← Eesti

3-06-478/4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10. 2006.a. Tallinn Haldusasja number 3-06-478 (liidetud haldusasjad 3-06-479 ja 3-06

) § 19 lg 3 alusel õigustatud isikuteks, kellel on õigus nõuda, et vastava taotluse esitamisel määratakse kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul projekteerimistingimused ehitise ehitamiseks kaebajatele kuuluvale kinnistule. Kaebajad leiavad, et neil on õiguspärane ootus selleks, et Saku Vallavalitsus tegutseks kaebajate projekteerimistingimuste taotluse lahendamisel kooskõlas seadustega ja hea haldustavaga. Kaevatava korraldusega rikuti kaebajate seadusest tulenevat õigust saada oma kinnistule ehitamiseks projekteerimistingimused.

§ 19

lg 3 kohaselt projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust selle olemasolu korral. Kaebajad leiavad, et Saku Vallavalitsusel puudus seaduslik alus jätta projekteerimistingimused määramata. Kaevatav Saku Vallavalitsuse 07.02.2006.a. korraldus nr 125 on õigusvastane, kuna kohalikul omavalitsusel ei ole

§ 19

lg 3 ega muude õigusaktide kohaselt õigust projekteerimistingimusi lihtsalt määramata jätta. Hinnates vaidlustatava Saku Vallavalitsuse korralduse õiguslikku alust (

§ 19

lg 3; halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg 1 ja § 91 lg 1 ning Saku valla ehitusmääruse (Määrus) § 4 p 2 ja p 3; § 5 lg 2 p 1 ja p 2), on kaebajate arvates ilmne, et nimetatud õigusaktide vastavatest sätetest ei tulene õigust jätta projekteerimistingimused määramata. Kaebajad on seisukohal, et

§ 19

lg 3 alusel tulnuks kaebajate ehitisele projekteerimistingimused määrata juba 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates, 2005.a. lõpuks. Saku Vallavalitsus tegi oma otsustuse aga alles 07.02.2006.a., jättes seejuures seadusevastaselt projekteerimistingimused määramata. Kaebajad leiavad, projekteerimistingimuste määramata jätmine on vastuolus Põhiseaduse (PS) §-st 31 tuleneva ettevõtlusvabaduse ja §-st 32 tuleneva omandi vaba kasutamise põhimõttega. Omandi vaba kasutamise ja käsutamise kitsendused, samuti ettevõtlusvabaduse piirangud tuleb sätestada seaduse alusel, mitte kohaliku omavalitsuse suvaotsusega. Kaebajad selgitavad, et üheks võimalikuks riigipoolseks sunnivahendiks kinnisasja omaniku suhtes võib olla ka omandi sundvõõrandamine, kuid omandi sundvõõrandamine toimub 2 seaduse alusel ja enne omandi sundvõõrandamise otsustamist ei tohiks omanikule seada piiranguid omandi vabal kasutamisel ja käsutamisel. Näiteks kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 13 kohaselt alles pärast kinnisasja sundvõõrandamise otsust kinnistusraamatusse tehtav sundvõõrandamismärge keelab sundvõõrandiandjal kinnisasja võõrandamise ja koormamise. Kärbi kinnistu suhtes ei ole tehtud omandi sundvõõrandamise otsust. Kaebajad toovad välja asjaolu, et Saku vallal puudub seaduslik õigus ehitustegevust ebamääraseks ajaks välistada (s.t. projekteerimistingimusi mitte määrata), viidates tulevikus võib-olla toimuvatele sündmustele ja asjaoludele. Nimelt käesoleval juhul Saku vald on oma vaidlustatavas korralduses väitnud, et “Kärbi kinnistu hoonestamise võimalikkus täpsustub peale Tabasalu-Juuliku ühendustee eelprojekti trassivalikut ja Saku valla üldplaneeringu kehtestamist” – mis tähendab tegelikult igasuguse ehitamise välistamist määramatuks ajaks. Kaebajad on seisukohal, et põhimõtteliselt võib ju suvalisse kohta suvalisel ajal tulla mingi tee, aga see küsimus tuleks siis vastaval ajal ja vastavate meetmetega (nt. sundvõõrandamine) lahendada, mitte hoida ebamäärase aja kestel ehitamist kinni põhjendusega, et võib olla kuskile tuleb mingil ajal mingi objekt. Kaebajad viitavad Riigikohtu halduskolleegiumi 18.06.2004.a. määrusele nr 3-3-1-26-04, milles on põhjendatult leitud, et: “Haldusaktide vormistamata jätmine ei võta isikult haldusorgani otsustuste vaidlustamisvõimalust. Haldusorgan ei saa peituda haldusakti vormistamata jätmise taha ja sel teel vältida otsustuse vaidlustamist. Kui otsustusele on jäetud andmata seadusega nõutav kirjalik vorm, siis saab halduskohtu kaudu vaidlustada haldusorgani tegevusetust (aktile kirjaliku vormi andmata jätmist) ja nõuda akti vormistamist.” Kaebajad leiavad, et käesoleval juhul Saku vallal on seadusest tulenev kohustus projekteerimistingimuste määramiseks, mistõttu kaebajatel on õigus vaidlustada Saku Vallavalitsuse otsust, millega jäeti projekteerimistingimused määramata ja nõuda kohtu kaudu Saku Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemist projekteerimistingimuste määramiseks. Kaebajad paluvad tühistada Saku Vallavalitsuse 06.02.2006.a. korralduse nr 125 ja teha Saku Vallavalitsusele ettekirjutus väljastada projekteerimistingimused OÜ-le Y ja OÜ-le X ja vastavalt OÜ Y ja OÜ X poolt Saku Vallavalitsusele 15.12.2005.a. esitatud projekteerimistingimuste taotlusele nr 7-2.2/5692. Kohtuistungil kaebajad muutsid nõuet ja selgitasid, et kaebuse nõue on HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel, mitte punkt 2 alusel nagu kaebuses oli õiguslik viide. Kaebajad paluvad tühistada Saku Vallavalitsuse 07.02.2006.a. korralduse nr 125 ja teha Saku Vallavalitsusele ettekirjutus asi uuesti läbi vaadata (tlk 71). Kaebajate esindaja lisas, et PlanS § 3 lg 2 ei näe ette detailplaneerimise kohustust vaidlusalase ala kohta ja kuna kohustus puudub, siis vastavalt

