1 ja 2 kohaselt on kool kohustatud tagama õppimisvõimalused ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud oma teeninduspiirkonna koolikohustuslikele lastele. Seega ei ole mingit alust kaebaja esindaja Aleksandr Gamazini väitel, et klasside arv peab olema sõltuvuses kooli tulla soovivate laste arvuga (t.l. 81). Haridusministri 25.06.1999 määrusega nr. 37 kinnitatud “Koolieelsete ettevalmistusrühmade töökorralduse alused” võimaldab punktides 3 ja 4 linnavalitsuse nõusolekul ettevalmistusrühmi küll moodustada ja lapsi sinna lapsevanema avalduse alusel vastu võtta, kuid ei pane koolile mingeid kohustusi enda poolt ettevalmistatud laste esimesse klassi võtmisel ega anna lastele õigust nõuda sellesse kooli vastu võtmist. Lisaks viitavad Narva Linnavalitsuse väited, et laste kooliks ettevalmistamine toimub kooli omal algatusel (t.l. 31 ja 34) sellele, et koolil puudub haridusministri poolt kehtestatud korra kohane linnavalitsuse nõusolek ettevalmistusrühmade moodustamiseks. Narva Linnavalitsuse 18.10.2001 korraldusega nr. 1769-k kinnitatud X arengukava (t.l. 41-42) näeb seda kooli kui majanduskallakuga gümnaasiumi, põhikooli arendamist ei käsitle kava üldse.
kohaselt toimub vastuvõtt gümnaasiumisse põhikooli 2 lõpetamise tulemuste alusel ega sõltu varasemast samas koolis õppimisest. Seega ei saa esimeste klasside arv rikkuda ka kaebaja arengukava ega takistada sellest tulenevat kooli arengut.
1 on kehtestatud põhikooliastme klassi täituvuse ülemiseks piirnormiks 24 õpilast. Seda, mitu klassi võib mingis konkreetses koolis avada, pole sätestatud üheski seaduses. Kuna
kohaselt on kooli valik vanemate jaoks vaba ainult siis, kui soovitud koolis on vabu kohti, tuleb järeldada, et seaduseandja on siiski tahtnud, et õpilaskohtade arv oleks koolides ära määratud. Haridusseaduse § 7 lg. 2 kohaselt on halduspiirkonna hariduse arengu kavandamine ja ellu viimine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Sama seaduse § 29 lg. 2 annab haridusasutustele iseseisvuse ainult õpetamise ja kasvatamise korraldamisel ning raha ja vara kasutamisel. Narva linnas on esimesse klassi võetavate õpilaste arvu kindlaksmääramine reguleeritud Narva Linnavolikogu 27.05.2004 määrusega nr. 28/35 kinnitatud “Narva linna haridusasutuste võrgu reorganiseerimise programmis kuni 2010 aastani”. Selle punkt 3.3.5 praegu kehtiva redaktsiooni kohaselt tuleb põhikooli ja gümnaasiumi uue õppeaasta esimese klassi komplekteerimise plaan kinnitada linnavalitsuse poolt igal aastal hiljemalt 1. maiks. Eelnimetatud sätetest järeldub, et kool peab lähtuma kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatust ega saa ise määrata seda, mitu esimest klassi ta moodustab. Vaidlustatud korralduses toodud selgituste kohaselt on Xi teeninduspiirkonnas 24 niisugust last, kes peavad algaval õppeaastal esimesse klassi astuma. See arv vastab eespool juba nimetatud
1 kohasele põhikooliastme ühe klassi täituvuse ülemisele piirnormile. Ainult ühe esimese klassi moodustamise õigus oli X ette nähtud ka õppeaastatel 2004-2005 ja 20052006 (t.l. 44, 48 ). Seega klaasikomplektide arv võrreldes eelmise kahe õppeaastaga ei muutu, ja seda pidi kohtuistungil tunnistama ka kaebaja esindaja Aleksandr Gamazin (t.l. 81). Veel möönis ta, et praegu kehtivas kooli teeninduspiirkonnas polegi esimesse klassi tulemas rohkem kui 24 last. Eelnevalt juba nimetatud “Narva linna haridusasutuste võrgu reorganiseerimise programmis kuni 2010 aastani” kajastatud andmed näitavad, et aastatel 1998 ja 1999 oli väga madal sündimus ning õpilaste arv on vähenenud nii X osas kui ka linnas tervikuna. Koolikohustuslike laste vähene arv ja varasemate õppeaastatega sama esimeste klasside arv välistavad võimaluse, et kooli maine väidetava vähenemise põhjus saab olla vaidlustatud korraldusega kehtestatud arvnäitajate tagajärg. Haldusakti, millega määratakse kindlaks mingi kindla haldusterritooriumi koolide õpilaskohtade arvud, on suunatud eelkõige selle piirkonna elanikele. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuse haldamisel oleva kooli (t.l 40) suhtes on see halduse sisene haldusakt, millega korraldatakse omanikuna enda haldamisel oleva asutuse tegevust ega teostata avalikku võimu. Seega ei saa õpilaskohtade maksimaalse arvu ja klassikomplektide arvu piiritlemise kohta vastu võetud otsustused olla puutumuses ühegi konkreetse munitsipaalkooli õigustega ega mistahes viisil neid rikkuda. Samal põhjusel pole ükski kool tema õpilaskohtade ja klasside arvu määramisel haldusmenetluse osaliseks ja talle ei laiene haldusmenetluse seaduse § 40 lg. 1 menetlusosalistele antud õigused. Kaebuses viidatud haldusmenetluse seaduse § 48 lg. 1 kehtestatud kohustus panna õigusakti eelnõu ja seletuskiri avalikkusele tutvumiseks välja, ei saa samuti puutuda kooli õigustesse. See on üks avatud menetluse osadest, mis on sama seaduse § 46 lg. 1 kohaselt kohustuslik vaid sel juhul, kui seaduses on nii sätestatud. Kuna ükski seadus ega selle alusel antud õigusakt ei näe kooli õpilaskohtade ja klassikomplektide arvu määramist ette avaliku menetlusena, polnud Narva Linnavalitsusel mingit vajadust seda sellisena ka läbi viia. Kuna õpilaskohtade maksimaalarvu ja klassikomplektide arvu kindlaksmääramine ei puutu kohtu eeltoodud järelduste kohaselt X seadusest tulenevatesse subjektiivsetesse õigustesse, tuleb esitatud kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Narva Linnavalitsuse esindaja kohtukulude hüvitamise nõuet ei esitanud (t.l. 84), seega jäävad poolte võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt nende endi kanda jätta. Halduskohtumenetluses kehtivate põhimõtete kohaselt ei pea halduskohus käsitlema kõiki kaebuse väiteid ja neile esitatud vastuväiteid, kui ta tuvastab, et vaidlustatud haldusakt või toiming ei riku kaebaja õigusi. Seda põhimõtet on otstarbekas järgida ka käesolevas 3 kohtuasjas ja seetõttu jätab kohus osa kaebaja väiteid ja tõendeid ning neile esitatud vastuväited ja tõendeid käsitlemata, sealhulgas ka kõik need, mis kajastavad erinevate koolide esimestesse klassidesse astuda soovivate laste arvu ja X kohta ajakirjanduses avaldatut. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.