaolu, et R. V soovib jahiga tegelda ka väljaspool lubatud perioodi, ei ole arvestatav põhjus kinnisasja vahetamiseks riigile kuuluva kinnisasja vastu. X kinnistu jääb X püsielupaiga piiranguvööndisse 45 ha ulatuses, seega 22,9 ha ulatuses LKS-st tulenevad piirangud X kinnistul puuduvad. Kaebuse esitaja A OÜ oli X kinnistu omandamisel 23.03.2004 teadlik seal kehtivatest piirangutest. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES Apellatsioonkaebuses palub A OÜ tühistada Tallinna Halduskohtu 05.04.2006 otsus haldusasjas nr 3-05-1046. Apellant leiab, et halduskohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, rikkunud protsessiõiguse normi ning hinnanud vääralt esitatud tõendeid. Keskkonnaministeerium ei ole esitanud vaidlustatud haldusakti andmise faktilisi aluseid ega sidunud viimaseid õigusliku tagajärjega, mistõttu on haldusakt motiveerimata. Otsuses on viidatud Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse seisukohale, milles peaks sisalduma vastav põhjendus. Seevastu piirdub Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse 28.09.2005 kiri nr 32-3-1/8442 vaid määruse nr 1 §-s 4 sätestatud piirangute loetlemisega ning metsateatise nr 10405 mainimisega. Kohtule argumenteeritud kaebuse kirjutamine ei muuda haldusakti motiveerituks. Haldusaktist ei selgu, miks jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Minister ei ole hinnanud kaebaja avalduses toodud väiteid kehtestatud piirangute olulisuse kohta. X kinnistul lasuvad kitsendused piiravad oluliselt kinnisasja kasutamist. Minister on jõudnud vastupidisele arvamusele, kuid arutluskäik, kuidas arvamusele jõuti, otsuses puudub. Otsuse tegemisel on keskkonnaminister lähtunud muuhulgas 21.09.2000 metsateatisest nr 10405, millel ei ole LKS, korra, määruse ega ühegi teise kinnisasja vahetamist reguleeriva õigusakti alusel tähendust. Apellandile jääb arusaamatuks, millist tähtsust omab kohtu poolt märgitu „X kinnistu jääb X püsielupaiga piiranguvööndisse 45 ha ulatuses, seega 22,9 ha ulatuses LKS-st tulenevad piirangud X kinnistul puuduvad“. Seadusandja on sätestanud kinnisasja vahetamise menetluse algatamiseks avalduse esitamise õiguse ka nende kinnisasjade suhtes, millest teatud osa on piirangutevaba. Vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata. 3
(7)3-05-1046 Apellandi käsitlus halduskohtu otsusest on meelevaldne. Apellant tegi järelduse, et kohtu hinnangul on haldusakti motiveeritus tõendatud ainuüksi sellega, et haldusakt on kohtus vaidlustatud. Tegelikult on halduskohus jõudnud järeldusele, et vaidlustatud haldusakt on motiveeritud ning kaebuse esitaja ei nõustu selle motivatsiooniga. A OÜ 22.08.2005 avalduses on esitatud seisukohad selliste teoreetiliste piirangute suhtes, mis käesoleval juhul X kinnistu suhtes ei kohaldu. Keskkonnaminister ei pidanudki analüüsima avalduses esitatud võimalikke piiranguid, millest mitte ükski tegelikkuses X kinnistu suhtes ei kohaldu. Vaidlustatud haldusaktis kirjeldatakse faktiliste asjaoludena kinnistu paiknemist osaliselt X püsielupaiga piiranguvööndis ning seostatakse need õiguslike asjaoludega. Keskkonnaministri otsusele on lisatud Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse 28.09.2005 kiri, milles esitatakse X kinnistule kohalduvad X püsielupaiga piirangud. Püsielupaiga piiranguvööndis kehtivad kitsendused ei ole sellised, mis piiraksid kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt. Vaidlustatud haldusakt vastab HMS § 56 lg 1 nõuetele ning halduskohtu otsus on vaidlustatud haldusakti motiveerituse