§ 19lg 1 p 2 alusel ehitusprojekti väljastamise aluseks on projekteerimistingimused.

3 Kaebajatele pole kuskilt aru saada, et see oleks detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-ala, seal pole ka tiheasustust. Üldplaneeringus tuleb määratleda need alad, mis on detailplaneerimise kohustusega. Vaidlusalune maa pole 1993.a. üldplaneeringust tulenevalt detailplaneerimise koostamise kohustusega ala. Kaebajad leiavad, et nende väidet kinnitab ka vaidlustatav korraldus, nimelt kui oleks detailplaneeringu koostamise kohustamisega ala, siis oleks saanud jätta projekteerimistingimused määramata sellel põhjendusel, kuid vaidlustatud korralduses seda põhjendust ei ole toodud. Kaebajad on seisukohal, et projekteerimistingimuste väljastamine ei sega ka trassivalikut. Kaebajad viitavad Riigikohtu lahendile 14.05.2002.a. nr 3-3-1-25-02. Kaebajad toovad välja, et hetkel on asi määramatuks ajaks seisma jäetud, millega on kaebajate ettevõtlusvabadust piiratud. Kinnistusraamatus on kanne alates 04.04.05.a. Kaebajate soov oli ehitada sinna teenindushoone, mida sinna on lubatud ehitada ja millele vastustaja on ka ise viidanud. Maa soetati maatulundusmaana, aga see ei välista, et sihtotstarvet võib muuta ja ehitada sinna hooneid. Kaebajad leiavad, et antud juhul Saku Vallavalitsusel ei olnud õigust jätta projekteerimistingimusi määramata ja selleks polnud ka mingit õiguslikku alust. Määramata jätmine on vastuolus ettevõtlusvabaduse ja vara kasutamise põhimõttega, mis ei ole kooskõlas ka hea haldustavaga. Kaebajad leiavad, et võib-olla on vastustaja oma volitusi ületanud, vaidlus oleks õigesse kohta läinud koos Maanteeametiga. Kaebajad ei näe alust, miks peaks keelduma projekteerimistingimuste väljastamisest. See on ettevõtlusvabaduse ja omandi vaba kasutamise põhimõtte rikkumine. Praegu on ebamäärane seis, aga projekteerimistingimustega oleks kaebajad saanud edasi liikuda ja edasine kulg oleks selge. Kaebajad leiavad, et haldusakt on ebapiisavalt motiveeritud ja kirjalik vastulause näitab, et hoopis laiemalt on vastatud kui haldusakt ise. Kaebajad paluvad kaebus rahuldada ja mõista välja kohtukulud OÜ-le Yle 5015,- krooni, arve 09.03.06.a. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Vastustaja Saku Vallavalitsus leiab, et OÜ X ja OÜ Y kaebused on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Vastustaja ei nõustu kaebuste esitajate väitega, et kaevatav korraldus rikub kaebuste esitajate õigusi Kaevatava korraldusega ei rikuta kaebajate seadusest tulenevat õigust saada oma kinnistule ehitamiseks projekteerimistingimused.

