2-05-1522 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2006.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-1522 (endine tsiviilasja nr 2/584-3281/05) Tsiviilasi R.N hagi O.N vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja R.N (isikukood xxx, elukoht xxx) kostja O.N (isikukood xxx, elukoht xxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus kohtu määramisel RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista O.N igakuine elatusraha 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni hageja R.N (ik xxx) ülalpidamiseks alates hagi esitamisest s.o. alates 28.04.2005.a kuni xxx kooli lõpetamiseni 01.03.2007.a. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav hagejale hädavajalikus ulatuses. Menetluskulude jaotus Välja mõista O.N riigi tuludesse riigilõiv 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni ja asja läbivaatamiskulu 218 (kakssada kaheksateist) krooni 10 senti. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele: Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber
- Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele: Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber mõlemal juhul
- Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. 1 2-05-1522 Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista kohtukulu ja hageja ülalpidamiseks elatisraha 1345 krooni kuus hagiavalduse esitamise päevast alates. Hageja on kostja poeg, kuid elab ema juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja ei ole hagejat toetanud, kuigi hageja ema on töötu alates augustist 2004.a. Hageja õpib kutsekoolis ning kuna soovib seda lõpetada, siis palub kostjalt välja mõista elatise1345 krooni kuus. Xxx ametikooli tõendi järgi lõpetab hageja kooli 01.03.2007.a. Kirjalikes vastustes jäi hageja hagi juurde ning 22.12.2005.a saabunud vastuses ei olnud nõus kostja poolt pakutud elatise summaga 600 krooni kuus. Kostja vastuväited Kostja teatas 10.10.2005.a kohtule saabunud kirjalikus vastuses hagile, et vastavalt kokkuleppele hagejaga hakkab kostja maksma alates oktoobrist 2005.a elatist 600 krooni kuus, kuna hageja õpib kutsekoolis. Kohtu põhjendused Juhindudes TsMS § 404 on kohus asjas määranud kirjaliku menetluse. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PerS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Sama paragrahvi lg 2 järgi kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Xxx ametikooli tõendi järgi lõpetab hageja kooli 01.03.2007.a. Kohtule ei ole esitatud tõendeid millest nähtuks, et kostja oleks vabatahtlikult oma kohustust täitnud. PerS § 63 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatust. Alates 14.05.2004.a PkS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär kuni 31.12.2005.a oli 2680 krooni. Seega ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 1340 krooni. Eelnimetatud elatise miinimumi nõude osas ei pea kohtule tõendeid esitama. Juhindudes TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Seadusega kehtestatud elatise miinimum on hädavajaliku ulatuse arvestuses mõistlikuks suuruseks. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 64 riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga (12x 1345 = 16140), mis riigilõivuseaduse § 37 lg 1 lisa 2 järgi on 1250 krooni. Kohus tegi asja menetlemisel kulutusi kokku 218,10 krooni- posti kättetoimetamise kulu, mis kuulub samuti kostjalt välja mõistmisele. 2 2-05-1522 Maimu Laumets Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.