VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-19716 (enne 01.01.2006 nr 2-1470/05) Otsuse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik
- september 2006, Narva TAMARA ŠABAROVA Kohtuasi T.T hagi A.T vastu elatise suurendamise nõudes ning A.T vastuhagi T.T vastu elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja põhihagis ja kostja vastuhagis T.T; T.T esindaja advokaat riigi arvel Galina Tšelnokova; kostja põhihagis ja hageja vastuhagis A.T Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev
- september 2006, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova Hageja põhihagis ja kostja vastuhagis T.T; T.T esindaja advokaat riigi arvel Galina Tšelnokova; kostja põhihagis ja hageja vastuhagis A.T Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon
- T.T hagi A.T vastu elatise suurendamise nõudes rahuldada osaliselt.
- Suurendada Narva Linnakohtu 17.11.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-611/03 väljamõistetud elatise suurust ja mõista alates 10.11.2005 A. T-lt välja T. T kasuks elatis poja A.T ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 800 (kaheksasada) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 13.10.
- Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas tunnistada viivitamata täidetavaks.
- Võtta A.T vastuhagist loobumine vastu ning lõpetada menetlus A. T vastuhagis T. T vastu elatise vähendamise nõudes. Tsiviilasi nr 2-05-19716 Menetluskulud
- Kostja A. T menetluskulud ning menetluskulud riigilõivuna ja riigi õigusabikuludena jätta täies ulatuses A.T kanda.
- Mõista A. T-lt riigituludesse välja 560 (viissada kuuskümmend) krooni riigilõivu, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi (registrikood 70000272) pangakontole nr 221023778606 Hansapangas või pangakontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas (viitenumber mõlemal juhul 2900072136, selgitus: riigilõiv tsiviilasjas nr 2-05-19716).
- Mõista A. T-lt riigituludesse välja 3100 (kolm tuhat ükssada) krooni koos käibemaksuga T. T-le osutatud riigi õigusabi kulude katteks, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi (registrikood 70000272) pangakontole nr 221023778606 Hansapangas või pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (viitenumber mõlemal juhul 2800049900, selgitus: riigiõigusabi kulud tsiviilasjas nr 205-19716).
- Anda A.T-le tähtaeg riigilõivu ja T. Tortsovale osutatud riigi õigusabi kulude tasumiseks 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil tuleb märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Riigilõivu ja T. Tortsovale osutatud riigi õigusabi kulude vabatahtliku tasumise korral tuleb selle tasumist tõendav dokument esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2
(8)Tsiviilasi nr 2-05-19716 ASJAOLUD Pooled olid abielus ja abielust on 13.10.1988 sündinud poeg A.T. Narva Linnakohtu 03.06.1991 määrusega nr 11-26/91 mõisteti A.T-lt T.T kasuks välja elatis poja A.T, ülalpidamiseks ¼ kõikidelt töötasu liikidelt. Narva Linnakohtu 17.11.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-611/03 muudeti Narva Linnakohtu 03.06.1991 määrusega nr 11-26/91 väljamõistetud elatise suurust ning otsustati alates 07.07.2003 mõista A.T-lt välja T.T kasuks elatis poja A.T, ülalpidamiseks summas 700 krooni igakuiselt poja täisealisuseni ehk kuni 13.10.2006. HAGEJA PÕHIHAGIS NÕUE JA PÕHJENDUSED 10.11.2005 esitas T.T hagi A.T vastu Narva Linnakohtu 17.11.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2611/03 väljamõistetud elatise suurendamise nõudes (tl 1-2). Hagiavalduse kohaselt ei täida kostja käesoleva ajani kohtuotsust ja laps jääb seetõttu ilma vajalikust ülalpidamisest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesolevaks ajaks A.T-lt väljamõistetud elatis 700 krooni ei ole pool EV Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Peale selle on kallinenud kõik esmavajaduse kaubad, toiduained, kommunaalteenused. Laps on kasvanud ja talle on vaja osta uued riided. Lapse vajadused on kasvanud, laps käib spordisektsioonis, ta vajab tugevdatud toitumist, on täiendavad väljaminekud tema õpingutele. Aleksandr õpib Narva Paju koolis 10 klassis. Lapse vajadused on kasvanud ja seoses sellega on kasvanud ka kuulutused lapse ülalpidamiseks. Igakuiselt on lapse ülalpidamiseks vaja: Kodu