küsimuses õige ja põhjendatud. Apellandile on jäänud arusaamatuks, millistest asjaoludest lähtudes leidis halduskohus, et viide metsateatisele ei ole seotud kinnistu kaitsekorra ega sellest tulenevate piirangutega. Maa-ameti 14.02.2006 kirjas nr 4.1-2/809 Tallinna Halduskohtule esitatud kirjalikus selgituses kirjeldatakse Ida-Virumaa keskkonnateenistuse kirjas märgitud metsateatise tähendust. Metsaseaduse § 23 kohaselt (21.09.2000, s.o kõnealuse metsateatise esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) oli metsateatis metsaomaniku esitatav teade keskkonnateenistusele kavandatavate metsatööde kohta. Seega omab metsateatise esitamine vaid kirjeldavat tähendust ning selle esitamise märkimine keskkonnateenistuse kirjas tuleneb vajadusest esitada keskkonnaministrile kõik nende käsutuses olevad andmed avalduses märgitud kinnisasja kohta. Halduskohtu hinnang metsateatise tähendusele käesolevas asjas on põhjendatud ning seda toetavad nii haldusakti andja kui ka kaebuse esitaja seisukohad. Halduskohus ei ole järeldanud, et X kinnistu osaline paiknemine metsise püsielupaigas oleks aluseks kinnisasjade vahetamisest keeldumisele. Seetõttu on kohatu väide, et halduskohtu otsus võiks selles osas olla vastuolus TsMS § 436 sätetega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Keskkonnaminister keeldus X kinnisasja vahetamisest LKS § 19 ja Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määrusega nr 241 kehtestatud „Kinnisasja vahetamise korra ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise aluste“ § 11 lg 4 alusel. Viidatud sätted annavad ministrile õiguse otsustada kinnisasjade vahetamine juhul, kui on täidetud LKS § 19 lg 1 või lg 2 ettenähtud tingimused: vahetatav kinnisasi sisaldab kaitstavat looduse üksikobjekti või asub kinnisasi kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas või ulatub kinnisasja kogupindalast rohkem kui 2/3 kaitsealale, hoiualale või püsielupaika, kusjuures ala kaitsekord piirab oluliselt kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et kaebajale kuuluva kinnisasja kogupindalast rohkem kui 2/3 ulatub metsise püsielupaika. Vaidlus on selles, kas kaitsekord piirab kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt. Millistest kriteeriumidest lähtuda mõiste „piirab oluliselt sihtotstarbelist kasutamist“ sisustamisel, ei ole seaduses täpsustatud. Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mille sisustamise on seadusandja jätnud seaduse rakendajale. Juhul, kui määratlemata õigusmõiste sisustamine on jäetud haldusorganile, peab haldusaktist nähtuma metoodika, millest haldusorgan lähtus mõiste sisustamisel. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-66-02 on leitud „Seaduses määratlemata õigusmõistete kasutamisega kaasneb täitevvõimu asutuse kaalutlusõigus (diskretsioon) nende sisustamiseks ja tõlgendamiseks. Kohtu volitused diskretsiooniotsuste kontrollimisel on piiratud. Kohus peab otsustama, kas valitud metoodika on mõistlik ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega (HKMS § 19 lg 6).“ Käesoleval juhul ei nähtu ministri otsusest ega sellele lisatud keskkonnateenistuse kirjast, millistest kriteeriumidest minister lähtus, kui ta leidis, et kaitsekord ei piira kaebaja kinnisasja kasutamist 4
