KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-322 Haldusasi Kaebus Murru Vangla direktori 11.10.2004 käskkirja nr 1547-d tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 04.04.2005 otsus haldusasjas nr 32357/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus J.P apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- oktoober 2006 Menetlusosalised Kaebaja J.P Vastustaja Murru Vangla, esindaja Sven Ranniste RESOLUTSIOON Jätta J.P apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- aprilli 2005 otsus haldusasjas nr 3-2357/2004 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest
- oktoobril
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Inspektor-kontaktisik D. P koostas 30.09.2004 Murru Vangla direktorile ettekande, mille kohaselt ta andis enne hommikusööki kinnipeetav J.Ple tema distsiplinaar- menetluse dokumendid, et viimane saaks tema kabinetis ja tema juuresolekul nendega tutvuda ning need allkirjastada. Kuna samal ajal võttis ta vastu ka kinnipeetavate hommikusi kirju, kasutas J. P kell 8.25 juhust ja võttis dokumentide seast kaks endale ning lahkus oma kambrisse, olles teadlik, et neid endale võtta ei tohi. Ettekandel on H. L allkirjaga märge „kirjalikest seletustest loobus“. 3-04-322 D. P märkis ettekande selgituses: „Distsiplinaarmenetluse protokoll, millega J.P pidi tutvuma, et seda allkirjastada, anti talle tutvumiseks juba eelmisel päeval so
- septembril. P soovis kohe koos dokumentidega minu kabinetist lahkuda, aga ma hoiatasin teda, et dokument lisatakse isiklikku toimikusse ja sellepärast peab ta sellega tutvuma minu juures- olekul ja kinnitama seda oma allkirjaga. P soovis dokumendi kohta endale märkmeid teha ja kuna see dokument ei ole salastatud, siis ma lubasin seda tal teha minu kabinetis laua taga. Pärast märkmete tegemist andis ta protokolli tagasi, aga alla ei kirjutanud. Järgmisel hommikul so
- septembril tuli P uuesti, sest ütles, et ei jõudnud kõiki vajalikke märkmeid teha. Lubasin seda tal minu kabinetis teha. Oli hommikune aeg ja ma kontrollisin kinnipeetavate kirju. Samal ajal tõi P protokolli minu laua servale ja lahkus kabinetist. Avastasin, et P polnud jälle protokolli allkirjastanud ja protokollist oli puudu 2 dokumenti, mille hiljem tema toast leidsin.“ 30.09.2004 avalduses kontaktisiku küsimusele, miks hommikusöögi ajal leiti tema kapist distsiplinaarmenetluse lõpetamise otsus, selgitas J. P järgmist: „Arvasin, et kontaktisiku poolt minule antud distsiplinaarmenetluse lõpetamise otsusest võin väljakirjutisi teha, sest ametlikku koopiat sellest minule polnud nagu distsiplinaarmenetluse algatamise otsusest. Päevakorra järgi oli kohustus minna sööklasse, sest kell selle märguandeks oli antud ning kuna ruumis oli jooksvalt teisigi kinnipeetavaid, sest enne hommikusööki antakse kontaktisikule kirjad ja muud esitused, ei kuulnud mina, et selles müra ja uksepaugutamist täis ruumis pean väljakirjutisi tegema.“ Inspektor V. T 04.10.2004 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt pani J. P 30.09.2004 kell 8.25 toime järgmise teo: „Distsiplinaarmenetluse dokumentide tutvustamisel kasutas ära olukorda, kui kontaktisik kirju vastu võttis ja võttis dokumentide seast kaks endale ning lahkus oma kambrisse. Kinnipeetavale teavitati eelnevalt mitu korda, et need dokumendid pannakse isiklikku toimikusse ja neid võtta ei tohi.“