§ 19

lg 3 kohaselt projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust selle olemasolu korral. Planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lõike 2 punkt 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandavatel selgelt piiritlevatel kompaktse asustusega territooriumi osadel uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks. 4 Detailplaneeringu koostamise nõude loomisel ongi seaduseandja lähtunud eeldusest, et tiheasustusega alal tuleb elukeskkonna planeerimisel tavalisest tugevamalt arvestada avalikkuse huvi, samuti kolmandate isikute naabrusõigustega, mistõttu on põhjendatud ning proportsionaalne detailplaneeringu olemasolu nõude kehtestamine selliste alade suhtes. Vastustaja selgitab, et kehtiva Saku valla üldplaneeringu

(1993)järgi asub Kärbi kinnistu kavandataval, selgelt piiritletud kompaktse asustusega territooriumil. Nimetatud asjaolu on märgitud ka kaevatava korralduse motiveerivas osas. Harju maakonnaplaneeringu
(1999)joonisel „Teed ja tiheasustus” on peale kantud Tabasalu-Juuliku tee, mis läbib oma mõjualaga ka Kärbi kinnistut. Samuti on Harju maakonnaplaneeringu joonisel Kärbi kinnistu piirkond märgitud tiheasustusalana. Kuna kaebuste esitajatele kuuluva kinnistu puhul on tegemist selgelt piiritletava kompaktse asustusega territooriumiga kehtivate Harju maakonnaplaneeringu ja valla üldplaneeringu kohaselt, siis vastavalt PlanS § 3 lõike 2 punktile 1 puudub vastustajal alus määrata projekteerimistingimusi ehitusprojekti koostamiseks nimetatud alal. Vastustaja on seisukohal, et kaevatava korraldusega ei ole rikutud kaebuste esitajate põhiseaduslikke õigusi, eelkõige kaebuste esitajate poolt nimetatud PS § 31, mis käsitleb õigust tegeleda ettevõtlusega ja § 32, mis käsitleb omandipuutumatust ja igaühe õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Tallina Linnakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriosa nr 7128702 väljatrükist nähtub, et kaebuste esitajad on kantud kinnistu kaasomanikuna registriosa II jakku 07.02.2005.a. ja maakasutuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Seega omandasid kaebuste esitajad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu ja mitte keegi ei ole takistanud neil kasutada kinnistut vastavalt sihtotstarbele - maatulundusmaana. Vabariigi Valitsuse 24.01.1995.a. määrusega nr 36 kinnitatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused” punktis 5 numbrikoodi 011 all nimetatud maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õueaiamaa ja muu maa vastavalt eksplikatsioonile. Vastustaja leiab, et kaebuste esitajad oleksid pidanud juba kinnistu omandamisel pöörama tähelepanu kinnistu sihtotstarbele. Vastustajale on arusaamatu kaebuste esitajate viide omandipuutumatusele. Vastustaja ei soovi kaebuste esitajatelt nende omandit ära võtta. Vastustaja ei nõustu kaebuste esitajate väitega, et Saku vald on välistanud ehitustegevuse ebamääraseks ajaks, viidates tulevikus võib-olla toimuvatele sündmustele ja asjaoludele. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud ka välja selgitama menetlevas asjas olulise tähtsusega asjaolud. Olulise tähtsusega asjaoluks on kahtlemata asjaolu, et Maanteeamet on algatanud Tabasalu – Juuliku ühendustee eelprojekti koostamise. Teeseaduse (TeeS) § 19 lõike 1 kohaselt uue tee ehitamisel koostatakse teeprojekti esimese etapina tee eelprojekt, millega määratakse kindlaks tee asukoht. Eelprojekti koostamise käigus küsib tee omanik puudutatud isikute arvamust ja vastuväiteid, millega eelprojekti koostamisel võimaluse korral arvestatakse. 