(7)3-05-1046 oluliselt. Kohtuistungil selgitas ministri esindaja, et kuivõrd metsamaa kasutamine on kõige tulusam lageraie tegemisega, on halduspraktikas metsamaa vahetamise aluste olemasolu kindlaks määramisel lähtutud sellest, kas kaitsekord lubab kaitsealal lageraiet. Kuna käesoleval juhul lageraie on lubatav, ei olnud alust pidada piiranguid olulisteks. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata sellele, et minister ei selgitanud otsuses, millistest kriteeriumidest lähtutakse määratlemata õigusmõiste sisustamisel, on sellised selgitused esitatud kohtumenetluses ning kohus saab otsuse kontrollimisel neist lähtuda. Asjaolu, et haldusorgan ei ole haldusaktis põhjendanud määratlemata õigusmõiste rakendamist, on käsitletav haldusakti vormiveana, mis viib haldusakti tühistamisele üksnes siis, kui selline vormiviga mõjutas asja otsustamist. Kui minister tegelikult kohtule näidatud kriteeriumidest lähtus ning selliste kriteeriumide kasutamine viib õige tulemuseni, pole põhjust otsust tühistada. Kohus on õigesti viidanud, et kuna kaebaja on otsuse vaidlustanud ka seetõttu, et pole lugenud ministri seisukohta oluliste piirangute puudumises õigeks, on otsuse kontrollimine võimalik, lähtudes kaebaja poolt esile toodud seisukohtadest. Kaebajale kuuluv katastriüksus on registreeritud maakatastris maatulundusmaa sihtotstarbega. Kuna kaebaja kinnistust 64,9 ha moodustab metsamaa, on tegemist valdavas ulatuses metsakasvatuseks ettenähtud maaga. Metsamaa kasutamise viisideks on muu hulgas ka puidu saamine ja jahindus. Seega kaebaja kinnistu sihtotstarbeline kasutamine eeldab sellel raietöid ja jahipidamist. Kaebaja kinnistu 45 ha suuruses osas on metsise püsielupaiga piiranguvööndis. LKS § 31 lg 2 keelab piiranguvööndis järgmised tegevused, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; 3) maavara ja maa-ainese kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5) uuendusraie; 6) parkides ja arboreetumites puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta; 7) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine; 9) jahipidamine ja kalapüük; 10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks; 11) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas; 12) roo varumine külmumata pinnasel. Käesoleval juhul on kaitse-eeskirjaga mitmed LKS § 31 lg 2 näidatud keelatud tegevused antud alal lubatud (määruse nr 1 § 4 lg 3, 4, 7, 8 ja 9): Püsielupaika jäävatel teedel ja radadel on lubatud sõidukitega liiklemine. Püsielupaigas on lubatud jahipidamine 1. septembrist 31. jaanuarini. Piiranguvööndis on lubatud lage- ja turberaie 1. septembrist 31. jaanuarini, kusjuures raielangi suuruse ja kuju osas tuleb arvestada järgmiste piirangutega: 1) lageraie korral ei tohi langi suurus ületada 1,0 ha ning laius 30 meetrit; 2) turberaie korral ei tohi langi suurus ületada 2 ha. Piiranguvööndis tuleb raiete tegemisel arvestada järgmisi piiranguid metsa vanuselisele koosseisule ja raielangi kujule: 5
(7)3-05-1046 1) üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50%; 2) raielankide vahele tuleb jätta üle 60 aasta vanust puistut vähemalt 100 m laiuse ribana. Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel. Kaebaja on kaebuses leidnud, et piirangud on olulised seetõttu, et keelavad metsatööde tegemise perioodil 1.veebruar kuni 31.august, keelavad lageraie suuremal pinnal kui 1 ha, keelavad kuivenduskraavide korrastamise ja metssigade lisasöötmise ja jahipidamise. Piirangualal on tulenevalt LKS § 31 lg 1 majandustegevus üldiselt lubatud, kuid sama paragrahvi 2.lõikes sätestatud piirangutega. Käesoleval juhul on kehtestatud piiranguid piirangualal kaitseeeskirjaga oluliselt leevendatud. Lubatud on ka lageraie, kuigi ajalise piiranguga ning raielangi kujule esitatud piirangutega. Osa kaebaja väidetest piirangute kohta ei ole asjakohased, sest piirangualal ei ole keelatud olemasolevate kuivenduskraavide korrastamine ning metssigade lisasöötmine. Jaht on lubatud viiel kuul aastast. Keskkonnaministri 07.03.2003 määrusega nr 20 kehtestatud Jahieeskirja § 1 p 23 kohaselt oli taotluse esitamise ja otsuse tegemise ajal lubatud metsseale, välja arvatud põrsastega emistele, varitsus- või hiilimisjahti pidada aastaringselt ning ajujahti ja jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga,