- Murru Vangla direktori 11.10.2004 käskkirjaga nr 1547-d karistati kinnipeetav J.P vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 nõuete rikkumise eest noomitusega. Käskkirja kohaselt pani J. P toime distsipliininõuete rikkumise, mis väljendus selles, et ta 30.09.2004 kell 08.25 võttis kohapeal tutvumiseks antud dokumentide seast kaks endale. Kohapeal tutvumiseks mõeldud dokumente endaga kaasa võttes ei allunud J. P inspektorkontaktisik D. P korraldustele. Kuna J. P ei ole eelnevalt distsipliinirikkumisi toime pannud, on noomitus proportsionaalne toime pandud süüteoga. Käskkirjas märgiti, et juhtumi kohta koostas inspektor-kontaktisik D. P samal päeval ettekande nr
- J. P seletuskirja kohaselt arvas ta, et võib dokumentidest väljakirjutusi teha ja ta ei kuulnud, et võib väljakirjutusi teha ainult kontaktisiku kabinetis. D. P täiendava ettekande kohaselt selgitas ta kinnipeetavale korduvalt, et väljakirjutusi võib teha ainult tema kabinetis. J. P oli eelneval päeval tutvunud distsiplinaarmenetluse dokumentidega ja talle selgitati siis, et dokumente ei ole lubatud kaasa võtta. Käskkirja õigusliku alusena märgiti VangS § 67 lg 1 ja Murru Vangla direktori 22.04.2004 käskkirjaga nr 42 kinnitatud Murru Vangla kodukorra p 29 alap 1, mille järgi on kinnipeetav kohustatud käituma vastavalt kõigi vangistust reguleerivate õigusaktide nõuetele ja alluma vangla teenistujate korraldustele.
- J. P kaebuses paluti tühistada Murru Vangla direktori 11.10.2004 käskkiri nr 1547-d. 1) Kaebuse kohaselt andis inspektor D. P kaebajale 30.09.2004 kella 8.15- 8.20 ajal teiste kinnipeetavate juuresolekul dokumendid, öeldes vaid „Need on sulle“, ilma täiendava seletuse ja korralduseta. Kaebaja lahkus ruumist ja pani dokumendid oma isiklike asjade hulka, kust ta neid sööklast saabudes enam ei leidnud. 2
(6)3-04-322 2) Kaebaja kirjutas kontaktisiku nõudel seletuse, miks tema isiklike asjade seast leiti hommikusöögi ajal distsiplinaarmenetluse lõpetamise otsus. Juhtumile eelnev päev ei puutu asjasse. 3) Eluruumi läbiotsimine kaebaja või teiste kinnipeetavate juuresolekuta on ebaseaduslik. Samuti on ebaseaduslik kaebaja isiklike asjade seast asjade võtmine ilma tema juuresolekuta. 4) Kaebaja ei olnud teadlik distsiplinaarmenetlusest, tal puudus seletuse andmise võimalus. 5) Käskkirjas märgitud kellaaeg 08.25 on vale, kaebaja oli sel ajal juba sööklas söömas. 6) Karistus võtab kaebajalt võimaluse saada soodustusi - õppida ülikoolides.
- Murru Vangla kirjalikus vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata ja leiti, et kaebaja väited distsiplinaarmenetluse käigus on erinevad kaebuses toodud väidetest ja kaebus on alusetu.