5 Tabasalu – Juuliku ühendustee puhul on tegemist rajatava riigimaanteega, seega on tegemist riigi huviga ehk avaliku huviga, millest on huvitatud riigi kui kogukonna liikmed tervikuna. Rajatav riigimaantee lahendab suure piirkonna isikute liiklemisprobleemid. Vastustaja arvates on selge, et avalik huvi kaalub üle üksikisikute huvi ja avalikud huvid seavad üksikisikutele teatud kohustusi, mille tõttu keegi ei saa teostada oma õigusi ja vabadusi piiramatult. Teiseks oluliseks asjaoluks on see, et praegu on koostamisel Saku valla üldplaneering, mille kehtestamine on kavandatud 2006 aasta lõpuks, hiljemalt peab olema valla üldplaneering kehtestatud 01.07.2007.a. Kaevatava korralduse andmisel on vastustaja arvestanud ka eelnimetatud oluliste asjaoludega ja püüdnud vältida suuremat konflikti avaliku huvi ja üksikisiku huvide vahel ning vältida nii kaebuse esitajatel kui ka riigil asjatute kulutuste tegemist, kuna antud hetkel ei ole selge hoonestamise võimalikkus kaebuste esitajatele kuuluval kinnistul seoses riigimaantee asukoha määramisega. Lähtudes eeltoodust, leiab vastustaja, et Saku Vallavalitsuse 07.02.2006.a. korraldus nr 125 on õiguspärane ning kaebused on põhjendamata, mistõttu palub vastustaja jätta kaebused rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda. Kohtuistungil vastustaja ei vaidle nõude täpsustamise vastu (tlk 71). Vastustaja selgitas kohtuistungil, et projekteerimistingimuste taotlus oli esitatud 15.12.2005.a., milliseks ajaks oli toimunud juba avalik arutelu tee küsimuses, seega oli olukord teada ka kaebajatele. Saku valla ajalehes Maanteeamet teatab, et on valminud Tabasalu trasside eelvaliku raport ja kus saab sellega tutvuda ja esitada ettepanekuid. Harju maakonna 1999.a. üldplaneeringu alusel oli Maanteeamet teinud ühendustee eelprojekti arutelu. Teetrassi valik algas ilmselt juba 2005.a. alguses ja arutelu hetkeks oli valitud 3 trassi ja nendest üks on sama, mis kinnitati ja on viimati esitatud. Tegemist on riigimaanteega. Veebruaris 2005.a. ei olnud seal kinnistut ega esitatud kaebajate poolt ühtegi taotlust. Kärbi kinnistu puhul oli tegemist maaga, mida riik müüs. Vältimaks kaebajatel asjatuid kulutusi projekti koostamisel, pidas Saku Vallavalitsus otstarbekaks mitte välja anda projekteerimistingimusi enne, kui on selgunud, mis ja kuidas toimub trassi valik. Vastustaja leiab, et sinna ei ole võimalik ehitada, kuna trassi ehitamisel jääks nende maa-ala trassi alla. Umbes kuu aja pärast hakkab projekteerija võtma trassi äärsete ja trassi alla jäävate kinnistu omanikega ühendust ja läbirääkimisteks on planeeritud 3 kuud. Vastustaja on seisukohal, et ilmselt hakatakse rääkima ka vajadusel sundvõõrandamisest ja ilmselt mingi osa sundvõõrandatakse, kuid alles siis kui on tee projekt valmis, saab rääkida ehitamise võimalikkusest. Kärbi kinnistule tuleb ümbersõit peale mahasõitu. Kinnistu omanikel tuleb suhted riigiga korda ajada, sundvõõrandamine ja Saku vald siin kaasa aidata ei saa. Olukord selgub siis, kui on teeprojekt tehtud. Saku valla kehtiva 1993.a. üldplaneeringu kohaselt võiks vaidlusalusele maale ehitada teenindushooneid. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et korraldusest tulenevalt on keeldumise aluseks see, et Saku Vallavalitsus ei näinud võimalust määrata projekteerimistingimusi, kuna antud hetkel oli käimas Tabasalu-Juuliku ühendustee trassi valik ja, et vältida kinnistu omanike asjatute kulutuste tegemist. Vastustaja on seisukohal, et neil on õigus kasutada kaalutlusõigust tulenevalt HMS § 56. Ehitusprojekt ja detailplaneering vajavad kooskõlastusi ja üheks kooskõlastajaks on Maanteeamet, nii kaua kui trassivalik pole toimunud, poleks ka 6 kooskõlastust saadud ja kaebajate olukord oleks ikkagi olnud endine. Neid samu norme, mille alusel oleks antud projekteerimistingimused, on kasutatud ka keeldumisel. Need sätted, mis sätestavad projekteerimistingimuste andmise võimaluse on aluseks ka projekteerimistingimuste mitteandmisel. Projekteerimistingimuste järgi hakataksegi koostama ehitusprojekti. Vastustaja jääb oma seniste seisukohtade juurde ja leiab, et kaevatav korraldus on õiguspärane ning antud välja vastavalt taotlusele. Projekteerimistingimused jäeti välja andmata lähtudes tegelikust olukorrast, millest kaebajad olid teadlikud. Projekteerimistingimuste andmisega oleks antud täiesti vale ootus ja kaebajad oleksid teinud omale asjatuid kulutusi. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1) Kaebuse esitajad leiavad, et kaevatava korraldusega rikuti kaebajate seadusest tulenevat õigust saada oma kinnistule ehitamiseks projekteerimistingimused.