toiduraha, puuviljad, maiused - 1500 krooni Kantseleitarbed ja mänguasjad - 200 krooni Hügiteentarbed - 200 krooni Korteri ja kommunaalteenuste tasumine - 500 krooni Riided ja jalatsid - krooni/igas kvartalis (minimumkulutused), kuna riideid ostetakse lapsele mitte igas kuus, vaid hooajati, mis moodustab 500 krooni kuus Internet - 150 krooni igas kuus Spordikool "Energia" aerutamise osakonnas - 45 krooni igas kuus Kokku umbes 3095 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt tema kasuks elatisraha poja ülapidamiseks 1345 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest, mis moodustab pool EV Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Põhjendades oma nõuet perekonnaseaduse § 60, 61 lg 4 hageja palub muuta Narva Linnakohtu 17.11.2003 otsusega nr 2-611/03 väljamõistetud elatise suuruse summat ja mõista A.T-lt välja elatis lapse A.Ta. ülalpidamiseks igakuiselt 1345 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni T.T kasuks. KOSTJA PÕHIHAGIS VASTUVÄITED Kostja 01.12.2005 vastuse kohaselt (tl 26) ta hagi ei tunnista. Kostja ei saa tasuda poja ülalpidamiseks 1345 krooni igakuiselt, sest tema tulude suurus on 3000 krooni. Kostja soovib esitada vastuhagi. HAGEJA VASTUHAGIS NÕUE JA PÕHJENDUSED 3
(8)Tsiviilasi nr 2-05-19716 01.12.2005 esitatud A.T vastuhagi kohaselt (tl 27-29) töötab hageja käesoleval ajal firmas AS Evmet-Mehaanik, ning keskmine töötasu kõigub 3000 krooni piires. Hageja tuluks on ainult töötasu, muid allikaid tal ei ole. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 määratakse elatise suurus kindlaks lähtudes lapse vajadustest ja mõlema vanema materiaalsest olukorrast. Kui materiaalne olukord on tingitud vanematel kinnisvara, transpordivahendite, väärtpaberite, osakute jms olemasolust siis võib hageja materiaalset olukorda hinnata nullilähedaselt. Hagejal ei ole kinnisvara, transpordivahendeid, väärtpabereid, osakuid jms. Kui juhinduda Perekonnaseaduse § 61 lg 3, siis võib öelda, et hagejal on vaid väga väike tulu töötasu näol. Kuid hageja peab sealjuures sööma, riietuma ja tasuma elamisega seotud kulusid. Analüüsides hageja kulusid, võib teha järelduse, et hageja pole võimeline tasuma ka määratud 600 krooni kuus lapsele. Jah, kohustus lapse ülalpidamiseks lasub mõlemal vanemal (PKS § 60 lg l), ja kostja ei kavatse kõrvale hoida nende täitmisest, kuid tegelikkus on selline, et tänaseks on hageja kulud suuremad tema tuludest. Hageja kulud on järgmised: Söömine - 1500 krooni kuus ehk 50 krooni päevas, kusjuures toidu puudumisega kaasneb haigestumine ja võimalik, et ka töövõimetus. Eluasemekulud - keskmiselt 500 krooni kuus, see tingimus on samuti eluks vajalik. Transpordikulud - 150 krooni Riietus, pesu, hügieenitarbed - keskmiselt 500 krooni kuus. Kokku 2650 krooni kuus. Muidugi, esmapilgul võib teha järelduse, et tulu on piisavalt elatise minimaalse suuruse kehtestamiseks, mis moodustab 1345 krooni kuus, kuid on olemas ka võlgnevus elatise osas, mis peetakse kinni hageja töötasust seoses hageja töötasu arestimisega. Kostjal on aga tulu lapsetoetuse näol, ta võib saada üksikematoetust, tal on alaline töökoht, samuti hakkab saama elatise võlgnevust, mis peetakse kinni hageja töötasust. Hageja on nõus kinnitama oma soovi täita oma poja ülalpidamiskohustust, kuid saab seda teha elatise näol, mis ei ületa 600 krooni kuus. Seda enam, et Perekonnaseaduse § 61 lg 6 p 3 lubab elatise suuruse vähendamist mõjuvate põhjuste olemasolul. Hageja leiab, et ülalnimetatud asjaolud võivad olla kohtu poolt tunnistatud mõjuvateks. A.T abikaasa V.T on haige ja ei tööta. Kostjal jääb õigus hageja materiaalse olukorra või tema tulu suuruse muutumisel nõuda kohtulikus korras suuremat summat kui ta praegusel ajal võib saada. Põhjendades oma nõuet perekonnaseaduse § 61 lg 6 p 3 ja lg 3 palub hageja vabastada teda riigilõivu tasumisest vastuhagi esitamise eest, määrata elatise suuruseks 600 krooni kuus, välja mõista kohtukulud kostjalt hageja kasuks. KOSTJA VASTUHAGIS VASTUVÄITED Kostja vastuse kohaselt vastuhagile (tl 96-97) ei vääri T poolt vastuhagis ära toodud väited tähelepanu. Kostja ei saa aru, et poeg on 17-aastane ning tema vajadused on suurenenud. Kõik pojale tehtavad kulutused on ära märgitud T. T hagiavalduses. Kostja ei täida lapse kasvatamise kohustusi ja isegi ei kohtu temaga. Vastuhagis märkis kostja ära oma vajadused tema isiklikuks eluks, mõtlemata poolte ühise lapse olemasolule. Samas on T. T igakuine sissetulek 2000 krooni. Ta peab samuti korteri ja kommunaalteenuste eest tasuma ning seoses sellega tuleb pojal elada sandielu. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse poolt 4