- Tallinna Halduskohtu 04.04.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Kohus ei tuvastanud kaebaja õiguste rikkumist distsiplinaarmenetluse läbiviimisel. 2) VangS § 67 lg 1 sätestab kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametniku seaduslikule korraldusele. Kohus luges tuvastatuks kaebaja poolt käskkirjas toodud rikkumise toimepanemise, mille kohaselt kaebaja sai tutvumiseks originaaldokumendid ja nendega võis tutvuda D. P tööruumis, kuid lahkus kahe dokumendiga, kuigi ei saanud selleks luba ega teatanud sellest D. P. Kohus ei tuvastanud, et D. P oleks kaebaja suhtes vaenu või põhjust teda laimata. 3) D. P ettekandega, D. P ja H. L 29.09.2004 märkusega vangla majandusosakonna juhataja 24.08.2004 ettekandel vangla direktorile, kaebaja kirjaliku seletusega, kaebusega ja kaebaja ütlustega ning teiste asjas kogutud tõenditega luges kohus kindlaks tehtuks, et J. P oli D. P kabinetis 29.09.2004 ja tutvus seal dokumentidega, mis anti talle tutvumiseks. Puudub alus arvata, et märkus tehti selleks, et fabritseerida J. P viibimine D. P juures. J. P selgitus, et ta läks 29.09.2004 D. P juurde kirja saama, on paljasõnaline. Kui J. P viibinuks D. P juures üksnes kirja kättesaamiseks, puuduks vastav märge. Kuna 30.09.2004 tutvus J. P dokumentidega ja soovis teha väljakirjutusi, siis kehtisid sellel päeval samad reeglid, mis eelmiselgi päeval isegi siis, kui ta kära tõttu dokumentide kabinetist väljaviimise keeldu ei kuulnud. Ainetu on väide, et J. P ei teadnud, mille kohta ta seletuskirja annab ja miks. Seletuskiri on kirjutatud spetsialisti juures, seda ei sunnitud kirjutama koheselt, kuna J. P oli ilmselgelt erutatud ning vajas rahu ja järgimõtlemise aega. 4) Seletuskirjas tunnistab J. P, et soovis teha väljakirjutusi, mis kinnitab, et ta oli teadlik, mis dokumentidega on tegemist ja et neist saab teha väljakirjutusi, mis tähendab, et neid ei saa võtta ega jätta endale. Märgitu tõttu on arusaamatu kaebaja seletus, et ta ei saanud aru, mis dokumendid temale anti ja miks. Väide, et ta õieti ei vaadanudki, mis temale anti, ei ole usutav. 5) Tunnistajate J. M ja A. L ütlused ei muuda kohtu seisukohta, kuna juhul, kui tunnistajad ka olid koos J. P ruumis, oli nende vahel mitmeid inimesi järjekorras ja kisa või väidetav lärm ja isiklike asjade ajamine võis hajutada nende tähelepanu, mis tegelikult J. P üle anti. Kui väidetavalt J. P ise ei teadnud, mis dokumendid ta sai, ei saanud seda teada ka kõrvalseisjad. Kuna tunnistajatel läks oma probleemide lahendamiseks aega ja tähelepanu, siis ei saanudki nad jälgida, kuivõrd D. P jälgis J. P tegevust. 6) Kohus nõustus vastustajaga, et D. P oli õigus võtta koheselt tarvitusele abinõud dokumentide päästmiseks ning tuginedes VangS § 68 lg-le 1 ja justiitsministri 01.04.2003 määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine" § 47 lg 1 p-le 1 leidis, et läbiotsimine kinnipeetava juuresolekuta oli õiguspärane. Läbiotsimise kohta koostas D. P vastava akti ja vangla direktor kinnitas selle 01.10.
- ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- J. P apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. 3
(6)3-04-322 1) Vangla vastusega kaebusele ning tunnistajate A. L ja J. M ütlustega leidis tõendamist, et D. P andis kaebajale 30.09.2004 paberid öeldes vaid, et need on sulle. Täiendavate korralduste puudumise tõttu tekkiski intsident. 2) Kohus hindas ebaõigesti tunnistajate A. L ja J. M ütlusi, leides, et nende tähelepanu oli hajutatud. Tunnistajad kuulsid ja mäletasid olulist täpselt. Hajutatud võis olla D. P tähelepanu, sest ta tegeles üheaegselt mitme kinnipeetavaga. 3) Kaebaja võis lahkuda paberitega kontaktisiku ruumist, kui talle öeldi, et „need on sulle“. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lubab erandeid dokumentidega tutvumisel ja kaebaja puhul tehti erand. Puuduliku korralduse tõttu (tutvumata paberitega, oli sööklasse mineku aeg) ei saanud kaebaja aru, kas paberid olid talle isiklikult või mitte. Kaebaja ei pea kannatama kontaktisiku eksimuse tõttu. 