§ 19

lg 3 kohaselt projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust selle olemasolu korral. Kaevatava korraldusega rikuti kaebajate seadusest tulenevat õigust saada oma kinnistule ehitamiseks projekteerimistingimused, mis takistab ettevõtlust ja on vastuolus PS § 31 tuleneva ettevõtlusvabadusega. Samuti takistatakse omandi vaba kasutamise põhimõtet, mis tuleneb PS § 32. 2) Kohus uurib kaebajate väidet, et neil on õigus nõuda projekteerimistingimuste väljastamist. Nähtuvalt toimikusse esitatud materjalidest on OÜ X esitanud Saku Vallavalitsuses registreeritud projekteerimistingimuste taotluse 15.12.05 (tlk 8) ja OÜ X (tlk 8 II kd). Taotlustes märgitakse, et see on esitatud äri/teenindushoone uue hoonena projekteerimiseks. Taotlusele lisati katastriüksuse plaan. Saku vallavalitsus andis välja korralduse 07.02.06.a. nr 125 „Projekteerimistingimuste määramata jätmine“. Seega tehti korraldus konkreetses taotluses ehk kaebaja soovitud taotluses väljastada projekteerimistingimused. Vastustaja selgitusest ja toimikusse esitatud materjalidest nähtub, et kehtiva Saku valla üldplaneeringu

(1993)järgi asub Kärbi kinnistu kavandataval, selgelt piiritletud kompaktse asustusega territooriumil. Seega vastab tõele korralduses esitatud selgitus, et üldplaneeringu järgi on tegemist tiheasustusalaga ja seda kinnitab saku valla avalikustatud üldplaneering, mille asjakohased väljavõtted on esitatud kohtule (tlk 29-36). Isegi kui kaebajad ei olnud nimetatud asjaoludest teadlikud enne taotluse esitamist, oli taotluse esitamise ajaks võimalik kontrollida valla üldplaneeringu andmeid. Samuti oli kohtukaebuse esitamisel võimalus kontrollida, kas korralduse vastav motiiv on õige. Vastustaja täiendav selgitus, et koostamisel on Saku valla üldplaneering ei piira kaebajate õigusi ja vabadusi, kuivõrd tiheasustuse ala on määratletud kehtivas planeeringus ja annab üksnes täiendavat informatsiooni. Vastustaja on taotluste lahendamisel siiski selgitanud üldplaneeringus sätestatut ja tulevikus kavandatavat Harju maakonnaplaneeringus
(1999)väljavõttena tehtud ja esitatud joonisel „Teed ja tiheasustus” on peale kantud Tabasalu-Juuliku tee asukoht, see läbib oma mõjualaga 7 Kärbi kinnistut. Harju maakonnaplaneeringu joonisel Kärbi kinnistu piirkond on märgitud tiheasustusalana. Kui vastustaja märkis ka ära, et Saku valla kavandatud uue üldplaneeringu ja Harju maakonnaplaneeringus midagi muutub, siis kinnistu hoonestamise küsimused saab uuesti läbi vaadata ehk sisuliselt tähendab see asjaolu, et üksnes senise olukorra muutumisel on kaebajatel võimalus esitada taotlusi hoonestamiseks. Seega on vastustaja tõendanud, et Kärbi kinnistu jääb tiheasustuse alale ja andnud motiveeringu viitega õiguslikule alusele

§ 19lg 3 alusel.