(8)Tsiviilasi nr 2-05-19716 kehtestatud elatisraha mitte vähem kui 1500 krooni ühele lapsele. Just selline summa tuleb kostjalt T. T kasuks poja ülalpidamiseks välja mõista vastavalt kehtivale seadusandlusele. T. T leiab, et kostja poolt vastuses tema hagile ära toodud väited ei vääri tähelepanu ning põhjuseid, miks Tortsov ei soovi alluda kehtivatele seadustele ei saa kohus mõjuvateks tunnistada. Põhjendades oma nõuet perekonnaseaduse § 61 palub T. T mõista A.T-lt välja tema kasuks poeg A.T ülalpidamiseks elatis 1500 krooni igakuiselt ning vabastada teda kohtukulude tasumisest, jättes need kostja kanda. VARASEM MENETLUSE KÄIK Narva Linnakohtu 20.12.2005 määrusega (tl 56-57) jäeti rahuldamata A.T taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks vastuhagi esitamisel ning kohustati tasuma riigilõivu summas 105 krooni. 28.12.2005 tasus A. T riigilõivu summas 105 krooni (tl 76). Viru Maakohtu 20.03.2006 määrusega (tl 86-87) rahuldati T.T riigi õigusabi taotlus ning anti T. Tle tsiviilasjas nr 2-05-19716 riigiõigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi osutavaks advokaadiks määrati Galina Tšelnokovat. KOHTUISTUNG 20.09.2006 kohtuistungil jäi T.T oma nõuete ja nende põhjenduste juurde ning palus suurendada elatist summani 1500 krooni kuus. A.T loobus oma vastuhagist ja esitas kohtule kirjaliku avalduse, mis on võetud toimikusse (tl 124). A. T nõustus suurendama elatist 800 kroonini kuus ning jäi oma vastuväidete juurde. T.T ei ole selle summaga nõus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kuna hageja vastuhagis A. T on hagist T.T vastu loobunud, tuleb võtta hagist loobumise vastu ning lõpetada tsiviilasja menetlus A. T vastuhagis T. T vastu elatise vähendamise nõude osas. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et pooltel sündis poeg A. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0071727 (tl 4) et Narva Linnakohtu 17.11.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-611/03 mõisteti A.T-lt T.T kasuks välja elatis poja A ülalpidamiseks 700 krooni kuus tema täisealiseks saamiseni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu 17.11.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-611/03 (tl 3-5). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, 5
(8)Tsiviilasi nr 2-05-19716 lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2005 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni, pool sellest moodustas 1345 krooni; alates 01.01.2006 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustab 1500 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus, mõistnud Narva Linnakohtu 17.11.2003 otsusega välja elatise, lähtus lapse vajadustest, samuti mõlema vanema varalisest seisundist. Kohtuotsuse kohaselt ei esitanud hageja kohtule andmeid oma sissetuleku kohta peale riikliku lastetoetuse summas 150 krooni ja töötu abiraha summas 357,85 krooni ning väitis, et ei tööta. Kostja esitas tõendi, mille kohaselt tema keskmine brutopalk on 3250,15 krooni. Lapse vajadused hindas hageja summas 1945 krooni. Kostja ei vaidlustanud lapse vajadusi ja nende suurust. Elatise väljamõistmise hetkest on muutunud hageja varaline seisund. Praegu ta töötab, vastavalt esitatud tõenditele tema brutopalk OÜ-l Meraleks ajavahemikul august 2005 – aprill 2006 moodustab keskmiselt 2000 krooni kuus (tl 13, 84, 98). Evmet-Mehaanik AS-i poolt 2005.aastal tasuti talle palka summas 9500 krooni, mis teeb kuus keskmiselt 791,70 krooni. Peale selle saab ta riiklikku lastetoetust summas 300 krooni, elatist igakuiselt summas 700 krooni ja tema sissetuleku moodustab ka ema, kes on T. T perekonna liige ja on tema ülalpidamisel, pension summas 2659 krooni. Seega T. T perekonna sissetulek kuus on keskmiselt 6450,70 krooni, mis teeb iga perekonnaliikmele 2150,20 krooni. Samuti hageja omab kinnisvara Narvas, Rakvere 32-25 asuva korteriomandi näol (tl 93). Vastavalt kostja poolt esitatud tõenditele moodustas tema brutopalk ajavahemikul 