4) 29.09.2004 ei puutu asjasse. D. P selgitus 29.09.2004 kohta on valelik. D. P lisatud märge, et 29.09.2004 tutvus kaebaja tema juures dokumentidega, on kunstlikult loodud tõend. Kaebaja ei tutvunud sel päeval dokumentidega ja polnud ka mingit kokkulepet järgmise päeva kohta. Seda kinnitab J. K, kelle läbi kutsus D. P kaebaja 30.09.2004 enda juurde. Kaebaja ja J. K ei käinud 29.09.2004 D. P juures kirja järel kella kolme ajal, nagu väitsid D. P ja Murru Vangla, vaid vahetult enne lõunasööki. 5) Kohus tõlgendas valesti kaebaja ütlusi, märkides, et kaebaja tutvus dokumentidega 30.09.2004 ja soovis teha väljakirjutisi. Kaebaja ei olnud teadlik, mitu dokumenti talle anti. Paberite võtmine pakist ja osa paberite tagastamine ei oleks jäänud tunnistajatele tähelepanuta. 6) Kaebajal puudus motiiv saada endale distsiplinaarmenetluse lõpetamise originaaldokumente. Kaebajale on kasulikum, kui need on isiklikus toimikus. 7) Kaebajat ei teavitatud menetluse algatamisest VangS § 64 lg 1 järgi isiklikult või kirjalikult. 30.09.2004 kirjutas kaebaja avalduse ja andis selgituse. Selgituse andmine ei tõenda, et ta on distsiplinaarmenetluse algatamisest teadlik. 8) Toimiku lk 145 nähtub, et D. P ettekande lõpp „olles teadlik, et neid endale võtta ei tohi“, on kirjutatud peale H. L poolt märke tegemist „kirjalikest seletustest loobus“. 9) Kohtunik K. K oleks pidanud asjas taanduma, kuna ta oli seotud 26.10.2004 määruse kaebajale hilinemisega kättetoimetamisega. 7. Murru Vangla kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohus hindas õigesti tunnistajate ütlusi. Kuna tunnistajad ei suutnud sündmusi üksikasjalikult meenutada, ei saa olla kindel, et nad mäletavad täpselt D. P ja kaebaja vahelist vestlust ning sellele järgnevaid sündmusi. Küsitav on tunnistajate poolt vestluse täpne kuulmine ka seetõttu, et kontaktisiku ruumis viibis mitmeid kinnipeetavaid ja oli müra, nagu märkis kaebaja. Tulenevalt VangS §-st 64 informeeritakse kinnipeetavaid distsiplinaarmenetlusest. Seadus ei sätesta informeerimise vorminõudeid. Käesoleval juhul andis kaebaja 30.09.2004 sündmuste kohta seletuskirja, mistõttu ei ole alust kahelda selles, et ta oli teadlik distsiplinaarmenetlusest. Asjas on tuvastatud, et dokumentidega lahkumiseks D. P kaebajale luba ei andnud, mistõttu J. P viis dokumendid oma kambrisse omavoliliselt. Samas J. P soovis teha dokumentidest väljakirjutusi, mida kinnitas 30.09.2004 avalduses. Kaebaja väide dokumendi fabritseerimisest on meelevaldne ja laimav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud, hinnanud õigesti tõendeid ja kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea HKMS § 47 lg 3 ja 4
(6)3-04-322 TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Halduskohus on tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates järeldanud põhjendatult, et kaebaja on toime pannud kaevatavas käskkirjas toodud rikkumise ja teda on selle eest õigesti karistatud distsiplinaarkorras. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata asjas kogutud ja uuritud tõendeid teisti, kui seda tegi halduskohus. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et kuna tunnistajad A. L ja J. M ei suutnud sündmusi üksikasjalikult meenutada, ei saa olla kindel, et nad mäletasid täpselt D. P ja kaebaja vahelist vestlust ning sellele järgnevaid sündmusi. Küsitav on tunnistajate poolt vestluse täpne kuulmine ka seetõttu, et kontaktisiku ruumis viibis mitmeid kinnipeetavaid ja oli müra, nagu märkis kaebaja. Nii nagu halduskohus, ei näe ka ringkonnakohus põhjust kahelda inspektor-kontaktisik D.P ütluste usaldusvääruses. Ringkonnakohtus tunnistajana ütlusi andnud J. K ei näinud inspektorkontaktisik D. P poolt vaidlusaluste dokumentide andmist kaebajale ega saanud seetõttu kuulda, kas ja milline korraldus anti kaebajale nendega tutvumise kohta.