Kaebaja märgib õigesti, et

§ 19

lg 3 kohaselt lahendatakse projekteerimistingimuste väljastamiseks esitatud taotlus kohaliku omavalitsuse poolt 15 päeva jooksul. Kuid kohus nõustub vastustajaga, et taotluse positiivseks lahendamiseks tuleb täita seaduses märgitud eeldused. Ehitusseaduse § 19 lg 1 p 2 kohaselt on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Vastates kaebaja taotlusele märgiti ära, et kinnistu asub tiheasutuse alal ehk alal, mille hoonestamine nõuab detailplaneerimist ning ei piisa projekteerimistingimuste väljastamisest. Seega tuleb uurida ka

§ 19lg 1 p 2 märgitud aluseid.

Viidatud õigusnormi kohaselt on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Planeerimisseaduse § 3 lõike 2 punkt 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandavatel selgelt piiritlevatel kompaktse asustusega territooriumi osadel uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks. Kaebajad soovisid ehitada mitte üksikelamu kõrvalhooneid, suvila kõrvalhooneid, aiamaja kõrvalhooneid või alla 20 m 2 ehitusaluse pindalaga väikehooneid, vaid uusi hooneid hoonestamata maale teenindushoonetena. Kohus juba märkis, et ta nõustub vastustajaga, et tegemist on tiheasustuse alaga ja ehitamine vaid projekteerimistingimuste määramisega ei ole lubatav. Seega keelav norm tuleneb eelmärgitud normist. Normid, mis annab loa ehitamiseks teatud tingimustel, on ühtlasi keelavateks normideks, kui ehitamine eeldab neile tingimustele vastavust; kui taotluse asjaolud kinnitavad, et luba ehitamiseks ei saa anda, siis tehakse keeldumine. Kohus nõustub vastustajaga, et detailplaneeringu koostamise nõude loomisel on seaduseandja lähtunud eeldusest, et tiheasustusega alal tuleb elukeskkonna planeerimisel tavalisest tugevamalt arvestada avalikkuse huvi, samuti kolmandate isikute naabrusõigustega, mistõttu on põhjendatud ning proportsionaalne detailplaneeringu olemasolu nõude kehtestamine selliste alade suhtes. Kuna nõuded on antud seadusega ja vaidlust ei ole seaduse vastavuses PS-le, siis tuleb arvestada seadusandja tahet. 3) Kaebuste esitajatele kuuluva kinnistu puhul on tegemist selgelt piiritletava kompaktse asustusega territooriumiga kehtivate Harju maakonnaplaneeringu ja valla üldplaneeringu kohaselt, siis vastavalt PlanS § 3 lõike 2 punktile 1 puudub vastustajal alus määrata projekteerimistingimusi ehitusprojekti koostamiseks nimetatud alal. Kaebajate taotlus oli selgelt suunatud ehitamiseks vajalike projekteerimistingimuste väljastamisele. Seega pidi vastustaja lahendama konkreetse taotluse, mida ta kaevatava korraldusega ka tegi. Vastustaja on täitnud oma ülesande ja lahendanud esitatud taotluse, ehkki ta tegi seda hilinemisega. Vaatamata märgitule ei ole vajalik taotlust uueks lahendamiseks saata, kuivõrd kaebajad ise valisid taotluse esitamisel nõude väljastada projekteerimistingimused, mida aga eelnevalt märgitud põhjusel ei saanud väljastada. Kohus nõustub, et vastustaja oleks saanud selgemini esile tuua, miks tiheasutuse ala korral projekteerimistingimuste väljastamisega kaebaja soov ei realiseeru. Haldusakti vähene motiveerimine on vormiviga, mis vastavalt HMS § 58 8 nõuetele ei anna alust selle tühistamiseks, kuna põhisõnum oli edasi antud. Kui asi suunata uueks arutamiseks, siis ei muutuks kaebaja jaoks antud juhul midagi, kuivõrd haldusakt tuleks anda välja samasisulisena. Kohus nõustub kaebajaga, et haldusakt anti välja hilinemisega ja seaduses märgitud taotluse lahendamise 15 päevane tähtaeg ületati. Märgitud menetlusviga ei tingi aga haldusakti tühistamist