lg 3), peab isa ja lapse suhtlemine käesoleva määruse alusel algama koheselt selle avaldamisest. Avaldaja kohtukulud jätta puudutatud isiku P.Z kanda. Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule (
Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti (
Asjaolud P.I´e (praegune Z) ja P.I´e abielust sündis … tütar T ja tütar T. Vanemate abielu lahutati …. Harju Maakohtu menetluses on P.Iavaldus tütre T elukoha määramiseks ja teise tütre T suhtlemiskorra kindlaks määramiseks. Avalduse põhjendused Avalduse põhjenduste kohaselt leppisid vanemad peale abielu lahutamist kokku, et vanem tütar T jääb elama isa juurde ja noorem tütar T ema juurde. Samuti leppisid vanemad kokku, et ei tee teineteisele takistusi lastega suhtlemisel. Alates … teeb aga lapse ema jätkuvalt avaldajale takistusi T kohtumisteks. Avalduse kohtusse esitamise ajaks ei vastanud lapse ema enam avaldaja telefonikõnedele ega e-kirjadele. Ka vahetas lasteaeda ja elukohta ega teatanud isale T uue lasteaia ja elukoha asukohti. Avaldaja on T isana seisukohal, et kujunenud olukorras on ema tegevuse tagajärjel tekkinud oht, et laps, kes elab praegusel ajal ema juures, võib isast võõrduda. Mõlemal vanemal on võrdne õigus lapsega suhelda. T elukohaks isa igakordse elukoha määramine kohtu poolt on vajalik, kuna lapse ema on oma senistest seisukohtadest T osas loobunud ja selline temapoolne ebajärjekindlus võib tekitada ebaselgust ka T osas. Avaldaja on esitanud omapoolse ettepaneku suhtlemiskorra kohta ja palub jätta kohtukulud puudutatud isiku P.Zkanda. Menetluse kestel selgitas avaldaja, et selle aja jooksul näinud T vaid … ja juhuslikult … tänaval ema juuresolekul; T praegune elukoht on teadmata, kuna aprillis/mais lahkus P.Z viimasest teadaolevast elukohast; tema praegust asukohta ei ole avaldanud ei P.Z õde ega ema; ema ei suhtle ega otsi kontakti ka mitte T.. Puudutatud isiku P.Zäro seisukoht P.Zon esitanud kohtule järgmisi kirjalikke vastuväiteid/seisukohti/taotlusi: (t lk 58-61) --- aeg, kus laps ei ole avaldajaga kohtunud, on mõjunud lapse tervisele, psüühikale ja stabiilsusele positiivselt. Avaldaja on väga emotsionaalne, halb suhtleja ja kaotab kiiresti enesekontrolli oma sõnade ja tegude üle. Laps ei soovi hetkel avaldaja ja oma õega kohtuda. Lähtuda tuleb eelkõige lapse tervisest, füsioloogilistest vajadustest, harjumustest, päevakavast. Laps ei käi lasteaias ja tema emana võttis koolist akadeemilise puhkuse, et pühenduda 100% lapse arengule. Laps on tema hooldada, kasvatada, vastutusel. Lapsel on vaja taastuda ja läbida kõik pooleliolevad uuringud ja protseduurid, et koostada vastav diagnoos. Lapse isal on suur soov olla omanik ja ta ei arvestanud lapsega suhtlemisel lapse vajadustega. Koos elades olid 2 lapsel tihti ninaverejooksud ja probleemid pissimisega. Sama kordus peale mingit kokkusaamist isa või õega, tulid ka kõhuvalud ja paanikahood. Lapse isa teadmata elukoha ja lasteaia muutmine on puudutatud isiku õigus, kuna vastavad otsused teeb ta ise. P.Z palus menetlus tsiviilasjas peatada, lubada lõpetada uuringud ja määrata T.Ie elukoht; … (t lk 80-81) --- kirjeldas tema ja T kohtumist P.I … ja kordas menetluse peatamise taotlust; … (t lk 133) --- e-kiri, milles taotles menetluse lõpetamist seoses elama asumisega mitte enam selle kohtu alluvuse piirkonda ja teatas, et esitab lõpetamise täpsemad argumendid lähiajal paberkandjal. Laste elukohtade (Triine osas viimase teadaoleva) kohalike omavalitsuste seisukohad … (t lk 45, 66, 69-70) seisukohtade kohaselt ei õnnestunud neil P.Z mingilgi viisil kontakti saada ega temaga vestelda laste hooldamise ja kasvatamisega seonduvatel teemadel; P.Z teatas neile e-kirja teel, et ei hakka läbi sotsiaalhoolekande arutama asja, mis on kohtus menetluses; alati ja igal pool tuleb esikohale seada lapse huvid; lapsel on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt temast lahus elava vanemaga, välja arvatud, kui see last kahjustab; P.Ion pöördunud mõlema eestkosteasutuse poole sooviga kohtuda oma noorema lapsega; ka Tpuudub kontakt oma emaga, kes ei vasta tema e-kirjadele; T sooviks suhelda nii ema kui õega; isal ja T on … alevikus kena kodu, kus isa saaks lastega ja lapsed omavahel kohtuda ning suhelda; ema ei tohiks teha takistusi isa ja lapse suhtlemisele, samuti peaks ema suhtlema oma vanema tütrega. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja seletused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et P.I avaldus kuulub rahuldamisele. Antud avaldus kuulub menetlemisele hagita menetluse sätete alusel. Seega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lg-le 4 ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Sama sätte lg 5 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt lähtus kohus suhtlemiskorra määramisel mitte ainult avaldaja poolt taotletust, vaid võttis eelkõige arvesse eestkosteasutuste seisukohti, sealhulgas esialgse õiguskaitse rakendamisel antud seisukohti. Laste vanemate vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et vaidluse lahendamisel tuleb eelkõige ja ainult lähtuda lapse huvidest. Kohus on seisukohal, et vaidlust ei saa olla asjaolu üle, et lapse huvides on suhelda võrdselt mõlema vanemaga ja seada ka olukorras, kui vanemad elavad lahus. Antud asjas puudub ka vaidlus, et alates abielu lahutamisest … puudub Tvõimalus regulaarselt oma isa ja õde T näha ja nendega suhelda. Selline olukord ei saa olla lapse huvides. Selline olukord võib ja väga suure tõenäosusega toobki kaasa olukorra, et laps võõrdub isast ja õest ning kaotab nendega kontakti. See aga ei saa kindlasti olla lapse huvides. Lapse ema ei ole vaatamata kohtupoolsetele korduvatele selgitustele ja tähtaegade andmisele esitanud ühtki tõendit, et põhjendada ja tõendada asjaolusid (isa halb mõju lapse füüsilisele ja vaimsele tervisele), millest saaks ja võiks järeldada, et suhtlemine avaldajaga on või võib olla lapsele kuidagi kahjulik. Nagu ka esialgse õiguskaitse rakendamise määruses, on kohus senini seisukohal, et lapse ema väited ei ole kohtu jaoks veenvad ka põhjusel, et ema on nõustunud vanema tütre elamisega isa juures. Ta ei ole ka menetluses esitanud ühtki vastuväidet nõudele, et Telukohaks määratakse tema isa igakordne elukoht. Seega peab ema olema veendunud, et isal on vajalikud isikuomadused ja oskused, millised võimaldavad tal kasvatada ja hooldada 3 nende … sündinud teismelist tütart. Kuni ema ei ole tõendanud vastupidist, peab kohus eeldama samasugust olukorda ka teise tütre suhtes. Perekonnaseaduse (PKS) § 58 alusel lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest. PKS § 49 alusel on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 52 lg 1 alusel on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Lastekaitseseaduse (LaKS) § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Konkreetse suhtlemise korra määramisel arvestas kohus järgmisi põhimõtteid: kuna emapoolsete takistuste tõttu (menetluse kestel elukoha vahetamine ja sellest kohtule ning lapse isale mitte teatamine) ei osutunud võimalikuks isa ja lapse kohtumised esialgse õiguskaitse rakendamise määruses määratud korras ja seetõttu on nende suhtlemises tekkinud enam kui kuuekuuline vaheaeg, siis on vajalik nn üleminekuaeg, et laps uuesti harjuks isaga ja muutustega oma elukorralduses; selliseks perioodiks peab kohus õigeks määrata kolm kuud alates kohtumiste tegelikust toimuma hakkamist ja lähtub seejuures põhimõttest, et lapsel oleks võimalik isa ja õega sel perioodil suhelda ilma, et laps ei ööbiks oma elukohast eemal; et oleks tagatud suhtlemise regulaarsus; et mõlemal perel oleks võimalik oma elukorraldust planeerida pikema aja vältel. Käesoleva määrusega kindlaks määratud suhtlemise korda on võimalik puudutatud isikute avalduse alusel ümber vaadata, kui senine kord seoses lapse või vanemate elukorralduste muutumistega või muude asjaolude tõttu enam ei ole täidetav. Ka on võimalik senise määruse asendamine teistsugust suhtlemiskorda sisaldava määrusega juhul, kui lepitusmenetluses vanemad saavutavad kokkuleppe kohtumääruses sätestatust erinevas suhtlemise korralduses ja see ei ole vastuolus laste huvidega (
Antud asjas taotleb avaldaja menetluskulude jätmist puudutatud isiku P.Z kanda. Kohus on seisukohal, et tegemist on
-i § 172 lg-ga 1 kooskõlas oleva taotlusega, milline kuulub rahuldamisele. Vastavalt
lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Antud asjas on puudutatud isik P.Z oma käitumisega teinud menetluse kiirele läbiviimisele takistusi kogu menetluse vältel, ei ole täinud esialgse õiguskaitse rakendamise määrust ega muid kohtu korraldusi. Samuti ei ole ta esitanud ühegi oma väite tõendamiseks/põhjendamiseks vajalikke tõendeid, mistõttu on tegemisest põhjendamatute väidete esitamisega. Loetletud asjaolude alusel on kohus seisukohal, et avaldaja kohtukulude jätmine P.Z kanda on õiglane. Vastavalt
lg-le 1 määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks asjast huvitatud menetlusosalise poolt 30 päeva jooksul, arvates kulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest, esimese astme kohtule esitatud taotluse alusel. Imbi Sidok 4 kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.