ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA) jättis 30.06.2006 kirjaga nr 15.3-09/26461-1 N.Z erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse rahuldamata. 28.07.2006 esitas N.Z Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles KMA 30.06.2006 keeldumise tühistamist ja KMA-le ettekirjutuse tegemist vaadata uuesti läbi kaebaja 30.11.2005 taotlus erandina siseriigis elamisloa taotlemise lubamiseks. 12.09.2006 esitatud esialgse õiguskaitse taotluses palus N. Z peatada KMA 12.04.2006 ettekirjutuse nr 1010629755/IL täitmine kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni. Taotlusest ja haldusasjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt tegi KMA Narva büroo peainspektor 12.04.2006 N. Z ettekirjutuse nr 1010629755/IL Eesti Vabariigist lahkumiseks 59 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 10.06.2006 ning N. Z teavitati sellest, et alates 11.06.2006 kuulub ettekirjutus sundtäitmisele. Kaebaja leidis, et Eesti Vabariigist lahkumise korral on kohtumenetluse läbiviimine raskendatud, samuti võivad tema halduskohtumenetluse seadustikust tulenevad protsessuaalsed õigused saada piiratud või jääda realiseerimata. 3-06-1486 Tallinna Halduskohtu 15.09.2006 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
kohaselt võib esialgset õiguskaitset taotleda vaid kaevatava haldusakti või toimingu suhtes. Käesolevas asjas vaidlustab kaebaja KMA keeldumist siseriigis elamisloa taotluse esitamise sooviavalduse rahuldamata jätmise kohta. Kaebaja ei ole käesolevas asjas vaidlustanud ettekirjutust Eesti Vabariigist lahkumiseks. Esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud tõenditest nähtuvalt on kaebaja juba vaidlustanud KMA Narva büroo 12.04.2006 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1010629755/IL Tartu Halduskohtus. Tartu Halduskohtu 14.06.2006 määrusega haldusasjas nr 3-06-1148 peatati KMA 12.04.2006 ettekirjutuse nr 1010629755/IL täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni. Tartu Halduskohtu 04.07.2006 määrusega jäeti kaebetähtaeg ennistamata ja lõpetati kaebuse menetlemine. Tartu Ringkonnakohtu 22.08.2006 määrusega haldusasjas nr 3-06-1148 jäeti Tartu Halduskohtu 04.07.2006 määrus muutmata. Eestist lahkumise ettekirjutuse vaidlustamise osas on Tartu Halduskohtu poolt menetlus lõpetatud seoses kaebetähtaja möödalaskmisega. See on jõusolev kohtulahend, mis välistab kõnealuse ettekirjutuse uuesti menetlemise. Esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu. 22.09.2006 esitas N. Z Tallinna Halduskohtu 15.09.2006 määruse peale määruskaebuse. KMA palub kohtule esitatud kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 16.10.2006 määrusega jäeti N. Z määruskaebus rahuldamata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES N. Z määruskaebuses paluti tühistada määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Taotluse mõte oli see, et ettekirjutuse täitmise korral kaebaja ei saa osaleda halduskohtu istungitel. Kui kaebaja ei saa osaleda kohtuistungil, siis kaebaja õigus osalemisele osutuks pöördumatult rikutuks. Kohus on ebaõigesti hinnanud haldusasja lõpetamist Tartu Halduskohtu poolt. Kaebaja ei palu taastada menetlust kaebuses ettekirjutuse peale. Kaebaja palub peatada selle ettekirjutuse täitmine kaebaja teise halduskaebuse tagamise korras. KMA palub jätta määruse muutmata. N. Z pidi sooviavalduse rahuldamata jätmise peale kaebuse esitamisel arvestama asjaoluga, et tal tuleb ettekirjutuse täitmisel riigist lahkuda.
lg 5 järgi võib menetlusosaline halduskohtus asju ajada isiklikult või esindaja kaudu. Kohtumenetluses osalemiseks on N. Z võimalus kasutada esindaja abi, mistõttu isiku õigused menetluses osalemisel on kaitstud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leidis, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kaebaja on käesolevas asjas palunud tühistada KMA keeldumise siseriigis elamisloa taotluse esitamise sooviavalduse rahuldamata jätmise kohta ja taotlenud KMA-le ettekirjutuse tegemist kaebaja poolt 30.11.2005 esitatud tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmiseks. Haldusaktiks, mille täitmise peatamist kaebaja soovib, on ettekirjutus Eestist lahkumiseks.
lõike 3 punkti 1 kohaselt on kohtul õigus peatada vaidlustatava haldusakti täitmine või kehtivus. Halduskohus leidis õigesti, et kuna haldusakt, mille täitmise peatamist 2
Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse. Seega oleks sobiv esialgse õiguskaitse vahend toimingu – tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmine – sooritamiseks kohustamine. Kuna sellise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise korral langeks ära põhivaidlus, sest kaebaja saavutaks oma eesmärgi, on taolise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine lubatud erandlike asjaolude korral. Põhivaidluse üle otsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole reeglina lubatav. Esialgse õiguskaitse abinõu, mis otsustab ette ära põhivaidluse, võib kohaldada näiteks siis, kui kaebusel on ülekaalukad eduväljavaated või kui taotluse rahuldamata jätmise tulemuseks oleks kaebaja jaoks väga rasked ja hiljem kõrvaldamatud tagajärjed. Selliseid asjaolusid praegu ei esine. Elamisloa taotlus, mis KMA poolt kaebajale seoses sooviavalduse rahuldamata jätmisega tagastati, tuleb positiivse kohtulahendi korral KMA-l menetlusse võtta ja kaebaja saab talle tagastatud dokumendid saata haldusorganile ka siis, kui ta ise Eestis ei ole. Kaebaja on esitanud oma seisukohad halduskohtule. Kaebaja saab oma väidetavaid õigusi kaitsta esindaja kaudu ja kui kaebaja soovib osaleda kohtuistungil, on tal kohtukutse alusel võimalik taotleda viisa. Isegi siis, kui elamisloa taotlus võetakse menetlusse, ei oleks kaebajal mõjuvat põhjust kehtiva lahkumisettekirjutuse täimata jätmiseks. Tulenevalt Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 7 lõkest 3 ei ole viibimisaluse taotluse menetlemine mõjuvaks põhjuseks lahkumisettekirjutuse täitmata jätmiseks. Väljasaatmise peatamist saaks kaebaja taotleda praegu üksnes siis, kui ta tõendab KMA-le kaebajast sõltumatu mõjuva põhjuse olemasolu ettekirjutuse sundtäitmise edasilükkamiseks (vaata väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 14 lg 5 p 2). Kaire Pikamäe Ivo Pilving Lilianne Aasma 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.