HMS § 58 alusel, kuivõrd asja uue läbivaatamisega ei muuda hilinemisega vastamise fakti ehk kaebaja ei saavuta seda eesmärki, milleks ta esitas kohtukaebuse. Asjaolu, et vastustaja ei esitanud oma haldusaktis neid motiive, mis vastamisel kohtule, ning et vastamisel kohtule on antud motivatsioon veelgi ulatuslikum, ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja kaebus on suunatud haldusakti tühistamisele ja sama taotluse suunamiseks uuesti menetlemisele. Vastulause kohtule ei ole haldusmenetluse läbiviimine ega selle toiming, mis oleks kaebuse esemeks. Vastustaja on vastamisel märkinud, et antud juhul ei saavutaks kaebaja edu ka siis, kui ta lähtuks teadmisest, et tiheasustusega alal kulgeb ehitamine läbi detailplaneeringu kohustuse ja selleks esitatakse teistsugune taotlus. See vastulause selgitus annab kaebajale lisa valikuvõimalusi- kas esitada uus taotlus või jätta see esitamata. Kaebuse esitajate teistsuguse taotluse korral, ehk soovi korral algatada detailplaneerimine, saab vastustaja anda oma seisukohad uues haldusaktis ja selle lahendamine ei kuulu käesoleva kaebuse esemesse. 4) Kohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et kaebajate omandiõigust ja ettevõtlusvabadust siiski ei piirata, kui ei saa väljastada projekteerimistingimusi. Vabariigi Valitsuse 24.01.1995.a. määrusega nr 36 kinnitatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused” punktis 5 koodiga 011 all nimetatud maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õueaiamaa ja muu maa vastavalt eksplikatsioonile. Vastustaja leiab õigesti, et kaebuste esitajad saavad omandit kasutada endiselt vastavalt kinnistu sihtotstarbele ja PS § 31 ja 32 tulenevate õiguste rikkumist, millele viitas kaebaja, vahetult ei toimu, kuna projekteerimistingimuste väljastamisega senist maakasutust muuta ei saaks. Kui kaebajad leiavad, et eelseisev avalikes huvides riigimaante rajamine takistab nende tegevust, sh ka maa sihtotstarbe muutmist tulevikus, siis on neil õigus nõuda maa sundvõõrandamist. Et vastustaja on vastamisel ka märkinud, et püüti ära hoida kaebuse esitajatel kui ka riigil asjatute kulutuste tegemist, sest antud hetkel ei ole selge hoonestamise võimalikkus kaebuste esitajatele kuuluval kinnistul seoses riigimaantee asukoha määramisega, ei riku kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, vaid nagu kohus eelnevalt märkis, informeerib kaebajat täiendavalt vastustaja seisukohast, et ilmselt ei saaks kaebajate teistsuguse taotluse esitamisel saavutada antud olukorras senisest suuremaid eduväljavaateid. Kuid nagu kohus eelnevalt märkis, on kaebajal võimalus esitada uus taotlus, mille vaidlustamiseks takistusi edaspidiselt ei ole. Täiendavate asjaolude uurimine antud juhul ei ole aga vastustajale õigustuseks, et ta ületas taotluse lahendamise tähtaega. 5) Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Saku Vallavalitsuse 07.02.2006.a. korraldus nr 125 on õiguspärane ning ei riku kaebaja õigusi. Vastustajale asja uueks läbivaatamiseks saatmine ei tooks esitatud taotluse suhtes teistsugust motiveeringut, mistõttu tuleb jätta kaebused rahuldamata. 6) Kaebuse esitajad tasusid kumbki riigilõivu 10 krooni ja liidetud kaebuselt on tasutud seega 20 krooni. Vastustaja kohtukulu nõuet asja arutamisel ei esitanud. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis ei kuulu hüvitamisele kaebajate kantud riigilõivud 10 kr + 10 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti kannab kohtukulud. 9 Karin Kalmiste Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.