- oktoobrist
- veebruarini. Põrsastega emisele võis pidada varitsus- või hiilimisvõi ajujahti ja jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga,
- oktoobrist
- jaanuarini. Kuna kaebaja väitel piiras kaitse-eeskiri eelkõige metsseajahi pidamist, siis nähtub jahieeskirjast, et olulisemal metssea jahiperioodil on jaht piirangualal lubatud. LKS § 19 näeb ette võimaluse kinnisasja vahetamiseks mitte üksnes piirangute olemasolul kinnisasja sihtotstarbeliseks kasutamiseks, sellised piirangud peavad piirama kinnisasja kasutamist oluliselt. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et lageraie lubatavus on mõistlik kriteerium metsamaa sihtotstarbelise kasutamise piirangute olulisuse hindamisel. Ka kaebaja, kelle põhitegevuseks on metsa majandamine, on väitnud, et lageraie teostamine on kõige tulutoovam metsa majandamise viis. Praegusel juhul lageraiele seatud piirangud võivad lageraie teostamise muuta mõnevõrra aeganõudvamaks ja seega kallimaks, samuti lükata tulu saamise mõnevõrra edasi. Vastustaja väitel on metsamajanduskavaga ette nähtud lageraie 10,5 hektaril ja harvendusraie 7,8 hektaril. Metsanduskavaga nähakse ette raiemahud eelolevaks kümneks aastaks. Kui arvestada, et osaliselt piiravad lageraie tegemist metsaseaduse normid sõltumata piiranguvööndi olemasolust, ei võimalda piirangud langi kujule ja allesjäetava metsa vanuseline piirang tööde otstarbekal teostamisel ette näha kaebaja võimaliku tulu märkimisväärset langust. Vastupidist ei ole kaebaja kohtule tõendanud. Sellise seisukoha õigsust kinnitab ka asjaolu, et kaebaja ostis metsamaa väidetavalt selle tulutoovaks majandamiseks ja eelkõige raieküpsest metsast puidu saamiseks. Kaebaja oli teadlik piiranguvööndi olemasolust antud kinnistul. Seega pidi kaebaja juba siis hindama tulu saamise võimalusi positiivseks vaatamata kehtestatud, ja sel ajal kaitsekorrast tulenevalt veel rangematele, piirangutele. Kui maaüksus osaleb edukalt (kaebaja on kaebuses rõhutanud suhteliselt kõrget kasvava metsa maksumuse osa ostetud kinnistu hinnas) tsiviilkäibes, on raske pidada piiranguid maatüki sihtotstarbeliseks kasutamiseks olulisteks. Ringkonnakohtu hinnangul on ministri poolt määratlemata õigusmõistele antud sisu ja sätte rakendamine kooskõlas ka õiguse üldpõhimõtetega. Võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisele ei ole kaebaja viidanud. Tulemus on proportsionaalne. Põhjendatud on üksnes oluliste piirangutega metsamaa vahetamine, millelt tulusaamine on märkimisväärses osas piiratud. Vastasel korral pole kuluka ja komplitseeritud vahetusmenetluse läbiviimine vajalik, eriti tingimustes, kus kinnisasja 6
(7)3-05-1046 omanik on juba soetanud kitsendustega kinnisasja ning seetõttu olemasolevate piirangutega kinnisasja sihtotstarbelisel kasutamisel arvestanud. Seega jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja on taotlenud apellatsioonimenetluses 11 339,80 krooni õigusabikulude hüvitamist. Kulud jäävad kaebaja kanda (HKMS § 92 lg 1). Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 7
(7)