01.11.200431.10.2005 keskmiselt 4126 krooni kuus ja ajavahemikul 01.12.2005-31.05.2006 on keskmiselt 3986 krooni (tl 39, 113), seega ajavahemikul 01.11.2004-31.05.2006 kostja keskmine sissetulek moodustas 4056 krooni. Peale selle ta tasus T. T-le elatise näol igakuiselt 700 krooni, kostja tunnistas, et tema abikaasa hoolitseb isa eest ja saab selle eest igakuiselt 240 krooni, seega kostja perekonna keskmine sissetulek on 3596 krooni, mis teeb iga pereliikme peale 1798 krooni (4056 – 700 + 240). Seega hageja sissetulek kuus on rohkem, kui kostja sissetulek. Kohus ei arvesta kostja abikaasa tervisliku seisundi, kuna see ei muutunud eriti eelmise otsuse tegemise ajast ning ei ole tõendatud tema ravile täiendavate kulude väljaminek. Ei arvesta kohus ka kostja väidet tema halva terviseseisundi kohta, kuna nad on paljasõnalised. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus loeb paljasõnalisteks hageja väidet, et kostja abikaasa veel töötab postiljonina, kuna kohtuotsus ei saa olla põhjendatud oletustel. Asjaolu, et muutus seadusandlus, ei anna veel alust elatise suurendamise hagi esitamiseks. Hageja esitas laste vajadused, mille vastu ei vaielnud kostja ja kohus ei leia need ülepaisutatuks, kuid kohus leiab, et lähtudes kostja varalisest seisundist ei saa ta maksta elatis hageja poolt nõutud summas. 6
(8)Tsiviilasi nr 2-05-19716 Arvestades hageja varalise seisundi paranemist, kostja abikaasa täiendavate sissetulekute tõendamatust ja vaatamata sellele, et hageja sissetulek iga perekonnaliikme kohta on rohkem kui kostja sissetulek, kostja nõusolek maksta elatis summas 800 krooni kuus, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seega kuulub rahuldamisele ka osaliselt summas 800 krooni. PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele välja mõistetud summa ulatuses. MENETLUSKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest, seejuures vastavalt TsMS § 64 lg 2 kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse. Vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 6 redaktsiooni määratakse hagihind maksete vähendamise või suurendamise hagis – summaga, mille võrra maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Arvestades, et esialgselt hageja palus suurendada elatis summani 1345 krooni ja esitas nõue elatise suurendamiseks 1500 kroonini alles 05.06.2006 (tl 96-97) ning seda, et hagiavaldus oli esitatud 10.11.2005, otsus aga tehakse 29.09.2006, kohus loeb õiglaseks riigilõivu suuruse määramisel võtta elatise suuruse vahe 11 kuu eest. Seega moodustab hagihind käesolevas asjas 7715 krooni ((1345 krooni – 700 krooni) * 7 kuud = 4515) + (1500 – 700 krooni) * 4 kuud = 3200 krooni)) ning riigilõivu suurus antud summalt vastavalt RLS § 37 lg 1 ning lisale nr 2 (enne 01.01.2006 kehtinud määrad) – 560 krooni, seepärast tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõiv 560 krooni. Kostja esitas kohtukulude nimekirja ja kulude tõendav dokument (tl 40, 41) ning palus kohtukulud mõista välja hagejalt tema kasuks. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kolmanda lause alusel hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus leiab, et kostja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda. Viru Maakohtu 20.03.2006 määrusega rahuldati T.T riigi õigusabi taotlus ning anti T. T-le tsiviilasjas nr 2-05-19716 riigiõigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Määrusega on tuvastatud, et T. T ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kohus on oma 29.09.2006 määrusega kinnitanud tasuks T.T-le osutatud riigi õigusabi eest 3109,30 krooni (koos käibemaksuga). Vastavalt senikehtinud TsMS § 61 lg 2 kui isikule, kelle kasuks otsus tehti, anti riigi õigusabi, mõistab kohus teiselt poolelt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigituludesse. Vastavalt TsMS § 175 lg 3 Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ tuleneb, et tsiviilasja hinna puhul kuni 8000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu on 3100 krooni. Kuna üleval on juba arvestatud, et antud asjas tsiviilasja hind moodustab 7715 krooni, tuleb mõista kostjalt riigituludesse välja T.T-le osutatud riigi õigusabi eest 3100 krooni. 7
(8)Tsiviilasi nr 2-05-19716 Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 630, 632. Tamara Šabarova Kohtunik 8
(8)