- Kaebaja väide, mille kohaselt ta ei saanud puuduliku korralduse tõttu aru, kas paberid olid talle isiklikult või mitte, on vastuolus tema avalduses kontaktisiku küsimusele, miks hommikusöögi ajal leiti tema kapist distsiplinaarmenetluse lõpetamise otsus, toodud selgitusega (tl 147). Kaebaja selgituse esimene lause - „Arvasin, et kontaktisiku poolt minule antud distsiplinaarmenetluse lõpetamise otsusest võin väljakirjutisi teha, sest ametlikku koopiat sellest minule polnud nagu distsiplinaarmenetluse algatamise otsusest“ – ei jäta ruumi kahtluseks, et kaebaja sai aru, et kontaktisik andis talle dokumendid üksnes tutvumiseks, mitte isiklikult.
- Halduskohus tuvastas õigesti, et inspektor-kontaktisik D. P andis kaebajale korralduse tutvuda vaidlusaluste dokumentidega tema tööruumis ja tema juuresolekul 29.09.2004 ning see korraldus oli kaebaja suhtes jõus ka samade dokumentidega tutvumisel 30.09.
- Ringkonnakohtu istungil 29.03.2006 väitis kaebaja, et ta ei tajunud korraldust adekvaatselt ravimite võtmise tõttu. Kaebaja ringkonnakohtu istungil esitatud tõendilt nähtub, et kaebajal on
- ja 24.09.2004 tuvastatud neurootiline seisund, kuid ringkonnakohtu hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebaja poolt arsti ettekirjutusel võetud palderjan oleks takistanud kaebajal kontaktisiku korralduse adekvaatset tajumist.
- Kaebaja märgib õigesti, et HMS § 37 lubab teha erandeid dokumentidega tutvumisel. Vastavalt HMS § 37 lg-le 3 toimub toimikuga ja dokumentidega tutvumine üldjuhul haldusorgani tööruumides ametiisiku juuresolekul. Haldusorgan võib teha sellest korrast erandeid. Protsessiosaliste seletuste kohaselt toimub Murru Vanglas kinnipeetavate poolt dokumentidega tutvumine samuti üldjuhul vanglaametniku tööruumides ja ametniku juuresolekul, kuid sellest on tehtud ka erandeid. Erandi tegemise üle otsustab dokumenti kinnipeetavale tutvumiseks andev vanglaametnik. Seega saab kinnipeetav tutvuda dokumentidega väljaspool vanglaametniku tööruumi üksnes erandjuhul ja vanglaametniku loal. Haldusasja materjalid ei kinnita kaebaja väidet, et tema puhul selline erand tehti ja tal lubati tutvuda vaidlusaluste dokumentidega oma kambris.
- Juhul, kui kaebajat ei informeeritud kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, rikuti distsiplinaarmenetluse läbiviimisel VangS § 61 lg-t
- Nimetatud menetlusnormi rikkumist ei saa aga pidada oluliseks, sest see rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist. Kaebaja sai anda selgitusi asja kohta enne distsiplinaarkaristuse määramist 30.09.
- Kaebaja seletuse sisu näitab, et talle oli teada distsipliinirikkumine, milles teda süüdistati. 5
(6)3-04-322
- Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et kohtunik K. Kalmiste oleks pidanud asjas taanduma, kuna ta oli seotud 26.10.2004 määruse kaebajale hilinemisega kättetoimetamisega. Kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 17 lg 1 nägi ette, et kohtunik ei või osa võtta asja läbivaatamisest ja taandatakse, kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Ringkonnakohus leiab, et kohtuniku väidetav seotus kaebajale määruse hilinemisega kättetoimetamisega ei tõenda, et kohtunik oleks isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud käesoleva asja lahendist. Määruse kaebajale hilinemisega kättetoimetamine ei anna alust kahelda kohtuniku erapooletuses.
- Neil põhjendustel tuleb jätta J. P apellatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaire Pikamäe Ruth Virkus Lilianne Aasma 6
(6)